Ago Pajuri loeng vastuseisust Saksa võimudele 1918
Postitatud: 01 Mai, 2018 8:39
Head ajaloolased, tudengid ja õpetajad,
Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi loengusarja "Keerdkäigud" 2018. aasta teine loeng toimub neljapäeval, 3. mail kell 17 Rahvusarhiivi peahoones Nooruse 3. Juttu tuleb vastuseisust Saksa võimudele 1918. aastal, teemast kõneleb ajaloolane Ago Pajur.
Veebruaris-märtsis 1918 hõivasid keiserliku Saksamaa väed Eesti mandriosa. Kehtestunud sõjaväeline režiim ei tunnustanud Eesti iseseisvust, ei lubanud koguneda Eesti Maanõukogul ega sallinud avalikku poliitilist tegevust. Siiski ei suutnud sakslased Eesti Vabariigi eluavaldusi täielikult alla suruda. Mõnda aega tegutses Ajutine Valitsus avalikult ja seejärel salajas, püüdes muu hulgas mõjutada rahva suhtumist sakslastesse ning hoides kontakte välisriikidega. Esiotsa püsisid koos ka eesti rahvusväeosad, nimetades end Eesti sõjaväeks. Saksa võimude käsul Tallinnas asutatud Omakaitset kasutati põrandaaluste relvastruktuuride (tulevase Kaitseliidu) moodustamiseks. Avaldati vastuseisu baltisakslaste püüetele luua pooliseseisev Balti riik, aeg-ajalt väljendasid rahulolematust mõned üksikisikud või ka suuremad kollektiivid. Mitmes Euroopa riigis ja Venemaal tegutsenud Eesti Vabariigi poolametlikud esindajad taotlesid Eesti iseseisvuse tunnustamist.
Ootame loengule iga huvilist!
Birgit Kibal
Rahvusarhiiv
www.ra.ee
Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi loengusarja "Keerdkäigud" 2018. aasta teine loeng toimub neljapäeval, 3. mail kell 17 Rahvusarhiivi peahoones Nooruse 3. Juttu tuleb vastuseisust Saksa võimudele 1918. aastal, teemast kõneleb ajaloolane Ago Pajur.
Veebruaris-märtsis 1918 hõivasid keiserliku Saksamaa väed Eesti mandriosa. Kehtestunud sõjaväeline režiim ei tunnustanud Eesti iseseisvust, ei lubanud koguneda Eesti Maanõukogul ega sallinud avalikku poliitilist tegevust. Siiski ei suutnud sakslased Eesti Vabariigi eluavaldusi täielikult alla suruda. Mõnda aega tegutses Ajutine Valitsus avalikult ja seejärel salajas, püüdes muu hulgas mõjutada rahva suhtumist sakslastesse ning hoides kontakte välisriikidega. Esiotsa püsisid koos ka eesti rahvusväeosad, nimetades end Eesti sõjaväeks. Saksa võimude käsul Tallinnas asutatud Omakaitset kasutati põrandaaluste relvastruktuuride (tulevase Kaitseliidu) moodustamiseks. Avaldati vastuseisu baltisakslaste püüetele luua pooliseseisev Balti riik, aeg-ajalt väljendasid rahulolematust mõned üksikisikud või ka suuremad kollektiivid. Mitmes Euroopa riigis ja Venemaal tegutsenud Eesti Vabariigi poolametlikud esindajad taotlesid Eesti iseseisvuse tunnustamist.
Ootame loengule iga huvilist!
Birgit Kibal
Rahvusarhiiv
www.ra.ee