www.militaar.net

Panen siia mõned kuivad faktid, mida netist kokku noppisin, uue asutuse kohta (mille vajaduses pole küsimust).

-täiskoosseis 160 inimest
-antud tehinguga üüritud ruumide pind 3000 m2 ringis
-aastas tehakse ca 500 hanget, millest enamus on olmeline pudipadi (suuri relvahankeid on aastas üksikuid).
-Kristiines oli äripindade keskmine üürihind 2015 aastal 6 eurot/m2 ja 2016. a 7 eurot/m2 ning Mustamäel samadel perioodidel 5-6 eurot/m2 (allikas kv.ee statistika moodul).
-keskmiselt arvestatakse äripinnal 1 töökoha kohta 10 m2 pinda

Siit igasugu suhtarve võib nüüd igaüks ise arvutada - vastavalt oma teadmistele, kogemustele, rikutusele jne.
Antud tegevus makstakse kõvasti üle ja ilmselt maksti ka siiani - veelgi rohkem. Antud kallid üüripinnad on lihtsalt üks tahk.
Ootan huviga, kui avaldatakse palgaandmed.

Kapten Trumm kirjutas:Panen siia mõned kuivad faktid..
..
Ootan huviga, kui avaldatakse palgaandmed..

SÕDUR 5/2016 lk10:

Varem olid ministeeriumi palgad kaitseväe palkadel eest ära liikunud. Minu soov on minna seda teed, et saaksime palgad võrdsustada ehk siis tõsta RKIK-i tööle asuvate kaitseväelaste palkasid. Enamikul inimestel, kes kaitseväest keskusesse üle tulevad, peaks palk tõusma (kol Rauno SIRK)

Tegelikult ideed kui sellist tuleb ainult kiita - tiritakse päevavalgele rahanumbrid, mis on seni kuskile segasesse ühiskatlasse kadunud.
Põllulkäijad lihtsalt imestavad, et kuidas ei saa ostetud seda ja toda.
Mul on elus ka paar asutuste liitumisel osalemist selja taga ja rahalist kokkuhoidu pole kummalgi juhul tekkinud.
Riigistruktuurides tekivad lisakulud lihtsalt seepärast, et mõisa köis las lohiseb ja seepärast seal liitmised kokkuhoidu anda ei pruugigi.
Näiteks seni istus antud rahvahulk kamina ja KV infras, mis püsikulusid ei mõjutanud, kuid täiendava kinnisvaraobjekti soetamisega kaasneb kohe hüppeline kulude kasv.
Lõpuks jääbki rõõm selgetest kuludest ja vastutusest.

Kuhu jäid inimeste ja pindala arvestuses tervisekeskuse töötajad?
Ning sinna kolib ka keskapteek, nii et ei saa päris üks-ühele võtta kontoriga, kuna seal on ka laopind sees.

Kas see tervisekeskus ja keskapteek olid siiani kuuse all?
Laopindasid 12 euro eest ruut üürida, no see on miskit uut. 12 eurot ruut on kontoriruumide üür Tallinna kesklinnas.
Eestis seisavad ravimid hulgiladudes edukalt pindadel, mille üüri turuhind on 5-6 eurot ruut.

Mul poleks töötaja ja kliendina midagi kenade ajalooliste ruumide vastu, vaadates aga puudusi ja jätkuvalt viletsust rohujuure tasandil, võtab kodanikuna taoline uudis tõesti sülitama.

Aga miks sa need siis arvud välja jätad? Süüdistad inimesi kallutuses, aga ise jätad mingid asjad välja, et võimendada oma sõnumit

Mulle isiklikult lihsalt tundub, et need tervisekeskus ja apteek on sinna lisandnud hiljem, et ei tekiks küsimust pooltühjade ruumide kohta.
160 inimese majutamiseks on vaja kontoripinda 1600 m2, mitte 3000. Sel aastal planeeritakse jõuda 140 töötajani, hetkel on inimesi 100 ringis.
Aga see on lihtsalt minu tunne, ärgu keegi tundku end puudutatuna ja vabandan ette, kui seal leidsid hoiukoha ka suured ravimivarud ja töökoha hulk inimesi.

Osa kaupa tuleb maaletooja vahendusel sisuliselt otse tehastest apteekidesse. Rohtude maaletoojate pinnad ei ole nii suured, et seal teenusena KV varu hoida ning tavameditsiini nomenklatuur on teine kui KV-l. Oletan, et KV ostab ravimeid hulgi ja seega on oma pinda vaja.
Milline on "ravimi-DOS", seda ei tea , kuid mingi arvestuslik varu peab kriisi ajaks KV omal olema. Ega haiglate ja apteekide ladusid saa kohe tühjendada.

Trumm, sa püüa nüüd lõpuks ikka ära otsustada, et mis sind nende hankijate, nende palkade ja kontroriruumide juures ikka häirib? Sest sa ühes ja samas teemas kõigest pooletunnise vahega kõigepealt ütled, et „nad teevad küll kokku 500 hanget aastas, kuid nendest suuri relvahankeid on vaid pool ja ülejäänud on olmeline pudipadi“ ja kohe seejärel hoopis et „põllulkäijad lihtsalt imestavad, et kuidas ei saa ostetud seda ja toda.“ Ja küll võiksid need hankijad siis istuda küll odavamatel ja rohkem äärelinna pindadel, või hoopis Suur-Sõjamäel, või siis äkki Rahumäe tee amortiseerunud kasarmus või siis jälle samamoodi nagu need hankijad täna istuvad neljas või viies erinevas kohas üle terve linna.

Ühesõnaga – jälle jääb mulje, et sul on vaja iga hinna eest tõestada, tehtud otsus ja valik on loll, raiskajalik, kasutu ja tõenäoliselt lausa korruptiivne, või vähemalt „ei näi korrektne“.

Taustaks nii palju, et sellest 500 hankest aastast lõviosa moodustavadki senised TVJ-i hankijate hanked, ja nendest omakorda päris palju moodustavadki „olmeline pudipadi“ nagu peldikupaber, kütus või sokid. Aga selle muu pudipadi seas on ka sellised pehmelt öeldes natukene keerukamad asjad nagu uued kiivrid ja lahingvestid, või õhutõrjeraketid Mistral, või remondi- ja hooldusteenus liikuvtehnikale jne jne. Ehk tooted ja teenused, mida võib-olla hangitaksegi kord 10 aasta jooksul, väga põhjalikult tuleb läbi mõelda lähteülesanded ja tehnilised kirjeldused, väga hoolikalt valmistada ette hankedokumendid, konkursid ja lepingud jne. Ja kui hankijad ei tee oma tööd korralikult, siis kukub hange läbi, jääb venima, või jõuab põllule ebasobiv toode.

Probleem, eriti KV TVJ-i senise hanketeenistuse poole pealt ongi väidetavalt paljuski olnud selles, et hankeid – nii lihtsaid kui keerukaid – on pidevalt rohkem, kui hankijaid, täiendavate hankijate palkamiseks keegi ressurssi juurde ei taha anda (sest see tuleks ju tegevväelaste arvelt), palgad pole konkurentsivõimelised, töökoormus on liiga suur ja seetõttu kokkuvõttes on ka voolavus hankijate seas kõrge. Mille tagajärg ongi tihtipeale äpardused (mitte kriminaalsed või sihilikud) hangetega. Ja hangetele kuluvad summad mitte ei vähene, vaid iga-aastaselt aina suurenevad.

Kui mentaliteet oleks, et „mõisa köis las lohiseb“, nagu sa väidad, siis võikski ju edasi lasta senise killustunud süsteemiga ja alamakstud hankijatega. Ja lihtsalt kurta iga aasta lõpus, et ei saadud 100-protsendiliselt hakkama, aga midagi paremaks ka ei lähe, sest raha selleks juurde ei anta…

Selle asemel on minu arvates just heaperemehelik ja riigimehelik otsus lõpetada killustatus, koondada kõik hankijad ja taristuarendajad ühte asutusse kohta, tagada seal normaalsed töötingimused ja konkurentsivõimelised palgad. See ei ole odavam, kui senine süsteem – ja seda pole ka keegi seejuures väitnud, et vähema raha eest hakkab nüüd rohkem saama – vaid pigem peaks sama raha või pisut suurema raha eest saama rohkem. Mis ongi oluline, kui sul hangete eelarve pidevalt suureneb ja on ikka soov, et põllul olijad saaksid vajalikud asjad kätte plaanitud ajal ja/või normaalse kvaliteediga. St see on tervikuna odavam ja efektiivsem, kui jätkata senise lohisemisega.

Samuti vean kihla, et KV muutub nüüd reaalselt ka nõudlikumaks ja häälekamaks tellijaks ja tarbijaks, mis varem oli paratamatult pärsitud selsamal põhjusel, et suurema osa hangetega tegeles sõjaväeliselt korraldatud ja kaitseväelase poolt juhitud TVJ, kes oli KVJ-i otsealluv. St kui hanked läksid nihusti, siis pidid justkui vastutama kaitseväelased, kellele samas pole ju sõjakoolis kunagi õpetatud (ega peagi õpetama) seda, kuidas hankida ja hankeprotsesse korraldada.

Trumm, sa püüa nüüd lõpuks ikka ära otsustada, et mis sind nende hankijate, nende palkade ja kontroriruumide juures ikka häirib?

Ütlen siis ühe lausega: rahakulutamine stiilis, mis ei vasta meie jõukusastmele ning põhitegevuse (ehk kaitsevõime) tänasele olukorrale.
Kui rendi kohta võib seda täna päris sirge seljaga väita (vaatame lihtsalt keskmisi turuhindu), siis selle mustvalgeks muudetud inimeste arvu ja hangete arvuga ootame tiba järeldustega (sest varasemad arvud pole ju teada).

Ma oma tarkuses arvasin, et see tugiteenuste keskus saab olema kuskil 60-80 inimesega (lihtsalt vaadates hanketegevuse suurust). Aga see selleks, ootame ja vaatame, mis toimuma hakkab.

Üks asi veel, mida ma tahtsin õiendada, aga unustasin - see kasarmute ehitamise ja antud rendi vastandamine, mida Sa tegid natuke aega tagasi.
Justkui antud tehing tegi võimalikuks uute kasarmute ehitamise. See ei ole tõsi.
Oleme ausad, kamin/KV on seni hoidnud mingitel põhjustel visalt kõrvale Riigi Kinnisvara süsteemist, millega on täna enamus riigisektorist liitunud.
Miks sellist killustust pidada ja mis segab kasarmute, staabihoonete jne rentimist RK-lt, kes need välja ehitab ja korras peab, arusaamatu.

RKIK vormis on parem, selles olen nõus, kasvõi seepärast, et nüüd on mingis osas vähemalt näha, palju see värk maksab. Peamine, kui nüüd eelnenud kulude segasust ära kasutades uue vormi kulusid taeva ei lennutata, ilma mingit tõsist produkti vastu andmata.

Ühesõnaga – jälle jääb mulje, et sul on vaja iga hinna eest tõestada, tehtud otsus ja valik on loll, raiskajalik, kasutu ja tõenäoliselt lausa korruptiivne, või vähemalt „ei näi korrektne“.

Võin täiesti puhta südamega kinnitada, et otsus kui selline tegevuste lahutamise kohta on õige.
Lihtsalt probleemi näen selle idee teostamisega, lihtsalt uudis, kus asutus, mis pole ainsatki hanget veel teinud, alustab oma tööd piirkonna parimate ja kallimate pindade üürimisega, ei jäta asjast just kõige paremat muljet. Kui antud liigutus toimunuks siis, kui liikursuurtükid on kohal, siis oleks vist minagi vait sellel teemal. Tõrvatilk meetünnis aga pidada ka mee rikkuma.

Kapten Trumm kirjutas:... Oleme ausad, kamin/KV on seni hoidnud mingitel põhjustel visalt kõrvale Riigi Kinnisvara süsteemist, millega on täna enamus riigisektorist liitunud.
Miks sellist killustust pidada ja mis segab kasarmute, staabihoonete jne rentimist RK-lt, kes need välja ehitab ja korras peab, arusaamatu...

Üks võimalik vastuseid - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ri ... d=74351975
Mitte ammu oli ka Riigikontrolli selle teemaline sõnavõtt suht kriitiline. http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... 00?aspdf=1

Lisaks on probleem ilmselt ka sellega, et väga paljud RK ametnikud ja alltöövõtjad peaks läbima julgeoleku taustakontrolli. Maht oleks...?

Mõistlik oleks lahmimise asemel teabenõue kirjutada. Ma ei usu, et konkursitingimused salajased olid. Sealt on hästi näha, kas nõuded on ausad või kallutatud. Praegu kaks avalikku numbrit, 10 aastat ja 12.50€/ruut, sisendavad kahtlusi küll.

Nüüd on lihtsalt kaks oivakeskust:
Center of cyber excellence
Center of procurement excellence

Suurem spetsialiseeritus toob kindlasti paremaid tulemusi.

Oleme ausad, kamin/KV on seni hoidnud mingitel põhjustel visalt kõrvale Riigi Kinnisvara süsteemist, millega on täna enamus riigisektorist liitunud.
Miks sellist killustust pidada ja mis segab kasarmute, staabihoonete jne rentimist RK-lt, kes need välja ehitab ja korras peab, arusaamatu.

Info jagamiseks. Ei vasta tõele, et kaitseministeerium oleks RKAS-i süsteemist visalt kõrvale hoidnud. Ja asi pole ka (täielikult) mart2 poolt vihjatud põhjustes.

Kaitseministeerium soovis väga tugevalt kogu kinnisvara ära anda. Kinnisvara teadupärast ei sõdi. Ja RKAS tundus täiesti loomuliku teena. Asja uuriti pikalt ja põhjalikult, kuid sellest oldi kahjuks sunnitud loobuma. Miks? RKAS toimemudel ja rahastusmehhanismid lihtsalt ei vasta kaitseväe huvidele. Kuidas? Aga uuri palun ise, sinnamaani pead minu väidet uskuma.

Kaitseministeerium soovis väga tugevalt kogu kinnisvara ära anda. Kinnisvara teadupärast ei sõdi. Ja RKAS tundus täiesti loomuliku teena. Asja uuriti pikalt ja põhjalikult, kuid sellest oldi kahjuks sunnitud loobuma. Miks? RKAS toimemudel ja rahastusmehhanismid lihtsalt ei vasta kaitseväe huvidele. Kuidas? Aga uuri palun ise, sinnamaani pead minu väidet uskuma.

Üks osa põhjusest, lisaks muudele pikast listist võib ka olla hooldusteema kooli näitel, kus katkise akna parandamine võttis 1,5 kuud, kuna RKAS koondas ca aasta poolteist tagasi just kinnivaraobjektide hooldustöötajad ja hakkas teenust sisse ostama, tulemuseks mõnes kohas suur igakuine rahaline kulu ja nõrk teenus.