flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2635
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas vanahalb »

Veetornid on võib-olla need seal Vassili saarel.
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas ivanorav »

Aga putka veetorni katusel?
vanahalb
Liige
Postitusi: 2635
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas vanahalb »

ivanorav kirjutas:Aga putka veetorni katusel?
Lifitšaht :D
KST, mis putka see on. Kogu konstruktsioon tundub küll olema mingi nelja jala otsa upitatud industriaalset päritolu pada mis pildil oleva tehase juurde kuulub .
Ammendava vastuse annaks vist esimene kõiketeadja vanamutt samalt uulitsalt.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas Lemet »

vanahalb kirjutas:
ivanorav kirjutas:Aga putka veetorni katusel?
Lifitšaht :D
KST, mis putka see on. Kogu konstruktsioon tundub küll olema mingi nelja jala otsa upitatud industriaalset päritolu pada mis pildil oleva tehase juurde kuulub .
Ammendava vastuse annaks vist esimene kõiketeadja vanamutt samalt uulitsalt.
Samas tuleb valmis olla ka selleks, et info asemel kutsub seesama kõiketeadja vanamutt kohale miilitsa, uuema nimega politsei...mõtle ise, tuntava aktsendiga vene keelt lõnelev seltsimees uurib salastatud militaarkonstruktsiooni otstarvet....

Pilt
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
vanahalb
Liige
Postitusi: 2635
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas vanahalb »

Lemet kirjutas: Samas tuleb valmis olla ka selleks, et info asemel kutsub seesama kõiketeadja vanamutt kohale miilitsa, uuema nimega politsei...
Nujah, testisin seda vanamuti ja miilitsa asja lahinguolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes - Narvas, Kreenholmi Joala vabriku veetorni peal. Selle katusel on ka putka.
Vanamutt oli na meelitatud ja hakkas kuskilt 18 sajandi esimesest poolest pihta. Meenutas veel oma kadund taati , kes tehases jne. Tõmbusin veetornini jõudmata stseenist vasakule ära.
Aga samas hinge tõmbavad töömehed kinnitasid, et on küll veetorn. Putka kohta arvasid reipalt, et "dahuiegoznaet, see JUBA OLI niimoodi, mõistad!" Roni ise üles ja vaata.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2471
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas Castellum »

vanahalb kirjutas:
Lemet kirjutas: Samas tuleb valmis olla ka selleks, et info asemel kutsub seesama kõiketeadja vanamutt kohale miilitsa, uuema nimega politsei...
Nujah, testisin seda vanamuti ja miilitsa asja lahinguolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes - Narvas, Kreenholmi Joala vabriku veetorni peal. Selle katusel on ka putka.
Vanamutt oli na meelitatud ja hakkas kuskilt 18 sajandi esimesest poolest pihta. Meenutas veel oma kadund taati , kes tehases jne. Tõmbusin veetornini jõudmata stseenist vasakule ära.
Aga samas hinge tõmbavad töömehed kinnitasid, et on küll veetorn. Putka kohta arvasid reipalt, et "dahuiegoznaet, see JUBA OLI niimoodi, mõistad!" Roni ise üles ja vaata.
Minu meelest küll väga tabav kirjeldus sellest, kui hakkad liigselt kohalikele lootma...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas ivanorav »

Äkki pildistamise peale töesti kutsuti kohale, aga mina olin siis juba ümber kehastunud välismaiseks turistiks, kes tuli teisest suunaast jäälöhkujat külastamast. :|
Manused
PB259675.JPG
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2471
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Castellum »

metssiga kirjutas:Pöörake tähelepanu ühele pildile, mille peal on saksa keeli kirjas asja õige nimi luftschutz-punker ehk õhukaitsepunker, flakitorn on tõlge millalgi kuskil tekkinud ja siis vohama hakanud inglisekeelsest nimetusest "flak tower". St asja eesmärk oli elanikkonna kaitse õhurünnakute korral, flakid seal otsas olid nö boonuseks.
Tegelikult oli asi ikka vastupidi, loe nt siit: "...für Flugabwehrkanonen (Flak) und deren Feuerleitanlage errichtet wurden und die zusätzlich auch als Schutzräume genutzt werden konnten."
http://de.wikipedia.org/wiki/Flakturm
Inglise keeles sama asi.

Sai need Viini omad nüüd omaenda silmaga vaadatud üle. Vägevad asjad...austerlased, erinevalt berliinlastest, ei põe ka väga sellise pärandi üle.

Nende külastatavuse ja seisukorra kohta on see leht ka praegu adekvaatne:
http://en.wikipedia.org/wiki/Flak_tower

Seega, ainult üks torn kuuest on väliseks vaatamiseks ligipääsmatu.
Ühes on kunstihoidla:
http://www.viennadirect.com/sights/mak.php
Otsa ronida on võimalik ainult sellele tornile:
http://en.wikipedia.org/wiki/Haus_des_Meeres
Aga tasub end ära, vaated on võimsad. Mina sain sooduspileti, 4 eurot. Täispilet on koos akvaariumi külastamisega, oli miskit 15 eurot.
Üleval (12. korrus) on ka kohvik, 11. korrusel väike torni kui varjendi muuseum. Ülejäänud korrustel on akvaarium. Üldiselt tasub ka seda vaadata, kes merebioloogiat rohkem jagab, saab ehk ka suurema elamuse...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Walter2
Liige
Postitusi: 4001
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas Walter2 »

Miks on õhutõrjekahurid tornide otsa pandud? Seepärast, et need on siis lennukitele lähemal, vahemaa on lühem ja tabamuste tõenäosus parem. Ega siis Speer rumal ei olnud. :mrgreen:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas herman30 »

Tegelikult on see nii et ÕT kahuride tabamine lennuki pommidega on raskem kui kahurid on kõrge torni otsas. Peab olema otse tabamine et neid puruks lasta.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas TTA »

herman30 kirjutas:Tegelikult on see nii et ÕT kahuride tabamine lennuki pommidega on raskem kui kahurid on kõrge torni otsas. Peab olema otse tabamine et neid puruks lasta.
Põhimõtteliselt õige, kui pomm kukub torni jalamile siis lööklaine ja killud mõjutavad torni katusel asuvaid tükke tunduvalt vähem kui neid mis asuksid maa peal samas kohas. Lisaks, ei saa eirata palju paremaid laskesektoreid torni pealt hoonestatud alal.
Kasutaja avatar
ambur123
Liige
Postitusi: 1585
Liitunud: 27 Apr, 2009 9:37
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas ambur123 »

Leidsin netist ühe venekeelase materjali Flakitornidest, mis võib ehk ka teistele huvi pakkuda (http://masterok.livejournal.com/1840876.html). Ei ole spets et anda hinnangut artikli sisule (kui õige või pädev seal jutt on, kuid toli huvitav lugemine (kuidas tornideni jõuti, radarite kasutamine jne) ning näidatud ka selliseid pilte, mida ma mujal kohanud ei ole: mürskude transpordisüsteem torni katusel, selle soomuskupli vedu linnatänavatel jne.

Siinkohal ka üks selgitav joonis Flaktorni elementidest:
Pilt
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas ivanorav »

Tahtsime Hamburgis torni külastada, aga kahjuks see jöutud ära rüvetatada, et söitsime paari kilomeetri kauguselt lihtsalt mööda. :(
Mis krtd energiakeskus! :wall:


https://en.wikipedia.org/wiki/Flak_towe ... VI_nou.jpg

Jääb marsruudile Allvelaev Fismarket- Munster tankimuuseum.
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 990
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: flaki tornid e õudsad betooni mürakad

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

Katkend Elmar Emu Saarniidu raamatust "Presidendi meister", lk 363, Hotpress:Tartu
Torni asukoht Altenstadt, tegevuskoht 14.-19. juunil 1946 peetud Balti skautide sõpruslaager.

Eluohtlik torn

Pärast laagri lõpetamist, kui poisid telki ja varustust pakkisid ning oma all-laagri maa-ala puhastasid, oli minul võimalus koos paari teise juhiga külastada läheduses asuvat hiiglaslikku õhutõrjetorni. See torn oli ümbritsevate puude latvadest vähemalt kolm korda kõrgem. Kahjuks oli torni uks lukus ja nii ei pääsenud me selle tippu viivale trepile. Märkasime aga, et mööda torni välisseina saaks üles ronida, kasutades selleks seina sisse müüritud rauast redelipulki. Kui vaid julgust oleks.

Kõige vapram oli üks 18-aastane Memmingtoni vanemgaid, kes ilma pikema kõhkluseta alustaski ronimist. Mina kui vana "Alpi mägede vallutaja" järgnesin gaidile ja teised omakorda mulle. Jälle olin nagu kärbes teistega koos vertikaalsel seinal ja tagasipöördumise võimalust polnud. Kuna seelikus ronija oli minust kõrgemal, ei olnud viisakas üles vahtida.

Pärast seda, kui olime juba ammu puuladvad maha jätnud, viisakus ununes ja silmad libisesid tahtmatult mööda tüdruku paljaid sääri, tuules lehvivat seelikut ja tüdruku sasipead. Suurema vaevata, aga siiski raskelt hingeldades ja süda saapasääres, vinnasime end 20 minutit hiljem üle kaitsemüüri, kust avanes ümbruskonnale ja kauguses valendavatele Alpi mägedele tõeliselt hingemattev vaade.

Ma ei tea, mida teised mõtlesid, aga minule oli kõige hädaohtlikum toiming allaronimisel üle kaitsemüüri tagurpidi ronida ja jalgadega redelipulki otsida, ennast samal ajal kramplikult müüri servast kinni hoides. Selle toimingu ajal hoidsin silmad ainult tornimüüril. Tundsin hirmu nii enda kui kaaslaste pärast, eriti kõige ülemise ronija pärast, sest kui temaga midagi juhtub, oleme kõik maapinnal hunnikus.

Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Kindlat maad jalge all tundes vandusin endamisi, et ei tee enam iial mõnd sellist lolli tempu. Olime väsinud, kuid, nagu öeldakse, õnnelikud.

Et noored mehed niisuguse ronimisega hakkama saavad, on veel kuidagi mõistetav. Aga too 18-aastane gaidijuht, kes selle eluohtliku aktsiooni oli algatanud, tema poolt oli see küll lausa imekspandav saavutus. Kahjuks ei mäleta ma selle vahva gaidijuhi nime.

Hiljem, kui olime juba veokis ja alustasime kojusõitu, rääkisin ka poistele oma ronimisest torni tippu. Möödusime autoga tornist, kus tegime peatuse ja poisid tunnistasid torni päris tükk aega. Ma usun, et pälvisin poistelt ära pisikese aukartuse.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist