www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 29 Nov, 2020 14:18

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 47 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2017 16:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 1160
Asukoht: Lõuna-Eesti
Siia sobib paremini

Väga huvitav artikkel, adminnid võivad tõsta kuhu vaja. Ootamatu rünnak võib meid Venemaalt tabada ka sealse segaduse ajal.

Möödunud sajandi algul ennustati Venemaale suurt tulevikku maailmaareenil poliitilise ja majandusliku superriigina. Revolutsioon hävitas need väljavaated. Järgnenud saja aasta eksperimendid on muutnud Venemaa naftatilguti all lebavaks Euraasia haigeks meheks, kirjutab politoloog Vassili Žarkov.

«Võime korrata!» Euroopas teavad paljud seda Venemaa uusimate hurraa-patriootide huligaanset loosungit, millega nad on ähvardanud sõita Berliini sakslannade järele. Euroopas kutsuvad niisugused ähvardused esile õigustatud vastuseisu, aga Venemaal suhtuvad paljud sellesse tubli irooniaga.

Kas Berliini jõutakse või mitte, sõltub praegu rohkem sellest, kas noil suurtel venekeelsetel patriootidel jagub ikka raha äratrööbatud BMWdele Saksa varuosade hankimiseks. Rubla praeguse kursi juures pole sugugi kindel, et jagub. Paljude venelaste elujärg on viimasel kolmel aastal läinud aina halvemaks ning nad on sõna otseses mõttes maksnud kinni oma valitsejate neoimperialistlikud taotlused ja omaenda diivanipatriotismi, mis puhkeb eriti lopsakalt õitsele õhtuse Kisseljovi-TV vaatamise ajal.

Siinkohal omandab reibas «Võime korrata!» juba sootuks teise tähenduse: see ei hirmuta mitte nii palju Euroopa naabreid, kuivõrd Venemaad ennast ja eriti selle asendamatuid valitsejaid. Ees on 2017. aasta, mõnele suure, mõnele kohutava Vene revolutsiooni juubel. Ümmargune tähtpäev virgutab paljude kujutlusvõimet.

Riiklik propaganda on nähtavasti suutnud muuta enamiku venemaalastest agressiivseks ja tumedaks jõuks, mis on millal tahes valmis milleks tahes. Aga mis siis, kui Uljanov-Lenini pärandit au sees pidavad venelased, kes ei ole saavutanud kuigi suurt edu hübriidsõjas läänega, pööravad veel kord täägiotsa ringi ja muudavad «imperialistliku sõja kodusõjaks»?

Täpselt nii juhtus ju saja aasta eest, kui 1914. aasta totaalne hüsteeriline patriotism ja sakslastevastased pogrommid asendusid kolm aastat hiljem massilise deserteerimise ja rahvarahutustega. Vaevalt jõudsid Petrogradis tavapärase vene uimerdamise tõttu tekkida katkestused leivaga varustamises, kui punapõsksed gümnasistid vahetasid valitseja portreed punalippude vastu, arvukas lumpen aga tõttas viinaladusid rüüstama.

See ei ole hüperbool: terve hulk juba niigi purjakil ja aina edasi kaaninud rahvast hukkus kõigis kubermangudes 1917. aasta sügisel, kui kõikjal korraldati pogromme riiklikesse viinaladudesse. Vabrikuid ja tehaseid ei saanud rahvas enda valdusse ei toona ega ka hiljem, aga vaat seda kõige kallimat jätkus nii palju, et sellesse võis sõna otseses mõttes ära uppuda.

Kas Vene revolutsioon võib korduda või mitte? Seda enam, et tänapäeva Venemaa on väga paljus sajanditaguse iseenda sarnane nagu kaks tilka vett. Riigis on võimul valitseja, keda ei ole küll kroonitud, aga keda kõik, eriti tema lähedased, kutsuvad tsaariks. Ta on kõigi poolt jumaldatud ja austatud ning samal ajal salaja vihatud ja põlatud: mõistusega seda seletada ei saa, aga selline kord juba on sajandite vältel selgelt välja kujunenud õigusteta alamate ja absoluutse võimu vahekord.

Lenin liigitas Tsaari-Venemaa sõjalis-feodaalse imperialismi alla ja just sõjalis-feodaalseks võib pidada ka tänapäeva Venemaa riiklikku struktuuri. Väheke on sellele lisatud ehk postmodernismi hõngu. Iga ametnik, iga oligarh teab, et kõik, mis tal on, kuulub talle tinglikult, teenistuse järgi, ja iga hetk võidakse see talt ära võtta. Teenistushierarhia tipus seisavad pagunikandjad, nõndanimetatud jõumehed ehk jõuametkondade esindajad, ikka seesama kolmas osakond, mis Venemaa pika 20. sajandi jooksul on kandnud mitut nime, aga pole kuidagi vabanenud sandarmlikust olemusest ning on iga võimuvahetusega ainult tugevnenud.



Venemaa linnade tänavatel liiguvad taas kasakad, kes jälgivad, et tudengid, eradotsendid, doktorid ja kõik need muud kole targad linlased, kes teadagi on lähedastes suhetes igasuguste Rockefellerite ja Rothschildide, vabamüürlaste, riigidepartemangu ja muude maailma niiditõmbajatega, ei hauks mingisugust eriti jäledat reetmist. Karistamatult pekstakse segi näitusi, segatakse avalikke üritusi, mida korraldavad valitsusest sõltumatud organisatsioonid, tungitakse kallale kodanikuliikumise aktivistidele, igati ülbitsetakse ja hirmutatakse inimesi, kes ei ole veel lahti ütelnud vabale inimesele tavapärasest kombest iseseisvalt mõelda ja tegutseda.

Rjassakandjad on taas jõudnud kooliseinte vahele, Moskvas ehitatakse kirikuid kiiremini kui lasteaedu ja uusi metrooliine. Asi on jõudnud isegi selleni, et ühe koosoleku, mis oli pühendatud revolutsiooni juubelile, avas üks kõrgemaid kirikujuhte, kes selgitas kohalviibijatele, et kõik Venemaad vaevavad hädad on pärit läänest ja Jean Jacques Rousseau filosoofiast. Selline tume õhkkond oleks vaieldamatult olnud meeltmööda mustasajalistele ja kõikvõimalikele muudele sajanditaguse mineviku kirglikele kaitsjatele.

Mida ütleksid kõike seda nähes need, kes saja aasta eest revolutsiooni korraldasid? Kõik nad – nii kadetid, esseerid kui ka mõistagi enamlased – pulbitsesid toona otsatust optimismist, uskusid, et nende maad ja tervet inimkonda ootab ees parim helge tulevik. Võib vaid ette kujutada, kui pettunud, kui masendatud ja löödud oleksid kõik need, kes tookord panustasid revolutsioonile, kui nad satuksid kas või tunniks ajaks siia, oma lapselapselaste maale!

Tüdimus, pettumus ja apaatia on kolm märksõna, mis võtavad kõige paremini kokku Venemaa seisundi sada aastat pärast teda vapustanud revolutsiooni. Toona võimule tulnud noored, euroopaliku haridusega, ülevoolavalt entusiastlikud ja ennastohverdavad poliitilised juhid süüvisid ise ning tõmbasid kaasa kogu maa ja vaat et veel poole tollasest maailmastki üleüldisse ümberkorraldusse vabaduse ja õigluse nimel. Nad tahtsid vormida uue inimese, vabastada ta madalate kirgede küüsist, mis on seotud mammona- ja võimuihaga, ning samal ajal teha igaveseks lõpu ebavõrdsusele, vägivallale ja sõdadele. Ent just need kirglikud kangelased ja rahvajuhid paiskasid miljonid inimesed seninägematusse surma, hirmu, usaldamatuse ja vihkamise hakklihamasinasse.

Terror, nälg ja sõda olid õigupoolest veel mitukümmend aastat pärast 1917. aastat kogu Venemaa põhisaatus. Rahvarühmad põrkusid eri aegadel ja mitut moodi ikka ühe ja samaga. Mõni lasti maha 1918. aastal, võib-olla ainult sellepärast, et oli linna kõige rikkam kaupmees, mõni aga mitu aastat hiljem osalemise eest valgete liikumises. Kadettidele järgnesid vähemlased ja esseerid, enamlaste partei enda sisemise opositsiooni kätte jõudis kord juba tükk aega hiljem, nõndanimetatud suurte protsesside ajajärgul.

Talupojad, kes olid toetanud enamlasi neile lubatud mõisamaa eest, hävitati 1930. aastate algul nii sotsiaalse klassina kui ka puhtfüüsiliselt – mõnel hinnangul ulatus kollektiviseerimise ja külades tekitatud massilise näljahäda ohvrite hulk lausa kümnetesse miljonitesse.

Peagi jõudis järg valede rahvaste, kõigi nende kätte, kes kuulusid maailma ainsa tööliste ja talupoegade riigiga piirnevate riikide titulaarrahvaste sekka, soomlastest ja poolakatest türklaste ja korealasteni. Sotsialismileer hakkas peagi laienema, hõlvates naaberalasid. Nii täitus Siber Eesti ja teiste Nõukogude impeeriumile allutatud maade elanikega – vähemalt nendega, kel oli õnn teel pealesunnitud pagenduse paika ellu jääda.



Surma kõle käsi küündis varem või hiljem ka nendeni, kes ise panid istuma, piinasid, maha lasksid, võõraid kortereid ja muud vara endale kahmasid – ja see tabas neid neissamades keldrites sellesama üheksa grammiga kuklasse ja sellesama hukatava surmaeelse hüüdega: «Elagu suur Stalin!»

Ajaloolased võivad eristada eri sihtrühmadele suunatud repressioonide laineid ja lainetusi, kuid terror kui poliitika, ühiskondliku valiku meetod, üldine taust ja igapäevaelu norm püsis vähemalt 1917. aastast 1954. aastani, tšekaa esimestest ohvritest Beria hukkamiseni ehk pool aega kõigest 74 aastat kestnud kommunistide võimutsemisest Venemaal.

Asjatu töö ja vaev ning kaotatud võimalused on kõik, mis on jäänud järele Venemaa viimasest aastasajast pärast seda, kui punase propaganda valede eesriie viimaks langes ning ilmsiks tuli kõik, mida propaganda ja keeldudega nii visalt oli üritatud varjata.

Möödunud sajandi algul oli Venemaa paistnud pulbitsevat nooruslikust tarmust ja jõust, seal olid sündinud ja tegutsenud tulevased Nobeli preemia laureaadid, talupoegkonnast ja ääremaa rahvuskeskkonnast oli võrsunud suuri talente igas valdkonnas kunstist ja kirjandusest täppis- ja inseneriteaduseni. Maal olid suutnud ilmavalgust näha ja edukalt välja areneda tänapäeva vaba ühiskonna organisatsioonid ja struktuurid – erakonnad, liikumised ja koalitsioonid –, samuti olid tegutsenud sõltumatud kohtud ja hakanud välja kujunema parlamentaarne tava. Arvukad sõltumatud ühiskondlikud organisatsioonid, ametiühingud ja kooperatiivid olid hõlmanud üha suuremat osa ühiskonnast.

Maailmas ennustati Venemaa tulevikku toona üsna ühtmoodi: saja aasta pärast on tegu juhtiva jõuga, mida iseloomustab õitsev majandus ja kus elab oma pool miljardit inimest. Vene revolutsioon purustas kõik need väljavaated ja eraldas riigi moodsast maailmast. Niigi tempos maha jääma kippunud areng külmutati terveks sajandiks.

Eks leidu ju neid, kes peavad seda liialduseks – tõepoolest, revolutsioonist sündis ka üht-teist kasulikku ja edumeelset. Näiteks üleüldine kirjaoskus või linnastumine. Teised on aga väga selgelt näidanud, et Venemaa oleks ka ilma revolutsioonita, rahulikult arenedes, saavutanud samasuguseid tulemusi hariduse vallas, võib-olla isegi sama ajaga.

Mis aga puudutab Nõukogude linnastamist, siis see ei piirdunud Venemaa külaelu traditsiooniliste omavalitsuslike struktuuride hävitamisega. Endisi talupoegi tehaste juurde barakkidesse elama sundides purustasid enamlased ühtlasi tavapärase linnamiljöö, muutes maa töölisarmee barakkide ketiks, milles elasid riigi pärisorjad, kel oli, tõsi, sõjalis-bürokraatlikus süsteemis mõnevõrra teistsugune staatus ja seeläbi ka teistsugune varustatus eluks vajalike kaupadega.

Erinevalt Euroopa suurtest revolutsioonidest ei loonud Vene revolutsioon uusaja ühiskonda, mille aluseks oleks olnud õiguse ülimus, isikuvabaduse puutumatus, esindusdemokraatia ja ettevõtlusvabadus. Vastupidi, enamlaste võit konserveeris imekaunitest uue maailma lubadustest hoolimata hoopis õõvastava ülitsentraliseeritud absolutistliku riigi, milles kehtis valitseja despootlik võim. See trotslik ja kurnav jooks ühe koha peal nõudis kümneid miljoneid süütuid ohvreid.

Nähtavasti peitub Vene revolutsiooni ainus kasulik tahk selles, et see halb kogemus oli õpetlik – aga mitte niivõrd Venemaale endale, kuivõrd ülejäänud maailmale. Venemaa revolutsioonilist katastroofi jälgides üritasid lääne tugevad ja järjekindlad demokraatiad täiustada oma senist ühiskondlikku struktuuri, et välistada kommunismioht kodumaal. Nii juhtuski, et ajal, mil hirmust ja õudusest allaheitlikud Venemaa töölised ja talupojad ägasid partei ja valitsuse plaanide ikke all, saavutas Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika töölisklass tõelised sotsiaalsed garantiid: austuse, võrdsuse, ühise asja ajamise tunde üleüldist heaolu tõotavas riigis.

Aga Venemaal? Tormilise ühiskondlike eksperimentide sajandi järel sarnaneb Venemaa hiiglasliku invaliidiga, Euraasia haige mehega, kelle on võim muutnud peaaegu liikumatuks, et ei korduks mõttetu ja halastamatu Vene mäss, mis podiseb ka naftadollaritega täidetud tilguti alla paigutatud ihus. Invaliidi keres veri siiski veel mingil moel voolab, haige jäsemed on mõnikord suutelised isegi liikuma, aga vaat aju töötab aina kehvemini. Kolme aasta eest kukkus haige lausa voodistki välja, kui küünitas naabruses asuva poolsaare järele.

Raske on isegi ette kujutada, mis juhtub siis, kui naftatilguti kord tühjaks saab! Küllap impeerium laguneb taas. Igatahes pole maal praegu kedagi, kes oskaks vastata. Seal ei sünni enam Nobeli preemia laureaate ning kõige haritumad ja edukamad inimesed püüavad vähimagi võimaluse tekkides riigist lahkuda, et jõuda kuhugi, kus pole kunagi saadud tunda Vene revolutsiooni. Väsinud, ise ennast ära vaevanud maa lebab pooleldi meelemärkuseta Euroopa ja Hiina vahele jäävas aina tühjenevas jäiselt külmas palatis. Ja tundub, et keegi isegi ei looda enam, et seal võiks kunagi tõepoolest midagi eriti paremaks muutuda.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2017 16:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 1160
Asukoht: Lõuna-Eesti
Tsiteeri:
Esmaspäevases "Välisilma" saates oli interjuu ühe Peterburi noorhärraga, kes väitis et Venemaal on käibele läinud mõiste ""Vene revolutsioon", mis hõlmaks ajavahemikku 1917-1928. Praegu lihvitakse teemat ja üritatakse seda soliidselt sissekirjutada Venemaa 1000a. ajalukku.

Üks nägemus kõrvalt

https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_revo ... itzpatrick)


Kas "Välisilmas" räägiti siis kuni 1928 või 1938?

Kriku


Vaatasin selle "Välisilma" uuesti üle. Termin oleks Suur Vene revolutsioon, mis hõlmaks Veebruari- , Oktoobrirevolutsiooni ja Kodusõja. Ja see peaks sobituma kokku 1000a. Venemaa õigeuskliku ajalookäsitlusega.
Muidugi toimub vaidlus, et kas revolutsiooni lõpuks lugeda 1921, 1928, 1938. Siin on küsimus Stalini rollis ja võimus.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2017 22:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 1160
Asukoht: Lõuna-Eesti
Vseviov räägib oma müstilises venemaas ikka heliloojate teemal, olgugi võiks rääkida sündmustest 100a. tagasi. Kas ei julge või ei valda teemat? Ehk ootab sügist, mil oktoobriputšis paistsid silmad tema rahvusest tegelased.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2017 23:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3197
Kuulake eilset Ööülikooli, oli väga hea ja teemasse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2017 23:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Aug, 2014 18:38
Postitusi: 624
alax kirjutas:
Vseviov räägib oma müstilises venemaas ikka heliloojate teemal, olgugi võiks rääkida sündmustest 100a. tagasi. Kas ei julge või ei valda teemat? Ehk ootab sügist, mil oktoobriputšis paistsid silmad tema rahvusest tegelased.


Miks sa neid küsimusi talle endale ei esita ja siin plõksid? Ei julge?

Küsimused saad jätta saate ERR veebilehele http://vikerraadio.err.ee/l/mystiline_venemaa või Facebooki https://www.facebook.com/M%C3%BCstiline-Venemaa-153011781399817/?fref=ts, telefon 5177470, e-mail david@online.ee (kõik andmed avalikest allikatest). Ta räägib enda rahvuse esindajatest vene/nõukogude ajaloo kontekstis muide üsna lahtise tekstiga ja samasuguse naljavarjundiga nagu keskmine eestlane, nii et ära karda, et solvub. Anna siis meile siin ka teada, mida lugupeetud professor vastas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2017 10:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18043
Paraku ei viitsi Vseviov (enam?) küsimustele ja märkustele saate teemal vastata, vähemalt saate kommentaariumis mitte ( ja nii tähtsaks, et hakata kõikvõimalikes kohtades kummitama, pole asi asjaks arvata) ...nii jääbki üle "plõksida". Aga jah, tõepoolest- 100ndal aastapäeval rääkida kirjanikest ja heliloojatest :dont_know: . Nagu ka läheb minu jaoks müstika valda fakt, et sõjaaega näiteks pika Stalini lahkamise käigus ei puudutatudki. Ilmselt ei tunne saatejuht end selles teemas kindlalt. :scratch:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2017 10:28 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21628
Asukoht: Viljandimaa
Kas asi pole selles, et ta on aastapäevaga seotud sündmustest juba aastaid tagasi rääkinud?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2017 11:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5206
Kriku kirjutas:
Kas asi pole selles, et ta on aastapäevaga seotud sündmustest juba aastaid tagasi rääkinud?


Tahtsin samuti kommenteerida, et see, mida praegu küsitakse (räägitagu 100 aastat tagasi aset leidunud sündmustest) on sisuliselt kordussaadete palumine. Võetagu arhiiv ette - sealt on kogu ajalugu saadaval. Kahjuks mitte enam mp3-dena alla laetavana.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2017 12:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2005 13:44
Postitusi: 35
Asukoht: Tartu
Saab ka MP3-edena alla laadida. Mozilla Firefoxiga see xml feed lahti ja laske käia:
http://services.err.ee/podcast/series/must-vene.xml

_________________
Kuni targem järele annab, annab kavalam talle kerepeale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2017 19:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 2065
Rumal küsimus, miks te podcaste podcasti tarkvaraga ei kuula? Saadaval nii arvutitele kui telefonidele. Autoga pikki otsi sõites eelistangi raadio asemel podcaste kuulata (lasen telefonist auto kõlareisse). Eestikeelseid podcaste on meeletult. Mis ERR-i puutub, siis neil on ka ametlik ERR äpp telefonidele, saab näha/kuulata kõiki riiklikke tele- ja raadiokanaleid ja ka kõiki saateid uuesti vaadata-kuulata. Eriti meeldivad mulle raadioteatrid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2017 19:59 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21628
Asukoht: Viljandimaa
Täiesti OT, aga ettelugemisi-kuuldemänge...

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2017 2:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Veebr, 2009 22:30
Postitusi: 1854
No ikka tõeliselt raske on vihatud mehega seotud asjale kohta leida siin foorumis :)
Võib-olla siia läheb - jäi Kramatorsk foorumis silma. Suunake mujale kui liiga OT
USA pahalased Jossi matuseid filminud, mulle jäi kuidagi väga selline "saaks juba vana auku ja sooja" mulje :), Ja itkev töörahvas pole üldse üritusele ligi pääsenud:
https://www.youtube.com/watch?v=msj5-XLsUBs

_________________
Ceterum Censeo Russiam Esse Delendam


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2017 10:43 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21628
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Eraalgatusena valminud Vene veebiportaal project1917.com pakub lugejale vene ja inglise keeles ajarännu võimalust. Iga päev antakse üksikasjalik ülevaade sada aastat tagasi samal kuupäeval toimunud sündmustest. Välja on pandud foto- ja videomaterjali, omaaegsete prominentide mõtteavaldusi ja isegi 1917. aasta Moskva ja Peterburi ilmateade.

Mitmele ajaloolisele isikule on juubeliaasta puhul loodud Twitteri kontod, mille postitused kannavad märgist #1917LIVE. Pidevalt postitavad näiteks kasutajad @NicholasII_1917, @PetroSoviet1917 ja @VLenin_1917.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2017 3:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 4072
Asukoht: Tartu
Avatar kirjutas:
No ikka tõeliselt raske on vihatud mehega seotud asjale kohta leida siin foorumis :)
Võib-olla siia läheb - jäi Kramatorsk foorumis silma. Suunake mujale kui liiga OT
USA pahalased Jossi matuseid filminud, mulle jäi kuidagi väga selline "saaks juba vana auku ja sooja" mulje :), Ja itkev töörahvas pole üldse üritusele ligi pääsenud:
https://www.youtube.com/watch?v=msj5-XLsUBs

Jossi matustele pääses isegi liiga palju töörahvast ligi, mitusada inimest tallati surnuks.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 100 aastat sündmustest Venemaal!
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2017 9:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 1160
Asukoht: Lõuna-Eesti
"Suur ja võimas" tähtpäev läheneb. Vseviov on ka teemat paar viimast nädalat käsitlenud. Ja "Müstiline Venemaa" pühendab sellele veel tähelepanu. Vene pressis ilmub ka järjest rohkem materjali.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 47 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt