Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Lemet]

Jah.
Samas saavad firmad materjale oluliselt parema
hinnaga kui sina , eraisik. Ei tule sul üksi pusides kuidagi
6 korda odavam. Sul on vaja samuti projekti, kaevetehnikat jne.
Samuti taoliste konstruktsioonide valamiseks peab olema
veidi know-howd. Poole meetrise lae / seinte valamise tarvis raketise/saalungi
tegemine pole teeb mis naljaasi.
Ja betoon muuhulgas maksab Soomes vähem kui meil.

Konkreetselt enda pealt rehkendades...projekti ei hakka ma elu sees tellima, niipalju kui selle "keldri" valamiseks vaja on, oskan ma koos sõpruskonnaga ikka majandada, kaevetehnikat- ne imei sto rublei, a imei sto druzei, kes kõik sulle tänuvõlgu on- saab ka vaid kütuseraha eest Ja kui ei saa, siis päevaga kaevab selle augu kopaga valmis, Multivara tahab ekskavaatori kahe päeva rendi eest saada 150 eurot. Saalungite valmistamine- vt. pnkt 1 ja 2...betooni ja sarruse eest tuleb maksta tõesti. Muidugi võib ka olla "omanik" stiilis "Mina olen Talinast, mina maksan", selliste käest oleks patt palju raha ära võtmata jätta...

EDIT: Pakkumine netis oli näiteks betoonkeldrile mõõtmetega 4x2,5 m ca 5000 eurot...koos riiulite ja muu mudruga.

[Motronicus]

Küll on ikka nüüd kehvasti, ja mida kõike muud sarnast

Kogu lugupidamise juures, isand Motronicus- üks näide sellest, mis on meie tsiviilkaitsesüsteemis võrrelduna toonasega paremini? Varjendite olemasolu? Elanikkonna teadlikus?? Varude olemasolu??? Läbitöötatud juhtimissüsteemid???? Päästeteenistuste võimekus?????? Või tuleb lihtsalt puhtast patriotismist hakata jama ajama?

Austet Lemet, ma vaataks sinu pakutule veidi teise nurga alt.
Näiteks nii. See kool, kus meid 80'ndal tsiviilkaitseõppuse all varjendisse viidi, on ka täna alles ja töötab. Varjendiks oli suurte klaasakendega poolkeldrikorrus (riietehoid), kõik see on ka täna alles ja täpselt samamoodi kasutatav. Kooliraadio, millega toona infot jagati, on ka alles ja töötab, on isegi tehniliselt parem tollasest. Oma kunagise lapsepõlveaegse korterelamu all on kelder jätkuvalt alles. Oletan, et samamoodi kola täis, nagu toona. Ja nii võiks jätkata. Elik, selles osas sama seis, nagu toona nõukaajal. Miks ma peaksin nägema seda aega siis oluliselt positiivsemana?
Kas just positiivse näitena, kuid kindlasti riski vähendavaks teguriks on täna näiteks see, et sellest mainitud koolist loetud kilomeetri kauguse pole enam sõjaväe lennuvälja.

[Lemet]

Ehk siis kõik see ehituslik, mis oli toona loodud, on konkreetsl näitel alles ja hea tahtmise juures ka kasutatav. Aga seda mitte seadusega tagatult, vaid lihtsalt juhuse tõttu säilinuna. Aga minu küsimus kõlas, et " mis on meie tsiviilkaitsesüsteemis võrrelduna toonasega paremini?". Vaat sellele tahaks vastust.

[Smith]

Jah.
Samas saavad firmad materjale oluliselt parema
hinnaga kui sina , eraisik. Ei tule sul üksi pusides kuidagi
6 korda odavam. Sul on vaja samuti projekti, kaevetehnikat jne.
Samuti taoliste konstruktsioonide valamiseks peab olema
veidi know-howd. Poole meetrise lae / seinte valamise tarvis raketise/saalungi
tegemine pole teeb mis naljaasi.
Ja betoon muuhulgas maksab Soomes vähem kui meil.

Konkreetselt enda pealt rehkendades...projekti ei hakka ma elu sees tellima, niipalju kui selle "keldri" valamiseks vaja on, oskan ma koos sõpruskonnaga ikka majandada, kaevetehnikat- ne imei sto rublei, a imei sto druzei, kes kõik sulle tänuvõlgu on- saab ka vaid kütuseraha eest Ja kui ei saa, siis päevaga kaevab selle augu kopaga valmis, Multivara tahab ekskavaatori kahe päeva rendi eest saada 150 eurot. Saalungite valmistamine- vt. pnkt 1 ja 2...betooni ja sarruse eest tuleb maksta tõesti. Muidugi võib ka olla "omanik" stiilis "Mina olen Talinast, mina maksan", selliste käest oleks patt palju raha ära võtmata jätta...

Ilmselgelt austatud Lemet jagab veel vähem teemat kui mina.
Ise projekteerida monoliitbetoonist, 500 mm paksuse lae armeering ?
Kaevatud auk tuleb täita kruusa/killustikuga. Pinnas tuleb
tihendada.Põranda alla tuleb paigaldada isolatsioon.
Betoonseinte ümber tuleb paigaldada nii soojus- kui ka hüdroisolatsioon.
Niisketes paikades drenaaž.
Samuti oleks soovituslik mingisugunegi kütte.
Luugid/uksed keevitad metallist ise ? Ventilatsioon ? Valgustus/elekter?
See kõik maksab ja enamus inimesi ei oska neid töid ise teostada.

Töid lasta teostada "tänuvõlglastel" - see on juba lapsik jutt.
Kui tahad vett täis niisket betoonkasti siis neid vedeleb üle eesti veel piisavalt.

[Lemet]

Ise projekteerida monoliitbetoonist, 500 mm paksuse lae armeering ?

Miks ise, kui on mõni tuttav, kes on põhikohaga ehitusinsener. Ja tänasel päeval on selleks võimalik kasutada ka arvutiprogramme. Nende kahe asja kooskõlas pole see midagi müstilist.

Kaevatud auk tuleb täita kruusa/killustikuga.

Nagu öeldud- ehitustehnikat rentivaid firmasid on piisavalt. Maksimaalse kaevesügavusega 5,4 m ja kaevekaugusega 8,8 m ekskavaatori rent on nädalaks 190 eurot, 200-kilose pinnasetihendaja eest küsitakse päevas 30 raha. Töötegemine on ka algkooliharidusega kuttidele jõukohane.

Põranda alla tuleb paigaldada isolatsioon.
Betoonseinte ümber tuleb paigaldada nii soojus- kui ka hüdroisolatsioon.
Niisketes paikades drenaaž.

Jällegi mitte mingi raketiteadus, tuhanded ise endale kodu ehitanud inimesed on neid töid teinud.

Samuti oleks soovituslik mingisugunegi kütte.

Ei näe probleemi

Luugid/uksed keevitad metallist ise ?

Milleks, see töö jääb taas tuttavale teha. Minu osa piirdub abitöölise rolliga, on lihtsam ja kiirem, kui aastatetagust keevitusoskust hakata meelde tuletama.

Ventilatsioon ? Valgustus/elekter?

Lõdva randmega...vendivarustust vedeleb kuuri all piisavalt ja elektrikupaberid on samuti ammusest ajast olemas. Tänase päeva pädevustunnistust küll pole, aga egas asi sellepärast ajamata jää.

Töid lasta teostada "tänuvõlglastel" - see on juba lapsik jutt.

Noh, sõpradel-tuttavatel on kogu aeg selline vastastikku abistamine toiminud, lapsikut pole siin midagi, igati toimiv teema.

EDIT: Just küsisin töökoja uksest sissevajunud elukutseliselt vendifirma projektijuhilt, et kuidas oleks, kui abi vaja oleks. Vastuseks küsiti, et kas õlut ikka antakse...niipalju siis lastejutust.

Kokkuvõtteks: Ei ole mõtet asju endale koledamaks mõelda, kui need on. Harilikult pole need üldse nii koledad. Ja nagu eelmise postituse täienduseks sai märgitud, oli firma pakkumine 2,5x4 betoonkeldrile 5000 euri. Koos kõige mudruga.

[nimetu]

Kõik see on väga tore Lemet (ning jõudu sulle selles ettevõtmises), kuid kuidas saab seda rakendada Eesti kodanikkonnale üldiselt. Kõigil inimestel pole ehitusinsenerist tuttavat, kes paari õlle ja hea sõna eest sulle projekti teeb. Enamus inimestel pole ka mingeid oskusi ehitustehnika kasutamiseks, hoolimata sellest kui lihtne see Sulle võib tunduda. Paljudel inimestel pole ka tuttavaid, kes niisama mingi ukse neile keevitaks. Ning teades inimesi, kes suudavad heal tasemel selliseid asju keevitada, siis üldiselt neil lihtsalt ei jätku aega selliste heategevuslike projektidega tegelemiseks.

Ja kokkuvõttes pole ikkagi see kelder päris sama asi, mis pommivarjend. Kui sa tahad kohta kus sa saaksid veidikenegi pikemalt varjuda (sest pommirünnakule kiiruga reageerimine ei ole eriti mõeldav), siis see eeldab ikka natuke rohkem kui lihtsalt üks betoonist ruum, millel on heal juhul mingi toru ventilatsiooniks.

[Lemet]

Nagu öeldud- jutt on nimelt konkreetselt minu näitest. Ja see lubab oletada, et jutud 20 ruudusest betoonehitisest 66 000 euro eest on pisut...mmm...ülepingutatud. Mitte et seda hinda rumalatelt võtta ei tuleks...

[Motronicus]

Aga minu küsimus kõlas, et " mis on meie tsiviilkaitsesüsteemis võrrelduna toonasega paremini?". Vaat sellele tahaks vastust.

See küsimus kõlas tegelikult nii:

..- üks näide sellest, mis on meie tsiviilkaitsesüsteemis võrrelduna toonasega paremini? Varjendite olemasolu? Elanikkonna teadlikus?? ...

Ja see üks näide on -> elanikkonna teadlikkus. Täpsemalt, võimalus ennast selles vallas harida. Terve internet on täis kõikvõimalikku infot, sul on soovi korral võimalik tellida küll jämedamat, küll peenemat vastavat kirjandust, elektroonselt või paberil. Võid möllida ennast kõikvõimalikesse foorumitesse, alates milnetist, kuni tõsiusksete preppariteni. Näide kasvõi siitsamast, eelmiselt poognalt, kust sa, lihtkodanikuna, nõukaajal oleks nt saanud infot Soome varjendite kohta? Sellist tulevärki nõukaajal polnud.

[Kulibin]

Olles väisanud nii mõndagi sovjetiaegset tsiviilvarjendit, pean siinkohal vajalikuks lisada, et nende ehituskvaliteet ja tugevusvaru ei olnud muljetavaldavad. Pigem oli neil selline moraali tõstev funktsioon ja ilmselt oleksid sõja korral muutunud kiiresti ühishauaks. Puht küünilises võtmes isegi väga ettenägelik tegevus võimude poolt, vähem muret kõdunevate laipade ja võimalike epideemiatega. Ja see mees kes siin üritab väita, et nõukogude võim hoolis oma kodanikest, käigu õige ... Aga noh eided pidid ju uued orjad sünnitama ...

Isand Trumm-Lemet paarisrakendile soovitaks lahkelt lehitseda saadaolevaid uuringuid detonatsioonilaine levikule tahkistes ja selle mõjudest.
-------------------------------------------------------------------
Sovjetiajal ehitati bossidele bunkreid, mis olid amortisaatoritel, odavamad vennikesed pidid leppima vaid vedrustatud põrandaga.
Isand Lemetil soovitan tarida oma 2,5x4 keldrisse paar suuremat rehvilohvi, ehk õnnestub nendest ümbritsetuna luumurde vältida.

[Lemet]

Austet Motronicus, loomulikult on tänasel päeval ligipääs informatsioonile parem, aga see on IMHO siiski pisut teine teema. Täpselt samuti võid Sa ju väita, et tsiviilkaitseline olukord riigi tasemel on väga hea, sest keegi ei keela sul võtta ja ehitada endale ise varjend. Sama loogika järgi võib ka väita, et vanurite hopldekodudega pole mingit probleemi, kõik vajalik.info on saadaval etc. Aga teemasse tagasi tulles sest informeeritusest- kui võrrelda asjaga kursisolekut näiteks toonase keskkoolilõpetaja ja tänase gümnaasiumilõpetaja puhul mõne triviaalse küsimusega, siis võib tänase päeva noorukite puhul tõdeda, et teadmised üpris nullilähedased on. Proovitud teema muideks. Üks tegelane näiteks võttis tõsimeeli väita, et tähtsaim asi oleks õhurünnaku ajal mitte varjumine, vaid sündmuskohale võimalikult lähedale saada ja sündmus telefoniga üles võtta, et saaks pärast meedias jagada...

[Shackleton]

Betooni kogus mis kõlbab varjendi ehituseks maksab sul juba 5000 rääkimata metallist mis sa pead sinna sisse panema. Ükski arvutiprogramm sul seda odavamaks ei muuda. Ja hüdroisolatsiooni paigaldus pole raketiteadus - noh pole jah. Kuid isiklikest kogemustest julgen öelda, et Eestis pole firmat kes suudab seda nõuetekohaselt paigaldada, rääkimata isetegijatest. Kuna pommivarjend tuleb nö käänatud katus, kus hüdroisolatsioon kiht asetseb betooni vahel, piisab näpuotsa suurusest õhumullist või vee tilgast, et see su varjend katki teha. Selleks ehitataksegi varjendeid enamjaolt teiste ehitiste alla, et optimeerida hinda. Eraldiseisvana ehitades lendavad ehitushinnad ikka väga lakke, sinna lisandub mustmiljon tegurit millele sa ei oska mõeldagi pluss ajaline faktor kui raha pole oluline.

[Lemet]

Igati nõus, varjendile, mis korrusmajas, peab mahutama rohkelt inimesi ja kaitsma neid ka tuumasõja eest, on loomulikult teised nõudmised. Minu rehnung käis sellise varjendi kohta, mis eramus asuva perekonna esmaseks kaitseks sõjategevuse eest mõeldud. Ja kui pole vanal ajal maakividest ehitet kartulikeldrit.

[Shackleton]

Ka endale ehitatud varjend peab vastama kasvõi endale seatud nõuetele. Kui ei vasta pole minuarust mõtet ehitama hakatagi. Ja seda sama hüdroisolatsiooni materjali mida võiks varjendeis kasutada, pole Eesti turul müüagi (rääkimata seadmetest ja oskustest). Äkki teede ehitajatel on, mina ei oska öelda, kui oleks - oleks vast asfalt kah ilma löökaukudeta.

[Lemet]

seda sama hüdroisolatsiooni materjali mida võiks varjendeis kasutada, pole Eesti turul müüagi

Kipub jälle koomuskiks kätte minema...julgeks juhtida tähelepanu pisiasjale, et hüdroisolatsiooniga keldreid, panipaiku etc on Eestis erasektori poolt ehitatud juba pea sada aastat. Ja oma rõhuvas enamuses on see suutnud ka vee ning niiskuse ruumidest eemal hoida. Nii et- ei kõla see argument paraku väga tõsiseltvõetavalt. Pigem otsitult. Ja ei maksa silmist lasta, et kõiki selliseid rajatisi pole vaja laussohu ehitada, rõhuv osa asustusest asub võrdlemisi kuivades kohtades.

[Shackleton]

Tõsi ta on ja soklite, katustega meie võimekus piirdubki. Keerulisemad tööd tuleb koos ehitajatega läänest sisse tuua! Meile ei suudetud 4.a jooksul toimivaks saada serverisuumi (pm varjend) ja lõppes see fiasko 30cm betooni, armatuuri ja lõpuks isolatsiooni maha kakkumisega, pärast toodi Soomest Icopal kohale kes siis selle hüdroisolatsiooni paigaldas.