Ebastandartne paneelmaja

[aero+]

Tere foorumikaaslased,

Tartus, Annelinna piiril asub üks neljakordne paneelmaja. Ümbritsetuna viie ning üheksakordsetest. Aadress on Nõlvaku 13. Miks tekitab maja küsimusi, on see et seal asub vist päris mitu korterit, mis ehitatud nö endisele kommunistlikule ladvikule? Majas asuvad mitmekordsed korterid, viie- ning ka kuue?toalised korterid nö. planeeringuga läbi maja jne. Kunagine klassivend, kes samas majas kuid tagasihoidlikumas korteris elas, teadis rääkida et tema magamistoa seinataga mingi šaht, redeliga. Noorena ei pakkunud teema huvi aga nüüd, aastaid 25 hiljem pakub huvi.

[mart2]

Maja tean, kuid sees pole käinud.
Selliste kokkuehitatud 2/3-toalistega suurkortereid on ka mõnes teises Annelinna majas. Ühes sellises korteris Kivilinna poe kõrval olen käinud ja sees elas täiesti normaalne 7-liikmeline pere.

[vk1]

jah, Kivilinna poe kõrval on 9-kordne maja , kus terve 1 püstak oli ehitatud paljulapseliste perede jaoks, 2- ja 3-toalised kokku , kokku tuli 6 tuba (2-toalise köök muutus toaks), oli 2 vetsu ja 2 vannituba. sai isegi ühes neist kortereist elatud
nüüdseks on enamus neist jälle väiksemaks ehitatud vist ja maha müüdud

[Manurhin]

Kuskilt mälusopist tuleb ähmaselt meelde, et sinna olevat mingit vanadekodu/hooldekodu planeeritud. Küllap siis seepärast ka need kokkuehitatud korterid, hooldajatel sedasi lihtsam majandada ja asukatel (ratastooliga) liikuda. Ja šahtid oli küllap planeeritud mingiteks liftišahtideks. Ma ei tea, kui suured need on, kas mahuks sinna täismõõdus lift sisse, et saaks liikumisraskustega inimesed sõita või olid siis väiksemad šahtid väikese kaubalifti jaoks, millega saanuks nt. toitu tubadesse saata.

[aero+]

Selle Nõlvaku maja katusel on mingisugused imelikud kõrgendused ka. Trepikodades lifte ka pole. Need kahekordsed korterid ilmselt päris lahedad. Ajastut ja ideoloogiat arvestades.

[Peeter]

Mina mäletan, et see kvartal (mikrorajoon) täiega pidi täis ehitatama üheksalisi. Aga siis kukkus kogu see nõukavärk kokku ja ka mikrorajooni ehitus nende majade ümber seiskus. Ja just nii, nagu see tookord oli, ka kogu elamuehituse süsteem lagunes ja kellu kukkus käest. Ja siis kui asi oli mingi aeg seisnud ja marineerunud, siis tuldi välja uue ideega. Idee oli lihtsalt elamuehituse peatamine selles mikrorajoonis ja poolikute majade lõpuni ehitamine "mitmekesistava disainiga", st poolikutele majadele tehti piiratud rahaliste vahendite tõttu just nii palju korruseid kui vähe võimalik, et moodustuks uus tervikdisain. Ja tiba muudeti ka projekti, et majad ei paistaks nii palju kui võimalik tüüpiliste üheksalistega. Ka seest tehti muudatusi, et atraktiivsem oleks. Kuna majad on algselt projekteeritud ja ehitatud 9-korruselisteks Tartu Maja tüüpprojekti alusel, siis ilmselgelt on vastavalt nõuetele ka neis pooleli jäänud majades igas trepikojas koht liftišahtile. Mis sellest kohast tehtud on, see on juba ise asi.
Täpselt samamoodi jäi pooleli 5-kordsete uus mikrorajoon teisele (jõe) poole Leninakani pst, tänast Mõisavahe tänavat. Seal sai vist üks, esimene maja uuest mikrorajoonist valmis ja üks või kaks terve hoonet jäid formeeritud karbina ilma akendeta poolikuna seisma. Ja see oli siis ainuke maja teisel pool tänavat, milles elu sees oli. Alles mõningate aastate pärast tehti need poolikud lõpuni, üks vist ülikooli töötajatele ülikooli rahastusel ja teine kah mingi punnimisena. Kogu see mikrorajoon vindus ikka pikalt, enne kui selles kvartalis elamuehitus uuesti liikuma hakkas. Siis tuli uus kriis ja siis jälle vindus enne kui uue järjekordse, tänaseni kestva tuule alla sai.
Lisan veel, et selle projekti majades on liftišahti väljapääsud trepikojas trepi vahekorrusel, mitte korterite tasapinnal. Nii, et ratastoolijutt ei päde.

[Alts]

Mul onu sai väga segasel kombel raeplatsi kahetoalise vastu ühetoalise sinna Nõlvaku 13 majja ca. 1993 aastal. Naaberkorter oli läbi kahe korruse, mistõttu ühetoalise magamistuba oli naaberkorteri trepi tõttu veel väiksem, kui tavaliselt. Keskkütet ei jõutud/suudetud panna, seega köeti kortereid elektriradiaatoritega. Liftisahtidest olid tehtud panipaigad igale korrusele.

[Kapten Trumm]

Igasugu eriprojektiga suurelamuid ehitati mingi kogus 1970ndate lõpus enne Moskva olümpiamänge, kui oodata oli tavapärasest suuremat välisturistide massi.

Näiteks Tallinnas magalarajoonides mitmel pool olevad punasest tellisest majad on ehitatud just selle kampaaniaga, eesmärgiga muuta tuvihalli linnaruumi vähe kirjumaks. Vene ajale tüüpselt võisid mõned valmis saada ka peale olümpiat.

[mart2]

Maja tean, kuid sees pole käinud.
...

Vabansdan, ajasin ühe teise majaga segi. Olen sees käinud, kui seal ühes sellises korteris asus Nõlvaku Perearstikeskus!
Lisaks olen käinud ka ühes tellismajas Kaubamaja taga, kus topeltkorteris on hambaravi kabinet ...