Intervjuu kaitseministriga

[Troll]

Hanso: häbi, et sotsid tahtsid kunagi kaitsekulutusi vähendada

Täna 44. sünnipäeva tähistav kaitseminister Hannes Hanso (SDE) ütles, et lähiaja olulisim ülesanne on leida kaitseministeeriumile uus asekantsler ja teabeametile uus juht. Kaitseväelaste pagulastevastastele sõnavõttudele tahab ta aga lõpu teha.

Kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikseri teie vastu vahetas, oli mõlema esimene reaktsioon üllataval kombel sama: väga kahju on lahkuda. Miks te kaitseministri koha vastu võtsite ja kelle huvides vahetus oli?

Esmalt suuremast poliitilisest pildist. Meil toimus üle kuu tagasi volikogu, kus otsustati, kas me üldse valitsusse jääme. Mina pooldasin valitsusse jäämist, aga hääletustulemus oli võrdlemisi napp.

Sealt edasi läksin kohe lähetusse Pariisi. Kui naasin, oli toimunud erakonna juhatus ja Jevgeni Ossinovski otsus oli vahetada välja kolm ministrit, sealhulgas kaitseminister. Minu esimene reaktsioon oli, et meil on fraktsioonis inimesi, kes on juba ministriametit pidanud, ja kindlasti mõni, kes ka tunneb valdkonda.

Nende otsus oli seda kohta ennekõike pakkuda mulle. Ma saan aru, et minister oleks nii või teisiti välja vahetatud, küsimus oli lihtsalt selles, kas mina võtan selle vastutuse või mitte. Mul oli otsustamiseks umbes 24 tundi. Magasin halvasti, aga ma ei tea, kui palju kordi selliseid ettepanekuid inimesele elus tehakse. Siis oligi minu vastus ikkagi jaatav.

Kaitseministeerium on tegelikult see, mis tõi mind üldse Eestisse tagasi. Olin aastaid välismaal ja nii karjääri kui ka pere mõttes juba Londonis juured alla ajanud. Lõpetasin seal 2005. aastal magistrantuuri, kui kaitseministeerium mind sealt tagasi tõi (Hanso oli aastatel 2005–2007 kaitseministeeriumi nõunik – O. K.).

Kui mind nüüd ministeeriumi kollektiivile tutvustati, siis oli see natuke nagu koolikokkutulek. Mõnd inimest ei olnud aastaid näinud, aga teadsin, et seal hakkama saamine ei lähe kindlasti raskustega. Mis puudutab Sveni, siis meie läbisaamine on jätkuvalt väga hea. Leidsime esimesel võimalusel aja kohtuda ja tõesti rääkisime tööst.

Olete lubanud, et kaitsepoliitikas suuri muudatusi ei plaani, küll aga ministeeriumi koosseisus.

Kõik on õige. Meil on täitmisel terve rida ametikohti. Kaitsepoliitika asekantsler on vaja leida ja ametisse panna – üks konkurss, nagu teate, luhtus.

Teine väga vastutusrikas ametikoht on teabeameti uus juht. Töö uue inimese leidmiseks käib, kohtun kandidaatidega. Nimesid ei ole ma veel valmis välja ütlema. Minu jaoks on oluline, et Eesti jaoks üliolulise tähtsusega asutus saaks kindlasti parima võimaliku juhi ja avalikkus saab tema nime kindlasti õigel ajal teada.

Kas skandaaliga konkursilt eemaldatud Margus Kolga olnuks teie eelistus uueks asekantsleriks?

Ma tunnen Margus Kolgat väga kaua ja minu jaoks on ta kaitsepoliitika valdkonnas kindlasti väga autoriteetne inimene. Aga täna on see ikkagi riigikogu pädevuses, kuidas selle teemaga edasi liikuda. Ma ei ole ise neid pabereid näinud, aga õiguskantsler on sel teemal oma arvamuse avaldanud. Saan aru, et ta on seal leidnud mingeid riiveid põhiseadusega, aga edasine on riigikogu põhiseaduskomisjoni pädevuses.

Teised ministrid võivad teid kadestada. Kaitse-eelarve kasvab järgmisel aastal üheksa protsenti, 449 miljoni euroni. Suurim investeering on taristusse: 56 miljonit. Mida, kuhu ja miks hakatakse ehitama?

Oleme murrangulises punktis, kus Eesti kaitsevägi hakkab tegema kvalitatiivset hüpet. Kui vaatame töös olevaid suuri hankeid, siis Hollandist jalaväe lahingumasinate CV90 hanke suurus on kokku üle 120 miljoni euro. Sel aastal saabuvad meile esimesed komplektid Ameerika Ühendriikidest hangitud kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteeme Javelin. Uutele masinatele tuleb rajada ka toetav taristu, nagu hooldushallid ja väljaõppealad, kokku läheb uute sõjaliste võimete loomiseks neljandik kaitse-eelarvest.

Mis puudutab olmeteemat, siis 21. sajand nõuab nii ajateenijatele kui ka elukutselistele maksimaalselt häid töötingimusi. Taristu arendamine on oluline, et me hoiaks sõjaväge atraktiivsena.

Tapal on tulekul väga suur investeering: kaks uut kasarmut, neist üks kasarmu 240 ajateenijale ja teine liitlastele. Samuti arendame liitlaste jaoks harjutusalasid ja rasketehnika vastuvõtmisega seotud rajatisi. Kokkuvõttes on kaitseministeeriumi haldusala lähiaastatel ilmselt riigi suurim hankija.

Mõnevõrra üllatuslikult saavad meie kolm miinitõrjelaeva lähiaastail tervelt 30 miljoni euro eest parendusi. Sellel peab olema mingi eesmärk – kas näeme oma laevu tulevikus näiteks Pärsia lahel?

Praegu kokkulepet laevade saatmiseks – näiteks Pärsia lahele – pole. Alates 1990. aastate algusest, kui meie miinitõrjelaevad ehitati, on tehnoloogia lihtsalt ajast maha jäänud. Meie eesmärk on nüüd saavutada selles nišis maailmatasemel võimekus. See haakub väga selgelt ka liitlaste vajadustega – meil on praegugi üks miinitõrjelaev kogu aeg väljas koos liitlastega.

Absoluutset tipptehnoloogiat ei saa osta nagu poeriiulilt, et paned näpu peale. See tuleb iga laeva jaoks eraldi ehitada ja see on väga kallis. See hakkab igal aastal käima, üks laev korraga, 10 miljonit eurot laeva kohta. Olemuslikult vahetatakse välja kogu elektroonika, alates sonarist. Moodsamaid miinijahtijaid siis enam maamunal ei ole.

Märkimisväärsed seitse miljonit eurot saab eelhoiatus- ja luurevõime. Millele see kulub?

Enamik sellest on teemad, mida detailselt ei saa avada. Meie huvi on teada võimalikult täpselt, mis meie piiride taga toimub. Ütleksin, et teame seda täna päris hästi, aga kulude näol räägime asjadest, mis on ultramodernsed. Meie huvi on, et meid keegi üllatada ei saaks. Kulude sees on näiteks liitlastega ühised UAVde (droonide – toim) maksed, mitmesuguste sensorite ja muude riigi kaitsmiseks oluliste vahendite hankimine, millest ei saa avalikult väga täpselt rääkida.

Sotsidel on ajalooliselt olnud komme olla kõva kahe protsendi kaitsekulutuste kriitik. Kas julgeolekupildi paranedes hakkate jälle sama poliitikat ajama?

Minul isiklikult on võrdlemisi piinlik, et selliseid hääli on ka minu enda erakonnast tulnud. Ise ma kindlasti sellist seisukohta kunagi toetanud ei oleks. Loomulikult on riigieelarve kohutava surve all, aga kaitsevaldkond on see, kus, ma usun, me lihtsalt ei tohi latti alla lasta. Usun, et ka sama konsensus on olemas ka ühiskonnas.

Eks igal erakonnal on oma turunišš. Võib-olla riigikaitset ei peeta sotside vundamendiplokiks, aga kui vaatame minu või minu eelkäija Sven Mikseri reaalseid tegevusi, siis loomulikult seisame sada protsenti kaitsekulutuste taseme säilitamise eest.

Millal saite teada, et Eston Kohver välja vahetatakse?

Mul oli Kohvrist juttu kaitsepolitseiga mõni päev enne vahetust. Vahetuse kohta ei olnud mul aga mingit indikatsiooni – sain sellest teada sisuliselt samal ajal kui üldsus. See peegeldab meie ametkondade professionaalsust – see on teadmisvajadus ja kord peab majas olema. Kui on kokku lepitud, et isikute ring on väga piiratud, siis nii ka on.

Nüüd, kus Kohver on teemana maas, mis on Eesti uus suurim väljakutse seoses Venemaaga?

Need on tegelikult endised. Venemaa käitumine viimastel aastatel ei ole mitte ühegi normaalse mõõdupuu järgi aktsepteeritav. Välispoliitiliselt on meie suurim väljakutse säilitada liitlaste ühtsus Venemaa küsimuses. Igat erimeelsust, nõrkust ja sõltuvust kasutab Venemaa momentaanselt ära, et liitlaste ja näiteks ka Euroopa ja USA vahele kiilu lüüa. Sõjalist ohtu Eestile hetkel ei ole.

Kuidas Eesti reageerib, kui Türgi satub ISISe-vastases võitluses hätta ja palub NATO liitlaste abi, näiteks reaalsete üksuste näol?

Oleme NATO liikmed ja artikkel viis kehtib ka siis, kui meie peame abistama teisi. Kui Türgis peaks olukord olema sedavõrd kriitiline, siis loomulikult kokkulepe kehtib. Samas tuleb alati arvestada, millised on meie võimekused. Näiteks õhu- ja ilmselt ka mereväega ei oleks meil Türgis kuhugi panustada.

Ma loodan, et asi siiski selleni ei lähe – Türgi on ikkagi NATO suuruselt teine sõjavägi. Ta on ka ise väga võimekas ja vahepeal lähetati sinna veel liitlaste Patrioti raketisüsteeme.

Kas näete reaalset võimalust, et meie kaitseväelased võiksid siis sattuda Türgi-Süüria piiril kokkupuutesse Bashar al-Assadi eest sõdivate Venemaa hävitajatega – ja kui, siis mis see oleks? Kas koostöö?

See on nii hüpoteetiline, et ma ei hakka sel teemal spekuleerima.

Riigikaitse valdkonda on tänavu tabanud üks skandaal teise järel, kui kaitseväelased on pagulasi nimetanud murjaniteks ja mugavusprussakateks. Jordaania visiidilt naastes oli teie esimene sõnum, et müüt, nagu tahaks pagulased tulla Euroopasse hea elu peale lulli lööma, on hämmastavalt vale. Kas tunnete, et organisatsioonis tuleb hakata tegema selgitustööd?

Seda on ka juba tehtud. Loomulikult on sellised sõnavõtud absoluutselt taunitavad ja olen neid avalikult ka hukka mõistnud. Mitte ainult pagulastemaatikat puudutavaid, vaid ka neid kommentaare, mis puudutavad siin elavaid inimesi, kellest suur osa on Eesti passiga kodanikud. Seda me kindlasti tolereerida ei kavatse. Need ei ole teemad, kus arutada, mis on õige ja mis on vale – me teame, mis on õige.

Uhhuduuri järgmine rattareis peaks algama aastal 2018. Kuressaare linnapeana saite osaleda. Kuidas mahuks reis ajakavva ministrina ja vahetult enne valimisi?

See on kõige raskem küsimus. Meil tõesti on kokkulepe, et üritame saavutada reiside vahele keskmiselt neli aastat pausi, aga ega see kivisse raiutud ei ole. Ma pean tunnistama, et sellest ajast, kui ma minister olen, pole me kõik kokku veel sattunud. Kuressaare linnapeana võtsin ma lihtsalt välja oma puhkuse.

Reis kestis üle kolme kuu, mistõttu ühinesin eelmisel korral poole reisi pealt ja tulin ka enne lõppu ära. See oli juba väga valus kompromiss. Poliitikuna pean loomulikult aru saama, mis on prioriteet ja vastutus, ning kavatsen seda ka kanda.

Kindlasti tuleb ka järgmine Uhhuduuri reis. Me teame, kus see Lõuna-Ameerikas algab ja kus lõpeb, aga millal see juhtub, on kokkuleppe küsimus.

[Lemet]

30 milli miinijahtijatele...muljetavaldav. Pluss opereerimiskulud, mis pole samuti tillukesed.

[Kilo Tango]

30 milli miinijahtijatele...muljetavaldav. Pluss opereerimiskulud, mis pole samuti tillukesed.

469,5 mil krooni.

Kas auväärt minister selgitaks ikkagi millega see miinitõrjekuse ambitsioon seotud on?

IMHO on IRL-i tõrjumisega kaminast läinud kaduma ka senine selgelt prioritiseeritud arengusuund, mis oleks säärase raiskamise jätnud tegemata.

Tegemist on oluliselt halvema märgiga kui see 30 mil € iseenesest.

[man21]

Plastkünadesse investeerimine on järjekordne lollus. Ma arvan, et kaks plastküna tuleks üldse maha müüa. Sõjaline värk maha kruttida ja müüki. Kui ei õnnestu vähegi sobiliku hinna eest maha müüa siis anda mereäärsete kaitseliitude käsutusse, leides neile uus otstarve.

[Kapten Trumm]

Kaitseväelaste pagulastevastastele sõnavõttudele tahab ta aga lõpu teha

Kus need KV-lased sel teemal sõna võtavad....?

[Lemet]

Võrno ju täheldas miskit...kuuldavasti olla nüüd tegu prii inimesega.Reitelman on KLs...

[aj1972]

Mõnevõrra üllatuslikult saavad meie kolm miinitõrjelaeva lähiaastail tervelt 30 miljoni euro eest parendusi.

Minul kukkus suu lahti, eesmärk saab olla ainult Simmlus, raha liikurite jaoks ei leita aga kaitsevõmetusse asja paneme 30 milli juurde!!!

[Mercurius]

30 milli miinijahtijatele...muljetavaldav. Pluss opereerimiskulud, mis pole samuti tillukesed.

Keegi võiks aidata, kus see miinijahtijate "Meie eesmärk on nüüd saavutada selles nišis maailmatasemel võimekus." kirjas on

Kas uues arengukavas

Valimistel igatahes keegi seda ei lubanud

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=315

Mere teemat puudutati valimisel selliselt:

Siseturvalisus:
Toetame vabatahtlikke ja panustame kogukonnapõhise korrakaitse ja päästetegevuse arendamisse. (Soetatakse juurde 10 päästepaati. 2017-2019 a soetatakse juurde kolm senistest suurema kandevõimega kopterit (arvestatud lisanduva ekspluatatsioonikuluga 15% - meeskonnad, väljaõpe, kütus, varuosad, hooldus, kindlustus jms); suurendatakse vabatahtlike päästjate rahastust; tõstetakse merepäästevõimekust.)
-127,2
Eesti elanike turvatunne. Eesti elanike objektiivne informeerimine ning psühholoogilise kaitse arendamine, mis võimaldaks vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju. Tsiviilkontrollile alluvate ja liitlastega igakülgset koostööd tegevate eriteenistuste võimekuse oluline tõstmine.
(Soetatakse juurde 10 päästepaati.2017-2019 a soetatakse juurde kolm senistest suurema kandevõimega kopterit (arvestatud lisanduva ekspluatatsioonikuluga 15% - meeskonnad, väljaõpe, kütus, varuosad, hooldus, kindlustus jms); suurendatakse vabatahtlike päästjate rahastust; tõstetakse merepäästevõimekust.)
-128,2
Loob ühtse riikliku laevastiku, selleks ühendab mereväe ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevad ning arendab välja nõuetele vastava baassadama.
-32,0


Kas sellisele otsusele on valijate mandaat


Ühesõnaga tundub, et seadusandliku ja täidesaatva võimu kaar aina suureneb kõrgeima võimu kandja peale lastes...

[tommy]

Keegi võiks aidata, kus see miinijahtijate "Meie eesmärk on nüüd saavutada selles nišis maailmatasemel võimekus." kirjas on

Kas uues arengukavas

Arengukavas ikka...
Mitte ainult miinijahtijad.
Moderniseerimist/uuendamist vajavad paljud asjad, mis juba dekaadijagu teenistuses olnud.
Radarid(passiiv-ja Kellavere), vanemad soomukid...jne.jne.

[aj1972]

Tahtsin just tommylt küsida kuidas sellise miinijahtijate uuendamisele tuldi aga õnneks nüüd selge ja korralik vastus olemas.
Varsti on meil maailmatasemel võimekus miinijahtimises ja olme tingimustes mis väga mõistlikud investeeringud Eesti Kaitseväele. Muud võimekused pole olulised,isegi nende olemasolu pole oluline rääkimata maailma- või 21 sajandis olemisest!

"Mis puudutab olmeteemat, siis 21. sajand nõuab nii ajateenijatele kui ka elukutselistele maksimaalselt häid töötingimusi. Taristu arendamine on oluline, et me hoiaks sõjaväge atraktiivsena."

" Alates 1990. aastate algusest, kui meie miinitõrjelaevad ehitati, on tehnoloogia lihtsalt ajast maha jäänud. Meie eesmärk on nüüd saavutada selles nišis maailmatasemel võimekus."

[Kapten Trumm]

Sellest arusaamiseks (miks seda raha vaja on) peab vaatama ajalukku.
Ostetud miinijahtijad olid Briti mereväest maha kantud, merekõlbmatud laevad, mis ootasid kai ääres oma saatust ja mida kannibaliseeris RN samasuguste laevade varuosadeks.
Need lapiti Inglismaal (meie raha eest off koors) enamvähem ära ja toodi siia ning siin jätkus amortiseerunud põhisõlmede vahetuse rada. Summad on koledad.
Kuna eelneval kümnendil läks raha lappimiseks, siis moodsate asjade ostmiseks ei jagunud. Lisaks tasub meenutada, et tegu on suhteliselt õrnakeste, klaasplastist kerega laevadega, mille kriitilise vanuse korral on suurema hoolduse/remondimahuga üksnes puust kered (millised olid enne kasutusel olnud saksa laevadel).

Kõik see oleks ehk arusaadav olnud, kui tegu olnuks relvasüsteemiga, mitte abilaevaga. Näiteks õhutõrjerakettidega, tankidega lahingulennukitega või muu taolisega.

[Lemet]

Huvitav, millised on need "kolm senisest suurema kandevõimega kopterit", mida aastatel 2017-2019 soetada plaanitakse? Järsku needsamad, milliste ostmise teemal Hvostov sõna võttis ja millistele Eesti piloote Afganistanis koolitati?

[Kilo Tango]

Keegi võiks aidata, kus see miinijahtijate "Meie eesmärk on nüüd saavutada selles nišis maailmatasemel võimekus." kirjas on

Kas uues arengukavas

Arengukavas ikka...
Mitte ainult miinijahtijad.
Moderniseerimist/uuendamist vajavad paljud asjad, mis juba dekaadijagu teenistuses olnud.
Radarid(passiiv-ja Kellavere), vanemad soomukid...jne.jne.

Kus kurat seal arengukavas see miinijahtijatele 50% nende maksumusest lisaks kulutamine kirjas on? Miks mitte alustada moderniseerimist sellest otsast, kust see võitlusvõimele midagi juurde kah annab. Miks on vaja miinijahtijad uuendada "maailmatasemele"?

Mina näen, et siin on jälle lahti läinud see vana planeerimismudel, et "anname igale väeliigile seda, mida need kõige enam vajavad". Eesti kaitsevõime seisukohtalt saaks seda 30 mil € suurusjärgu võrra tõhusamalt kasutada kui miinijahtijaid üle vuntsides. Tänases julgeolekuolukorras EI TOHI sellist jama lubada. Sealjuures ajab minister veel mingit möga suust välja, mis räägib selget keelt sellest, et tal pole aimugi, mis argumentide alusel nii otsustati. See, et miski on "maailma moodsaim" ei ole kaitseinvesteeringute planeerimisel mingi kuradi argument.

[Kapten Trumm]

Näib, et vaesed, kulunud saabastega ja turjal ränka 50ndate rootsi rauda vedavad jalaväelased polegi rahul järjekordse kamina mõttevälgatusega eraldada järjekordsed miljonit eluvõimetule miinilaevaprojektile

[tommy]

Kus kurat seal arengukavas see miinijahtijatele 50% nende maksumusest lisaks kulutamine kirjas on? Miks mitte alustada moderniseerimist sellest otsast, kust see võitlusvõimele midagi juurde kah annab. Miks on vaja miinijahtijad uuendada "maailmatasemele"?

Kui sa arvad, et see(prognoositav) 10 miljonit on sellise suuruse ja keerukusega sõjalaeva uuendamiseks kole suur summa, siis nii see pole.
Ainuüksi Kellavere radari(mis on ikka tublisti väiksem) midlife-upgrade maksumus läheb enam-vähem samasse auku...