Kevadtorm 2017

[Kapten Trumm]

Kõike sai nähtud ja ilm oli õnneks ilus.

Peale rohke liitlaste osaluse paistis (õigemini veel paistab) käesolev KT silma ka selle poolest, et seal osales täies koosseisus Põhja maakaitseringkonna lahingugrupp, mis esimest korda tõesti pataljoni mõõdu välja andis (seni on olnud lihtsalt 3-4 alakomplektset kompaniid ning juhtimiskomponent). See peaks juba tänaseks kodus olema. Kui hästi seal õnnestuti, pole kahjuks teada ja kui teaks, siis siin vast ka ei räägiks.

Mulle oli huvitav seepärast, et esimest korda sai lähedalt näha liitlaste tegemisi (GB ja FRA). Seejuures britid jätsid endast tunduvalt sõjamehelikuma mulje kui prantslased. Koostöö organiseerimine muidugi logises (nt puudusid vastavad liason- tegelased), kuid üllatavalt hästi sai põllul kaubale ja niipalju kui nende käsud võimaldasid, sai ka abi.

Segane seis oli selle lennuväega, kelle "oma" see parasjagu oli ning kuigi lahingualal olid püsti ka õhutõrjepataljoni Giraffed, ei tulnud õhuvastase hoiatusi alla, vaid sellest sai aru alles lennuvahendi mürinat kuuldes ja ka siis polnud selge, kelle "oma" see lennuvahend oli. Eraldi teema on veel enda positsioonide ja sõidukite õhust tähistamine, sest nt Su-22 tüüpi lennukitel puuduvad imetabased vidinad maapeal olija elektrooniliseks tuvastuseks (olen varasemal tormil näinud, kuidas sama lennuk omade kolonni "ründas".).

Ahjaa, Challenger 2 tank oli muljetavaldav, nii sest kui väljast.

[41Degree]

Nüüd võiks keegi oma kogemustest rääkida (ja mitte priimusest), sest tundub, et mõni "tormaja" on demobiliseeritud.

Ma jätkaks ohutuse teemat ning samas vastaks ka eelnevale üleskutsele.

Minu ülesanne on mängu astuda siis, kui on muudetud mingit masti tehnika (edasi)liikumisvõimetuks. Sellel aastal tundub küll olema rohkem inimkannatanutega sõidukiintsidente kui mõnel varasemal aastal kuulda on olnud, kuid oma täiesti subjektiivsest vaatevinklist ei julgeks küll öelda, et vahejuhtumite absoluutarv kuidagi suurem oleks, pigem isegi vastupidi. Kui rääkida juhtumitest, kus on olnud tegemist juhi ilmselge eksimusega, siis üks võimalikke põhjuseid võib (aga ei pruugi) olla lihtsalt reservisti või Kaitseliitlase vähene kogemus mõne suurema liikuri ohjamisel. Seejuures on nt. PASI minu hinnangul kogemuse ning eelkõige mõtlemis- ja ruumitajumisvõime osas eriti kriitiline. Nt oli mul asja ühe üksuse juurde, kus 3 soomukist 2 sangas olid reservistid, kelle igapäevane suhe tehnikaga on ju tegelikult teadmata. Kui siia juurde liita pinge ("Kiirelt-kiirelt!") ning väsimus ("põrkamised", postid), siis võiks tegelikult hullematki karta.

Muidu tore ja minu jaoks ootustepärane üritus, ajateenijate tase on siiski kohati nii nagu on. Ühe veebli kommentaar aeg-ajalt nähtavale ninnu-nännutamisele: "Tegemist on 21. sajandi sõduritega, need kuradid kipuvad ju katki minema."

See traktaat on tegelikult veel jaotelgi ahju äärest kirjutatud, minu jaoks lõppeb KT neljapäeval

PS1: kuigi mul nendega otsest asja pole, on ikkagi väga äge, et nii palju liitlasi kohal on

PS2: lõpetuseks ikkagi piiritusest ka: ma olen saanud 10 päeva jooksul panna 4 allkirja selle kohta, et ma ennast põlema ei pane. Ei meenu ajaloost ühtegi teist minu osalusega õppust, kus sellest oleks nii palju jauratud. Aga nagu eelnevast miini vastu puud kloppimise jutustki võis järeldada, et sõelaga võib sõeluda kui mitu korda tahes, ikka tuleb mingi jama läbi ehk kuskil leidub ikka keegi...

[sada]

Selliste kuivade ilmadega võiks mõelda (oleneb palju maksab ja kui kauaks efekti annab) teede kastmise peale, tolmas ikka päris korralikult. Pole just väga tervislik nädal aega autokastis seda peenikest tolmu sisse hingata ja kohalikud elanikud oleks ka ehk rõõmsamad. Teede kastmisel oleks võib-olla isegi sõjaajal väike uba sees, sest kolonnide liikumine poleks siis õhust nii kergesti märgatav suure tolmusaba järgi?

[Kapten Trumm]

Piiritus pole eriliseks teemaks, kui üksusele antakse 2 korda päevas sooja süüa. See on raske, kuid tehtav. Ja kui hoida üksuse juures termosed kohvi ja teega.
Katelokitamine tuleb sellest, et see pole kas võimalik või ei viitsita sellega vaeva näha, lihtsam on kuivtoidupakid kord ööpäevas kätte visata.
Sooja maitsva toidu tähtsust moraalile ei maksa alahinnata, eriti kui ilm on vilets ja põhitegevus pole kõige meeldivam.
Et ei tekiks suuri sabasid, siis tagalas portsioneeritakse kilekottidesse ära ja siis kottides termosesse. Positsioonide taga tuleb jao peale üks mees, võtab oma 9 kotti näppu ja viib laiali.
Tavaliselt ei viitsita sellega tegeleda.

[nimetu]

Või siis teine (võimalik, et kallim) variant on leegitu välitoidu soojendaja (flameless ration heater), mis on erinevates sõjavägedes üsna levinud.

[Kapten Trumm]

Ei poolda.
Keemilised toidu soojendajad ei ole tervisele head. Vähemalt mehed, kes neist on pikemat aega toitunud, ei kiida.
Lisaks on meil põhjamaa, mis tähendab, et talvel kaevikus passides muutub põletiga keeduvahend lausa ellujäämise küsimuseks.
Samamoodi on võimalik rootsi tüüpi keedusüsteemiga valmistada ka tavalisi, tsiviilist hangitavaid toiduaineid, kasvõi kartuleid või kana keeta.
Mul on isegi gümna õpilased saanud hakkama kana keetmise või pohlalehe teega.
Samamoodi on sellega võimalik lõkke peal süüa teha (vee soojendamiseks on kaanel isegi küljes vastav sang, kuhu saab panna pikema kepi ja tõsta sellega kaane tulle.
Miinuseks on tal raskus ja suurus. Kuid rootslased on selliste detailide peale kõvasti uuringuraha kulutatud, loodame, et on asi kõik välja uuritud.

Sellest pidi olema olemas ka uuem, alumiiniumist keedunõuga variant, kuid taolist pole ise näinud (meil kasutatavad roostevabad võivad pärineda tükati WWII perioodist).

[A4]

Minu viis kopikat nende õnnetuste teemal.

Töö eripärast tulenevalt saan juba aastaid rutiinselt teateid kaitseväes õppuste käigus juhtunud suuremate ja väiksemate õnnetuste kohta – nii neid, mis meediasse jõuavad, kui ka need, mis ei jõua. Mälu järgi, üldistades ja subjektiivselt tundub nii, et:
- aasta peale on üldiselt alla viie reaalsete vigastatutega liiklusõnnetust, paar-kolm priimusepiiritusega süütamist ning pisut suurem arvu igasuguseid nikastusi, jalaväänamisi ja luumurde. Relvade ja lahingumoonaga seotud õnnetusi praktiliselt pole, kui, siis mõnel aastal mõni üksik. Ka lõhkepakettidega seotud õnnetusi ei ole just igal aastal.
- Kui panna sinna juurde pidevalt metsa all müttavate ajateenijate, reservväelaste, kaitseliitlaste ja tegevväelaste arv, väliõppuste ja -laagrite hulk jne (st aasta peale on kümneid tuhandeid teoreetilisi võimalusi, et mõni mundrimees paneb ennast põlema, kukub vintraua silma, ajab auto kraavi, pillab lahingranaadi endale kaevikkusse jne), siis on õnnetuste ja vigastatute hulk olematu. Ehk üldiselt on inimeste väljaõpe ja OT järgminine tasemel ja piisav.
- Enamus õnnetusi juhtub mitte noorte ja kogenematute ajateenijatega, vaid pigem viimaseid kuid teenistuses olevate „demblitega“, teenistuse viimaste kuude, sh Kevadtormi ajal. Tõenäolised põhjused: allüksuse kursuse käigus „müttavad“ ajateenijad rohkem ringi, harjutavadki reaalselt sõjapidamist, tegevväelaste kontroll ja järelevalve asendub ajateenijatest jao- ja rühmaülemate järelevalvega; ja ega kokkuvõttes ongi õige eeldada, et pikalt teenistuses olnud sõdur teab juba ise ja ilma järelevaatava silmata, mida on mõistlik teha ja mida mitte. Subjektiivsem põhjus on ilmselt selles, et teenistuse lõpuks on paljud asjad (nt priimusega vee ja toidu soojendamine) muutunud juba sedavõrd rutiinseks ja harjumuspäraseks tegevuseks, et kaob „ohutunne“ ja unustatakse OT.

Huvitav anomaalia on siin vist vaid suurõppus Siil, kus tavapärase miinusega brigaadi asemel oli väljas täies koosseisus 1. brigaad, kolm jalaväepataljoni 2. brigaadist, terve staabi- ja sidepataljon ning päris palju maakaitset. Ja kus vähegi tõsiseid õnnetusi – vaatamata hirmudele ja muredele – praktiliselt ei toimunud. Vähemalt mina neid küll tollal ei „registreerinud“. Mis omakorda tulenes ilmselt sellest, et õppus kestis võrreldes Kevadtormiga tunduvalt lühemat aega ning suurema osa osalejatest moodustasid reservväelased, kes ilmselt ei „rapsinud“ nii palju nagu ajateenijad. Või kes siis suhtusid priimuse süütamisse ettevaatlikumalt, kuna polnud seda paar aastat teinud.

Käesoleva aasta Kevadtorm erineb suures pildis õnnetuste poolest vähe eelmistest. Meediakajastusega on asi niimoodi, et paraku on iga kannatanutega õnnetus uudisväärtuslik. Kui kannatada saab mitte omal soovil metsa läinud matkaja, vaid kohustuslikus korras riigiteenistusse kutsutud kodanik, on uudisväärtus suti suurem. Ja kui on ka suurem siis, kui KV ei anna ise õnnetusest pro-aktiivselt teada (alati ei olegi see võimalik), vaid meedia ise nuusib selle kuskilt välja. Ja ilmselt mõjutab selle aasta meediakajastust ka see, et suht õppuse alguses juhtus ikkagi kaks üsna haruldast õnnetust – ühest reservväelasest sõitis veoauto kahe rattaga üle, ja luurajate maastur sattus antennipidi liinidesse. Sellest paraku ka suurem tähelepanu järgmistele, olemuslikult juba rutiinsematele õnnetustele (söögi alla ja peale instrueeritud ajateenija kanistriga priimuse kallal).

[Kapten Trumm]

Minuarust kipub meil juba täna ohutuse põhjustel tekitatud piirangute (ja kaadri vastutusekartuses) minema tegevus tükati reaalsusest kaunis kaugemale. Keerata siia veel vinti juurde on lausa ebamõistlik.

[Fucs]

Pääsesin korraks internettidesse ja arvuti manu kah

Virumaa Teataja 15.05.2017
Tapale rajati ajutine helikopterite tugibaas.
Vaata galeriid, kus ka põnevad aerofotod.

Kevadtormil osalevad õhuväelased rajasid Tapa sõjaväelinnakusse ajutise helikopterite tugibaasi, kus hakkavad baseeruma kopterid Robinson R-44 ning kütusevarusid täiendamas käima USA kopterid Black Hawk ja Apache.

"Õppelahingute lähikonda rajatud ajutine lennubaas võimaldab lennuüksustel kiiremini ja paindlikumalt maaväeüksuste vajadustele reageerida," ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus. "Samuti annab see märkimisväärse kokkuhoiu nii lennuajas kui ka kütuse osas."

"Kevadtormil osalevad kokku üksteist helikopterit, mille ülesanneteks on maaväe üksuste lahingtegevuse toetamine õhuründevahenditega, vaatlus- ja luurelendudega ning transpordiga," ütles kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

Ajutise õhuväe tugibaasiga on seotud ka Poola õhutõrjeüksus, mis on relvastatud keskmaa õhutõrje raketisüsteemiga SA-6 Gainful ning lühimaa raketisüsteemiga SA-8 Gecko. Ründelennukid harjutavad Kevadtormi ajal Tapal kaitsepositsioonidel oleva õhutõrjeüksuse ründamist.

Kevadtormi lõpuni toimivasse tugibaasi on toodud kopterite hooldustehnika ning lennuoperatsioonideks vajalikud juhtimis- ja sidevahendid. Ümber paiknenud on ka lendurid ning maapealse teenindamise meeskond. Kevadtorm algas tänavu 8. mail, peamiselt harjutavad kaitseväelased Põhja- ja Kirde-Eestis. Õppus lõpeb 26. mail.

http://virumaateataja.postimees.ee/4112 ... e-tugibaas



18.05.2017 12:00
Eriväelased harjutasid tavatu sõja pidamist

Eile lõppes Kevadtormi raames kaitseväe õppus Dagger, kus kaitseväe eriväelased koos kaitseliitlaste ja NATO liitlastega keskendusid sõjalise toetuse ja tavatu sõjapidamise harjutamisele.

Poolteist nädalat kestnud kahepoolsel õppusel mängisid eriväelased läbi erinevaid asümmeetrilisi lahinguolukordi ning evakueerimisülesandeid. Lisaks liitlastele harjutati koostööd ka sisejulgeolekujõududega.

"Igal aastal keskendume Daggeril erinevatele lahinguolukordadele, mis on mõjutatud õppuse toimumiskohast ja õpivajadustest. Tänavu panime proovile allüksuste võime täita iseseisvalt lahingumissioone ning lihvisime juhtimis- ja staabiprotseduure ekstreemsetes tingimustes,“ ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi.

Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ning üksuse peamine ülesanne Eesti riigikaitses on tavatu sõjapidamise läbiviimine ja sõjalise toetuse pakkumine teistele struktuuridele.

Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka erioperatsioonid, sealhulgas eriluure- ja seire ning suunatud rünnakuoperatsioonid.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 8. mail 2008. aastal. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi iseseisev kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis tõusis väejuhatuse staatusesse 1. augustil 2014.

Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd mitmete maailma eriüksustega, nagu Ameerika Ühendriikidele, Saksamaa, Poola ja Balti riikide erioperatsioonide üksused, kellega koos on panustatud ka erinevatesse õppustesse ja sõjalistesse operatsioonidesse.

Teenistus erioperatsioonide väejuhatuses algab tavaliselt operatiivtaktikalisest üksusest, kuhu kandideerimiseks peab edukalt läbima 14-päevase valiktsükli, mida on ajakirjanduses nimetatud ka elu raskeimaks tööintervjuuks. Selle aasta valik toimub 24. juulist 6. augustini, mida kindlasti kajastatakse ka erioperatsioonide Facebooki lehel (ESTSOF).

http://www.mil.ee/et/uudised/9753/eriv% ... a-pidamist


Virumaa Teataja 18.05.2017

Eile näidati Tapal õppuse Kevadtorm raames Eesti kaitsetööstusettevõtete tooteid, samuti toimus näidislahing. Demopäevale tuli uudistajaid lähedalt ja kaugelt. Kohal olid ka meie liitlased USA-st ja Poolast. Muu hulgas sai lähemalt näha Ameerika koptereid, tanke, mehitamata maismaasõidukit Milrem, aga ka õppegranaate ja imitatsioonirelvasid, termokaameraid jms.

http://f12.pmo.ee/uO1OUGiHGAAyItIptuuKZ ... 1h0420.jpg
http://virumaateataja.postimees.ee/4116 ... jatehnikat




19.05.2017 20:35
Kaitseväe juhataja: nii kaalukat õppust pole Eestis varem olnud.

Täna inspekteeris õppust Kevadtorm kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, temaga oli kaasas ka kaitseminister Margus Tsahkna.

Kaitseväe juhataja väisas õppuse põhijuhtimispunkti Tapal, kus sai ülevaate õppusest ning tutvusid 1. jalaväebrigaadi üksustega Viru-Jaagupi ümbruses ja Kiviõli lähedal asuvate 2. jalaväebrigaadi üksustega.

„Nii suurt õppust nagu praegune Kevadtorm pole Eestis varem olnud. Kui Siil 2015 oli õppus, kus oli kõige rohkem inimesi, siis tänavusel Kevadtormil on kordades rohkem soomustehnikat ja õppus kestab palju kauem. Aeg, kui metsas toimetatakse on palju mahukam ja seetõttu on see ka päris suur väljakutse kogu kaitseväele,“ ütles kindral Terras. „Samuti on oluline, et õppusel on koos kaitseväelased 15 riigist, see vajab rohkesti koordineerimist ja üksteisemõistmist.“

Kaitseväe juhataja tundis heameelt ka entusiasmi üle ajateenijate ja reservväelaste silmis. Tema sõnul on sõdurid väge täis ja tahavad õppusest maksimumi võtta. „Samuti on meie liitlaste elukutselised sõdurid olnud üllatunud ja imestunud, et kuidas on see võimalik, et Eesti ajateenijad on neile täiesti võrdväärsed partnerid,“ lisas kindral Terras.

Kaitseväe juhataja soovis kõigile õppusel osalejatele ka ettevaatust kõikides tegevustes, sest õnnetuste juhtumise võimalus on palju suurem kui nii palju inimesi koos on.

Praegu käivad Kevadtormil õppelahingud kergetehnikaga ning alates 23. maist algavad kaitseväe keskpolügoonil lahingud rasketehnikaga, mis tähendab, et lisanduvad tankiüksused.

Kolmenädalasel õppusel hindab kaitsevägi ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni tegevust erinevates lahinguliikides ja nende väljaõppetaset enne reservi arvamist. Samuti koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Kevadtormi fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Suur osa õppuse tegevusest on tänavu kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses, kuid tegevust jagub ka mujale Eestisse. Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

20.05.2017 09:32
Scoutspataljon saadab lahingusse uued lahingumasinad.

Kevadtormil osalevad esmakordselt lahingutes hiljuti kaitseväele Hollandist ostetud lahingumasinad.

Jalaväe kuus lahingumasinat CV9035EE liituvad Kevadtormi rasketeks lahinguteks Scoutspataljoni A- kompanii mehhaniseeritud jalaväerühma koosseisus.

”Minu ootused on kõrged, sest võimalus oma rühmaga õpitut proovile panna pataljoni lahingutes on esmakordne,” ütles Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Kaarel Tasa. ”Oleme valmis kogu pataljonile tõestama, et A-kompanii on jätkuvalt oma lipukirja in omnia paratus (kõigeks valmis) vääriline.”

Rootsi päritolu jalaväelahingumasin CV9035EE on Scoutspataljoni relvastuses olev väga hea maastikuläbivuse ning tugeva soomuskaitsega masin. CV9035EE pearelvaks on 35-millimeetrine Bushmaster III kiirlaskekahur, mille efektiivne laskekaugus on kuni kaks kilomeetrit.

Selle aasta jaanuaris Tapal CV9035EE lahingumasinate väljaõppega alustanud A-kompanii rühm liitub Scoutspataljoniga 22. mail kaitseväe keskpolügoonil ja selle lähiümbruses toimuvateks rasketeks lahinguteks. Sel nädalal teeb rühm veel viimaseid ettevalmistusi maskeerides masinaid ja harjutades allüksuse koostegevust põhilahinguliikides.

Kokku ostis Eesti Hollandilt 44 lahingumasinat, millest kaksteist võeti kaitseväe relvastusse möödunud aasta oktoobris . Kogu hangitud tehnika jõuab Eestisse järgmise aasta lõpuks.

http://www.mil.ee/et/uudised/9757/scout ... ngumasinad


22.05.2017 18:27 Mereväelased harjutavad liitlaste vastuvõtmist.

Täna algas Hara lahes meresõjaline õppus Baltic Fortress, kus mereväelased Balti riikidest ja Belgiast harjutavad valmisolekut meritsi saabuvate liitlasvägede vastuvõtmiseks.

"Õppus annab meile hea võimaluse harjutada tavapärasest suurema üksuse meresõjalist juhtimist tavatus ohukeskkonnas," ütles mereväe laevastiku ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Ain Pärna.

Peale liitlasvägede ja varustuse saabumiseks vajalike laevateede ja ankrualade kontrollimist harjutavad ligi 300 mereväelast ka laevateede meremiinidest puhastamist. Harjutustel kasutatakse imitatsioonivahendeid: paukmoona, valgustusrakette ja õppemiine. Veealuseid lõhkamisi läbi ei viida.

Eesti mereväe sihtgrupi staabi juhitaval õppusel osalevad Leedu staabilaev LNS Jotvingis, miinijahtija LNS Kursis ning patrull-laev LNS Dzukas. Lätist osaleb õppusel staabilaev LVNS Varonis. Eesti mereväest osalevad õppusel miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala, merejõudude sihtgrupi staap ning mobiilne tuukrite sihtüksus, kuhu kuuluvad ka mehitamata allveerobotitega opereerivad belglased.

Vastutegevuses osalevad mereväe miinijahtija Ugandi, tuukripaat Aleksandra, õhuväe helikopter Robinson R-44 ning Poola hävitajad SU-22. Õppus lõpeb 26. mail.

Baltic Fortress on meresõjaline õppus, mida korraldab igal aastal üks Balti riikidest. Järgmisel aastal toimub õppus Leedus.

http://www.mil.ee/et/uudised/9760/merev ... C3%B5tmist

***

Vuksstuudio kõvakettalt mõned pildid ka

Ahjaa, Challenger 2 tank oli muljetavaldav, nii sest kui väljast.

Selliste kuivade ilmadega võiks mõelda (oleneb palju maksab ja kui kauaks efekti annab) teede kastmise peale, tolmas ikka päris korralikult. Pole just väga tervislik nädal aega autokastis seda peenikest tolmu sisse hingata ja kohalikud elanikud oleks ka ehk rõõmsamad.

Mitte ainult autokastis.
See Mersu oli igatahes ÜLIpaksult tolmu täis... lausa hämmastav, kuidas seal sees veel ka hingata sai


Jämedast torust kah üks pildike lõpetuseks

**

Ja niikahju niikahju, et pole aega liikuvaid pilte kokku lõigata praegu

[KiloKilo]

1) Hetkel tundub (mittetäielikud vaatlusandmed), et vigastused ei teki mitte lihtsalt põlevale priimusele piirituse lisamisest, vaid põlevale priimusele SUURE ANUMAGA piirituse lisamisest. KV poolt antud pudelid on väiksed ja väiksema suuga, mis ei võimalda suurt põlemist.

Nende pudelitega on see väike aga, et kipuvad tihti lekkima. Kui siis seda lekkivat piiritusepudelit katelokikomplekti sees hoida, on ühel hetkel einel kehv maitse juures. Võib ju ka sealt väljas hoida, aga siis saab miski muu, kas seljakott, riided vmt, sellega kokku, ja on ikka rõve. Siis tulebki asendada mõne teise pudeliga, ja suurema suuga pudeleid on kõige kergem leida.

Piiritus pole eriliseks teemaks, kui üksusele antakse 2 korda päevas sooja süüa. See on raske, kuid tehtav.

Minu kogemus eelmise aasta Kevadtormist ütleb, et ei ole võimalik. Isegi veega oli keeruline. Kuigi ega ka toidupakist ei jõudnud rohkem kui korra päevas sooja toitu teha... Mina tahaks pigem näha toidupakis rohkem käigult söödavat kraami ja ühe konservi võiks ära kaotada (need jäävad lihtsalt üle, kuna kellelgi pole aega nendega tegeleda).

Selleks, et pauku ei juhtuks, tuleb priimus kustutada kaanega ja hoida seda ka reaalselt 30 sek seal peal, mitte vaadata, et enam ei põle ja kallata sauhti pudelist (või veel hullem, kanistrist) uut peale.

Kuumaks jääb see priimus ikka. OT näeb minu mälu järgi ette 10 minutit, no ei olnud minul küll teenistuse ajal seda aega nii palju. Ja tegelikult jahtub see asi maha kiiremini (ma saan aru, et ohutuse mõttes on see varuga), aga siin tulebki mängu see, et keegi ei õpeta, kaua tegelikult ootama peab või kuidas kontrollida, kas tohib juba juurde valada, siis peab sõdur kas nälgima või arvama ise, kui kaua tal tegelikult oodata on vaja. Mõni on natuke liiga optimistlik ja arvab valesti, ongi õnnetus käes.

[Kriku]

keegi ei õpeta, kaua tegelikult ootama peab või kuidas kontrollida, kas tohib juba juurde valada

Etanooli isesüttimistemperatuur on 363° C, paberil 218–246 °C. Paberitükiga proovida?

[KiloKilo]

keegi ei õpeta, kaua tegelikult ootama peab või kuidas kontrollida, kas tohib juba juurde valada

Etanooli isesüttimistemperatuur on 363° C, paberil 218–246 °C. Paberitükiga proovida?

Näiteks. Aga siis tuleks see ajateenijatele korra ette näidata. Hetkel piisab ühest väsinud sõdurist, kes lihtsalt ühel hetkel ise selle peale ise ei tule.

[Martin Peeter]

Me võiks pigem selle piiritusepriimusejutu jätta. Minu meelest gaasipõleti on siiski oluliselt kiirem ja mugavam ning see katelok on ka natuke liiga suur kolakas. KL-s on ikka väga paljud selle soetuse teinud, sest sooja toidu tegemiseks võib aeg ka väga limiteeritud olla.

Pigem on probleem selles, et need õnnetused on seekord hakanudki meedias oma elu elama. PM hetke esiuudis:

http://www.postimees.ee/4121099/video-o ... labi-ajama

See press on ikka hale nähtus.

[alari]

Võib kuskile paremasse teemasse tõsta, kui vaja, aga paar sõna oma kogemustest.

Pean ka nõustuma, et põhiline probleem on suurest nõust peale valamine - leek tekib nõu sisse ja kui seal on gaaside konsentratsioon õiges koguses võib pauk käia. Ise olen näinud küll, kuidas see leek nõu sisse tekib. Lihtsalt mehed ei viitsi tihti väikesest pudelist peale valada, sest väikeseste pudelite täitmine on tüütu tegevus, ilmselt lehtrite hankimine parandaks seda probleemi. Olen ühel rõkil ise kiirabile üle andnud mehe, kes VAATAS, et priimus on kustunud ja siis valas piiritust peale. Õnneks oli põletus kerge, aga ehmatus oli suur.

Ma hoian piiritusepudelit priimuses kilekoti sees poolpüstises asendis ja see täitsa hästi toimib, veidi küll lekib, aga õnneks väga vähe ja selle annab väikese veega välja loputada.

Gaasi olen ka metsas kasutanud, aga sellega on see probleem, et veidi külmemal ajal (sügis, talv, kevad) ei taha gaas hästi põleda, sest rõhk on balloonil temperatuuri tõttu väike.

[Kapten Trumm]

Minu kogemus eelmise aasta Kevadtormist ütleb, et ei ole võimalik. Isegi veega oli keeruline. Kuigi ega ka toidupakist ei jõudnud rohkem kui korra päevas sooja toitu teha... Mina tahaks pigem näha toidupakis rohkem käigult söödavat kraami ja ühe konservi võiks ära kaotada (need jäävad lihtsalt üle, kuna kellelgi pole aega nendega tegeleda).

Minu kogemus kahelt Kevadtormilt ja 2015 Siililt ütleb, et saab küll, kui tahetakse. See muidugi eeldab tagalalt teatud mugavustsoonist väljumist. Efekt oli eriti ilmekalt näha Siilil 2015, kus enamik ajast plädistas sadada, kuid mehed olid rõõmsad ja tahet täis. Termose vedamisega positsioonidele tasub pingutada.