www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Nov, 2019 21:27

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 11 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2012 14:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17278
http://arvamus.postimees.ee/830508/urma ... ma-sajand/

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2012 20:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1880
Asukoht: Tallinn
Üks varjund selles usutluses on mulle vastukarva. Seda, et 10 aastat ei saanud EV Lennusadamasse sisse, esitatakse kuidagi vägagi märtrivõtmes. Ometi oli tegu selge suutmatusega, kui nii kaua ei suudetud ebaseaduslikul teel võõrast vara kasutav seltskond lihtsalt välja tõsta...

Kuna jutt on pikk ning kapsas ja puder kipub segunema, siis selgitusena mõned märkused:

- korduvalt esineb veana - aga Peeter Suure Merekindlus ja Peeter Suure Sõjasadam olid kaks ise asja. Lennusadam kuulus Sõjasadama alla ning ei olnud Merekindluse osa;

nt: "Merekindluse rajamist peeti sedavõrd tähtsaks, et tsaar Nikolai II käis isiklikult 29. juunil 1912 sõjasadamale nurgakivi panemas." Seega - Nikolai II käis küll, aga Sõjasadamale nurgakivi panemas, mitte Merekindlusele. Ja kuupäev oli 12. juuli 1912, Dresen on lihtsalt vana kalendri ümberarvestamata üle võtnud.
Gustavson on küll väitnud, et Nikolai II pidi tulema 1914. aastal PSM nii mererinde nurgakivi kui ka maa- ja mererinde ühendnurgakivi panekule, aga alanud sõda toonud tähtsamaid tegemisi...

- Pirita oligi lennusadam, mitte lennubaas. Angaaarid jah suht kerged, lammutati EW alguses. Sadama muud maa-ehitised ilmselt puitehitised.

- Højgaard ja Schultz on jätnud olulise jälje Eesti arhitektuurilukku ka EW ajal, kui said suure sillahanke käigus 7 silla, mh Pärnu Suursilla ehitusõiguse 1935-38;

- Lennusadama angaarid, Sydney ooperiteater ja Pekingi olümpiastaadion ei ole rajatised. Kõik peaksid olema hooned, aga kindlasti on need ehitised.

- "Lennusadama ajalooga tutvudes jääb kummitama vastuolu, et militaarobjektina rajatud angaarid on sõjalises mõttes nonsenss – suur ehitis, mis torkab kergesti silma ja on väga kergesti tabatav. Angaaride õhuke koorikbetoon oleks pakkunud kaitset vaid püssikuuli, napilt ka kuulipildujakuuli eest, aga pommi puhul olekski olnud kõik.
Võrreldes teiste Peeter Suure merekindluse objektidega, kus raudbetooni paksus ulatub meetrist pooleteise meetrini, on angaarid oma kaheksasentimeetrise betoonkoorikuga justkui teiselt planeedilt.
Nähtavasti ei mõelnudki Lennusadama rajajad sellistes kategooriates ja militaarne külg ei olnud esmane. Pigem rajati vesilennukite angaare kui huvitatavat insenertehnilist rajatist. Rohkem pandi rõhku imposantsusele kui sellele, kuidas angaare kaitsta õhust või merelt tulevate vaenlaste eest
."

No nii rumalat juttu ikka tükk aega pole näinud...kustkohast pidi see vaenlane jõudma angaare pommitama? Polnudki mõeldud pommidele ega mürskudele vastu pidama, need ei pidanudki sinna üldse jõudma...oligi ainult angaare vaja;

- "Paralleelselt oli meremuuseum juba 90ndate lõpust otsinud halli, kus eksponeerida suuri museaale eesotsas allveelaevaga Lembit ja teha seda asukohas, mis oleks mugav Eesti külastajatele, turistidele, muuseumi töötajatele ja mis oleks ka mere lähedal." - Aga ometi lasti Sadamatehase ilus 1930. aastate suur betoonhall lambist ära lammutada, ehkki sinna oli olemas just "Lembitu" eksponeerimisprojekt...kenasti Admiraliteedibasseini ärres, kus praegugi veel tühermaa..., olgu hetkel on tsirkus...

- "Taastamistöid raskendas asjaolu, et angaaride esialgne ehitusprojekt hävis Teises maailmasõjas." - Hm, Taani firmas oli lihtsalt ruumipuudus ja 1943. aastal rändas osa firma arhiivi vanapaberisse...või ahju. Aga projektist on olemas ka vähemalt teine eksemplar. See istub Peterburis (võimalik, et praegu on üle viidu Moskvasse), eestlasi hakati sinna ligi laskma 1970. II poolel, kui kerkis olümpiaks uue halli idee ja angaarid oli üsna tõsine mõte universaalhallina...siis saigi kadunud Jevgeni Kaljundi neid esimest korda uurima. Kui praegu enam ei saa, ei tähenda, et projekt oleks hävinenud...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2012 21:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2010 21:36
Postitusi: 1452
Natuke siiasamasse teemasse, kas BLRT territooriumil olevad vanad ellingud on veel alles ja kas nad on ka kuidagi kaitstavate objektiddena loetletud?h

_________________
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2012 5:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1880
Asukoht: Tallinn
mx77 kirjutas:
Natuke siiasamasse teemasse, kas BLRT territooriumil olevad vanad ellingud on veel alles ja kas nad on ka kuidagi kaitstavate objektiddena loetletud?h

Praegu näitab register, et kaitse all on peahoone (nr 1090) ja kolm tootmishoonet (nr 8644, 8645, 8646). Võtad lehe http://register.muinas.ee/?menuID=monument
ja kas nr või nimi 'vene-balti'. Elinguid pole...

Aga mõtled ehk Bekkeri ellingut (nr 8622)? Slipi nime all, aga elling oli vist samas kohas kokkuehitatud...

Kontrollisin paar asja üle:
- '1970. II poolel, kui kerkis olümpiaks uue halli idee' - siin ikka 1970. aastate II poolel, sest 1974 tuli olümpiaotsus. Kaljundi sai siis Peterburi (Leningradi) uurima...Mis on käsikirjas säilinud, praegu ei tea, aga Muinsuskaitseameti arhiivis peaks midagi olema. Trükis esimest korda Ehitus ja Arhitektuur 1/1979.

- 'Gustavson on küll väitnud, et Nikolai II pidi tulema 1914. aastal PSM nii mererinde nurgakivi kui ka maa- ja mererinde ühendnurgakivi panekule, aga alanud sõda toonud tähtsamaid tegemisi...' - nii on Gustavson 1994, lk 23 tõesti väitnud. Aga ilmselt Gustavson ajab natuke segi (Sõjasadama aasta ongi vale, 1914 asemel p o 1912), arvatavasti pidi keiser tulema meresektori nurgakivile (Naissaarel) ja lõunasektori (Tallinna mere- ja maarinde) ühisnurgakivile, siis Vitis. Arvatavasti siis ka põhjasektori (Soome) kivipanekule...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2012 9:38 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4707
Kui nüüd artikli enda juurde tagasi tulla, siis (kuigi mõned pisemad apsakad on sees) tundus see siiski üsna asjalik. Vähemasti mina lugesin huviga. Kuid teisest küljest - ega need ehitised ja rajatised pole väga minu leib ka :wink:

Lennuväe poolest peaks siiski pisut norima. Enne I maailmasõda raiati Eesti rannikule siiski vaid üks lennusadam - Saaremaale Kihelkonda. Ning rannikul ei paiknenud "mitu merelennusalka, üks neist ka Pirita jõe meresuudmes" nagu artiklis väidetud.

Alles peale Maailmasõja puhkemist hakati Saaremal rajama mitmeid nn 2. järgu merelennubaase, esimene Kuressaare juurde, seejärel Sõrve säärele jne. 1914. a. novembris pidas Balti mere laevastiku lennuüksuste ülem ettekande, milles pidas vajalikuks ka Tallinnasse 1. järgu lennusadam rajada ning 1915. a. kevadel määrati Tallinnasse rajatavale baasile ülemaks leitnant Štšerbatšov, kellel kästi Pirita jõe suudmesse ajutine lennusadam rajada.

Mis puutub aga selle Pirita sadama angaaridesse, siis olid need laudadest seinte ning presentkatusega. Kusjuures hilisemat (juba Lasnamäel tehtud) fotot vaadates ma ütleks, et presenti hoidnud "sõrestik" olid tegelikult raudkaared. Pirital olnud kolme angaari mitte aga ei lammutatud, vaid võeti 1919. a. koost lahti ning pandi uuesti ülesse 1 Lasnamäel ning 2 Tartus. Lasnamäele üles pandud angaar säilitas esialgu ka presentkatuse. Alles mõni aasta hiljem tehti sellele laudkatus. Tartus said nad vist kohe laudkatused. Vähemasti pole mulle jäänud ette ühtegi pilti Tartu angaaridest presentkatusega või hoopis katuseta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2012 10:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1880
Asukoht: Tallinn
toomas tyrk kirjutas:
Kui nüüd artikli enda juurde tagasi tulla, siis (kuigi mõned pisemad apsakad on sees) tundus see siiski üsna asjalik. Vähemasti mina lugesin huviga. Kuid teisest küljest - ega need ehitised ja rajatised pole väga minu leib ka :wink:

Lennuväe poolest peaks siiski pisut norima. Enne I maailmasõda raiati Eesti rannikule siiski vaid üks lennusadam - Saaremaale Kihelkonda. Ning rannikul ei paiknenud "mitu merelennusalka, üks neist ka Pirita jõe meresuudmes" nagu artiklis väidetud.

Alles peale Maailmasõja puhkemist hakati Saaremal rajama mitmeid nn 2. järgu merelennubaase, esimene Kuressaare juurde, seejärel Sõrve säärele jne. 1914. a. novembris pidas Balti mere laevastiku lennuüksuste ülem ettekande, milles pidas vajalikuks ka Tallinnasse 1. järgu lennusadam rajada ning 1915. a. kevadel määrati Tallinnasse rajatavale baasile ülemaks leitnant Štšerbatšov, kellel kästi Pirita jõe suudmesse ajutine lennusadam rajada.

Mis puutub aga selle Pirita sadama angaaridesse, siis olid need laudadest seinte ning presentkatusega. Kusjuures hilisemat (juba Lasnamäel tehtud) fotot vaadates ma ütleks, et presenti hoidnud "sõrestik" olid tegelikult raudkaared. Pirital olnud kolme angaari mitte aga ei lammutatud, vaid võeti 1919. a. koost lahti ning pandi uuesti ülesse 1 Lasnamäel ning 2 Tartus. Lasnamäele üles pandud angaar säilitas esialgu ka presentkatuse. Alles mõni aasta hiljem tehti sellele laudkatus. Tartus said nad vist kohe laudkatused. Vähemasti pole mulle jäänud ette ühtegi pilti Tartu angaaridest presentkatusega või hoopis katuseta.

Tänud, Toomas!

Aga ehk peaks siis korra ette võtma ja need terminid lahti rääkima ning edasiseks paika panema, saab selgem...Gustavson on kasutanud suure asja kohta 'lennubaas' (Kihelkonnas) ja väiksema kohta 'lennusadam'. Ja Kalamaja kohta olen ise Vene plaani näinud, selgelt 'lennusadam' - лётная гавань.

Lasnamäe ja Tartu kohta saab ka täiendust...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2012 11:18 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4707
Kas lennusadam või lennubaas on hetkel küll minu jaoks üsna maitseküsimus :wink:

Venelased ise rääkisid sel ajal üldse "lennujaamadest" (Воздушная Станциа), mis omakorda jagunesid esimese ja teise järgu (kategooria) lennujaamadeks.

1. kategooria jaamad (станции 1-го разряда) olid algul Liibavis, mis kolis sõja alguseks ümber Kihelkonda, ning Turus. Kolmas 1. kategooria jaam loodigi Tallinnas. Rohkem neid vist Läänemerel polnudki.

Lisaks 1. kategooria jaamadele loodi aga terve rida 2. kategooria jaamu. Mis nende täpne vahe on - ei oska kohe öelda. Aga 2. kategooria jaamad olid nagu rohkem ajutise iseloomuga, seal polnud kohal kogu tehnilist teenistust jms. Lihtsalt võimaldas lennukeil tankida ja muud varustust täiendada jms. Samas olla lennukeil ka lähemal oma tegevusteatrile, vähendada kohale lennule kuluvat aega ning kütust jne..

Eesti keeles on üldiselt kasutatud merelennukite baseerumiskohtade nimetustena vist ikka lennusadamat. Mingit kategooriateks jaotamist pole kohanud.

Ma pakuks, et Tallinnas asunud plaanil on vene keeles kasutatud terminit "Lennusadam" just tänu Tallinna lennusadama muuliga piiratud akvatooriumile. Nii nagu seal kõrval olid muud sarnased "sadamad", siis tuli ka see akvatoorium mingiks "sadamaks" ristida.

Sealt aga laenasid eestlased omale nime kõigi merelennukite baseerumiskohtade jaoks...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2012 11:49 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4707
Et jutt liiga igavaks ei läheks - üks pilt kah!

Siin pildil viimane, ilma katuseta on siis see endine Pirita angaar. Foto on tehtud 1923. a. suvel lennuväe aastapäeva paraadi ajal. Samal aastal hiljem sai ka too laudadest katuse. Ning aasta või paar hiljem lammutati sootuks.

Praegu seda pilti vaadates - kurat seda teab, ehk oli see presenti kandnud sõrestik ka laudadest tehtud...


Manused:
Faili kommentaar: 1923. a. lennuväe paraad.
paraad_1923_Lasnamäel.jpg
paraad_1923_Lasnamäel.jpg [ 421.23 KB | Vaadatud 4502 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2012 14:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Veebr, 2005 20:33
Postitusi: 495
Asukoht: Tartu
Kus see Sõrve lennusadam asuda võis?

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2012 16:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1891
Asukoht: Tallinn/Muhu
Endise Mäebe poe juurest alla mere äärde keerates on üks koht mis on mulle kogu aeg kahtlane tundunud, vees on kivihunnikuid ja palgijuppe näha. Aga võib ka lihtsalt sadamakoht olla. Uurin vanemate kohalike käest järgi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Urmas Dresen: Lennusadama sajand
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2012 10:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Veebr, 2005 20:33
Postitusi: 495
Asukoht: Tartu
Kaavi on selline kahtlane koht kaardi pealt vaadates.
Kas seal on mingi maalennuväli olnud?

Samas http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html annab, et
Tsiteeri:
Vene lennuväljadel (Lebara, Kielkond, Arensburg) oli umbes 50 vesilennukit ja 10 tavalist Nieuport lennukit.

Läbara lennuväli või vesilennukite sadam?


Manused:
Faili kommentaar: Kaavi
kaavi.jpg
kaavi.jpg [ 128.48 KB | Vaadatud 4088 korda ]

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 11 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt