Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Mär, 2023 9:07
Kordan üle - kindlustatud liinide tähtsuse määrab ka maastiku tüüp.
Mina oleks arvanud, et strateegilised - taktikalised vajadused - võimalused ikka.
Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Mär, 2023 9:07
Kuskil stepis asuvad kindlustatud rajoonid, mille vahel on tühikud, ei ole tõhusad, sest osav vastane leiab need ja on järgmisel hetkel selle liini tagalas. Või leiab liinis endas nõrga koha. Näiteks Tallinna kaitsel 1941 osutus selliseks kohaks Ülemiste-Vaskjala kanal.
Jälle, küsimus on eesmärkides, miks mingi kindlustatud joon tekitada kuhugi. Mõnikord on see sundkäik, teine kord mingi asja lähteala jne. Sõjas on palju erinevaid mõõtmeid millega üldiselt iga veidigi mõistlik väejuht ka arvestab nendega.
Tallinna kaitses, olematu moraali ning väljaõppega seltskond oleks manööversõjas olnud edukam? Või mis sa öelda tahad?
Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Mär, 2023 9:07
Aktuaalse(ma(d ja eduka(mad)d on need olnud kinnisel maastikul, kus tuleb tegeleda piiratud arvu rünnakukoridoridega ja ülejäänud "võsa", võib olla suhteliselt kergelt kaitstud.
Kordan veel üle, küsimus pole kinnises, lahtises maastikus, küsimus on alati võimes sulgeda aukusid. Kui see võime mingil põhjusel puudub, on läbimurded paratamatud. Tavaliselt puudub võime sulgeda operatiivselt aukusid, kas selle tõttu, et pole tehnikat vägede kiireks liigutamiseks (või kütust nendeks), side ja juhtimine on puudulik või on kõik vabad väed lahingutegevusega seotud. Kõigi nende asjaolude puhul on ka igasugune manööversõda täielik utoopia.
Oleks sakslatel olnud kütus ning transport vabalt käes, oleks ka nende 44 rindesõda olnud tohutult edukam, kuid polnud, selle pärast kukkus välja nagu kukkus. Arvad, et kui nad ilma transpordita oleks hakkanud manööversõda pidama oleks nad olnud edukamad? Päriselt?
Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Mär, 2023 9:07
Samas näiteks soomlased on oma Maaväedoktriiniga 2015 öelnud lahti senisest "ühe raskuspunkti lahingust", saades aru, et tänapäeval kallab venelane selle raskuspunkti üle kõigega, mis tal on ja selle üle kaalumiseks tulevikus pole neil võimalusi (eelkõige peetakse silmas suurtükiväe arvu väga suurt langust lähiajal, aga ka reserväe arvukuse pidevat langust).
See Soome teooria on ülesse ehitatud paljudele eeldustele ja relvastusele, mida meil (ning isegi Ukrainal pole). Teiseks on tegemist plaaniga, mis eeldab mitte vigade tegemist või halvale õnne otsa komistamisele. Kolmandaks jääb arusaamatuks kuidas on selle asja juures teostatud vägede rotatsioon, puhkamine, varustamine. Paugutavad nagu sakslased metamfetamiini ?
Kuid kõige olulisem - tegemist on puhtalt teooriaga, ning nagu teame, elu on paras "mölakas" ja rikub ära kõigi head plaanid.