www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Nov, 2019 5:13

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 23 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 1:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17268
Läheme siis kaldasuurtükiväega edasi…ajad muutusid, maailm arenes, tehnika täiustus ja sõda läks lahti ning loodi kurikuulus „Atlandi vall“- Teise maailmasõja ajal aastatel 1942–1944 rajatud Saksamaa kaitsesüsteem. Valli ehitus oli arvestatud kaheksale aastale ning 1943 aasta lõpuks oli sellest valmis vaid vaevu 20%. Massiivsetest betoonplokkidest, punkritest ja miiniväljadest koosnev Atlandi vall ulatus piki Euroopa rannajooni Norrast kuni Hispaania piirini. Hitleri Atlandi vall kujutas võimalikule sissetungijale tõsist, 2600 kilomeetri pikkust takistust. 1940. aastast saadik oli kogu Prantsusmaa rannik täis pikitud tugevaid betoonpunkreid, 1943. aastal valati üheainsa kuu jooksul Atlandi valli rajatistesse 760 000 kuupmeetrit betooni, aga keskmiselt oli see näitaja kuni aprillini 1944. aastal 200 000 kuupmeetrit. 1943. aastal võttis Atlandi valli juhtimise üle feldmarssal Erwin Rommel ja tema suunas jõupingutused invasioonijõudude peatamiseks juba rannal, lastes sinna paigutada üle kuue miljoni miini, millest paljud polnud peidetud liiva alla, vaid asusid puupostide otsas vees, et uputada dessantaluseid. Liivale paigutati tuhendeid nn. siile - suuri terasvarbadest kokku keevitatud tankitõkkeid. Suur osa tollal püstitatud rajatistest on siiani ühel või teisel kujul alles.

Pilt

Aga võtaks siis sedapuhku ette Lõuna-Norras Kristiansandis asuva muuseumi, mida tuntakse Vara patarei nime all. Kellel sinnapoole asja, soovitan kindlasti väisata, elamus nagu elevant ja mulje nagu mammut. Ja õige organiseerimise ning suure huvi puhul pole spetsiaalseltki sinnasõit teab mis kaelamurdev üritus- Paldiskist paadiga Kappelskäri(maksab hetkel viiele isiksusele ja autole edasi-tagasi 375 raha), sealt pääseb hommikul üheksa paiku sõitma ja juba kella neljaks oled Oslos. Oslost Kristjansandi olevad 320 kilomeetrit peaks ka kõige laisem sõitma ära kuskil viie tunniga, nii et kella üheksaks õhtul kohal. Järgmine päev võib hommikul vara väljapanekuga tutvuma asuda ning ülejärgmine päev tagasisõidule, neljapäeva õhtul tuleb lodi Kappelskärist kell pool üksteist õhtul välja. Käidud nagu niuhti, Töö ei saa arugi, et keegi puudub ja mugib rahumeeli grillpajas vorstikesi. Mingi ülevaate saab sealsest toimetamisest muidugi ka arvuti ja toru vahendusel, aga uskuge- oma silm ja käsi-jalg on ikka midagi muud… http://www.youtube.com/watch?feature=en ... QcogU&NR=1
Kuni augusti teise pooleni (20-ndani oli vistist) on muuseum avatud igal päeval üheteistkümnest hommikul kella kuueni õhtul, seejärel esmasp, teispäev ja kolmapäev kella kolmeni, neljapäevast pühapäevani kella viieni. Kuniks septembri lõpus taas muutus tuleb.
http://www.youtube.com/watch?v=iFsJMlegFhU

Aga nüüd Vara patarei pildigalerii saidilt http://www.nortfort.ru/coastal/foto_vara1.html

1. Pilt
Atlandi vall.
Koletuslik betoonpunker Skagerraki kaldal, veidi eemal Kristjansandi linnakesest Lõuna-Norras, Møviki asula lähedal. Neljast 380 mm suurtükist koosneva patarei ehitus algas 1941 aasta kevadel. Ehitusel töötas 1400 norrakat, taanlast, sakslast, aga ka paarsada vene sõjavangi.
Pildil on suurtüki Nr. 1 positsioon. Purustatud betoonvundamendi tükid esiplaanil on 175-tonnise montaažikraana alus. Patarei sai nime saksa fašistliku kindrali auks, kes 1941 aastal La Manche uppus, täpsemalt kindralmajor Felix Vara, nim järgi, kes 3. Novembril 1941 aastal Inglise kanali lähistel Alderneys otsa sai. Norralased kutsuvad seda sõjajärgsel ajal „Møvik fort“.

2. Pilt

Punker.
1942 aasta märtsiks olid paigaldatud ning katsetatud suurtükid Nr. 2 ja Nr. 3, novembris aga suurtükk Nr. 4. 1944 aasta suvel ehitati kaitseks liitlaste õhurünnakute eest suurüki Nr.1 positsiooni kohale see punker. Pildi allservas on näha lähikaitse ringstadt.

3. Pilt

Punkri interjöör
See on lihtsalt täielik apoteoos, aga mitte punker. Sel on koletuslikud mõõtmed, sellesse võib mahutada viisakate mõõtmetega teatrisaali. Raudbetoonist seinte paksus ulatub kolme ja poole meetrini, katte paksus aga nelja ja pooleni. Pildi keskel on näha alus suurtükile, millest teeme juttu veidi hiljem.

4. Pilt

Skagerraki väin
Vaade hiiglasliku punkri katuselt Skagerraki väina suunas. Tuleb tähendada, et suurtükki Nr.1 ei paigaldatudki kunagi. Positsioonile veeti kohale kogu varustus, kaasa arvatud alus ja liikuv osa, kuid saksa transportlaev „Porto Allegro“ lasti koos toruga 1945 aasta veebruaris kuninglike õhujõudude poolt põhja.

5. Pilt
Vana ja uus.
Pildil on näha suurtüki Nr. 3 positsioon ja vana, 18 sajandist pärinev kindlus, mis kaitses Kristiansandi lahe sissepääsu. Vara patarei hõlmab märkimisväärse territooriumi, millel asub rohkelt uudistamist ja vaatamist. Vanasti oli see piiratud topelt okastraataiaga ning hoolikalt valvatav.

6. Pilt
Suurtükk
Ainus patarei säilinud toru, suurtükk Nr. 2 ning suurtükk Nr. 1 kohal asunud punker. Ülejäänud suurtükid lasti 1962 aasta lõpus nõelteks.
Siit on 116 kilomeetrit Taanis asuva Hantsholmi külakeseni, kuhu ehitati analoogne patarei. Nõnda püüti takistada Kuningliku mereväe pääsu Balti merre. Lahingutegevuses patarei ei osalenud, seda vist isegi ei pommitatud kordagi. Nagu vanas nõukogude multikas- ehitasime, ehitasime ja valmis ehitasime.Positsioon Nr. 2 ruumides asub tänasel päeval eeskujulik muuseum, kuhu sissepääs maksab 60 norra raha ja kuhu me nüüd siirdumegi…

7. Pilt
Sissepääs punkrisse.
Näha on rööpad mürskude veoks. Samuti on võimalik hinnata seinte paksust- pea neli meetrit. Kahekordselt soomustet uksed paksusega 24 mm kaitsevad pääsu punkrisse. Tuleb samuti täheldada, et muuseumit peetakseüleval Norra Kaitseministeeriumi rahadega.

8. Pilt

Koridor.
Punkri täies pikkuses kulgeb relssidega varustatud koridor. Mööda relsse liigub mürskude, laengute ja muu laskmiseks vajaliku nänni transpordiks ettenähtud vankrike. Paremal on näha uksed ja erinevad teenistusruumid, nagu näiteks generaatoriruum, kasarmud ja muu selline. Vasakul aga asuvad läbipääsud püssirohu ja mürsukeldritesse, kuhu me nüüd ka suundume…

9. Pilt
Sissepääs mürsukeldrisse.
Võtte ülaservas paistab tõstemehanismi rööbas, mille abil mürsk ja laeng laadimislaua juurde, mida eemal aimata võib, toimetatakse.

10. Pilt
Galerii.
Mööda sellist läbivat galeriid võib takistamatult ühest keldrist teise liikuda. Üldse on siin neli keldrit, kaks mürsu ja kaks siis püssirohu. Keldrites asub tänapäeval muuseum- fotod, dokumendid ja muidugi eksponaadid ning ZIP(ЗИП- Запасные части И Принадлежности), mis on siin tervelt ja vigastamatult säilinud.

11. Pilt
Elektronarvuti või suurtükiväe analoogkalkulaator.
Jalutame muuseumit mööda…siin on seade laskmisandmete arvutamiseks ja paranduste sisseviimiseks. Kõrval asub erineva abivarustuse ning väiksema kaliibriga suurtükkide juhtimissüsteemide, samuti aga ka sidesüsteemide näitus

12. Pilt.
Mürsukelder.
380 mm mürsk kaalub 800 kilogrammi ning on 170 cm pikk. Laskekaugus- 52 kilomeetrit.
Punkri seinad on kaunistatud natsi-saksa sümboolikaga ning erinevate samasisuliste loosungitega, nagu näiteks „Meie Sinuga, kamraad, oleme muidugi surelikud, kuid meie Saksa kodumaa on surematu!“. Või „Materiaalosa tundmine on pant natsionaal-sotsialismi võiduks kogu maailmas!“

13. Pilt
Ümberlaadimislaud.
Tali abil on mürsk tõstetud ümberlaadimislauale, kust selle läbi spetsiaalse luugi saab edastada nn. „rotundi“ ehk tornialusesse galeriisse, millest räägime pisut hiljem.
Tuleks tähendada, et pildil kujutatud mürsk pole nn. „lihane“, selle kaliiber on 406 mm ning pärineb see Narviki fjordis asunud Harstadi patareist.. Kogu patarei kohta on säilinud vaid üksainus 380 mm mürsk, aga ka sellest veidi hiljem.

14. Pilt


Soomussiibrite juhtimine
Rotundi avanevate soomusavade juhtimise hoovad on pildil näha. Kõik protsessid on automatiseeritud, käsitsi pole midagi vaja lohistada. Enamgi veel, kõik see mehaanika on siiani töökorras, mis rõõmustab ja teeb samas ärevaks.

15. Pilt
Hülss.
Lask koosneb kolmest osast- mürsust, poollaengust ning omaette hülsist, mis andekalt juuresoleval fotol kujutet. Hülss sisaldab 97,75 kg püssirohtu. Käsitsi ei pööra, sestap on abiks tali…

16. Pilt
Laengukelder.
Ümberlaadimislaud esiplaanil- sealt edasi on näha hülsid. Tahaks märkida kahte asja, esiteks puhtust ja teiseks kuiva õhku. Ventilatsioon töötab siin suurepäraselt, niiskust pole peaaegu üldse tunda, seda vaatamata Norra tavapäraselt niiskele ilmale.

17. Pilt
Poollaeng.
Lasu kolmas osa on poollaeng kaaluga 114,5 kg. (alusel tali all). Kahjuks on ka see ikka 406 mm oma. Patarei lahingukomplekt koosnes 1962 aastal 631 lasust ja kogu see väärt kraam, v.a. viis tükki, veeti välja ning utiliseeriti. Vasakul on võtmekesed suurtüki montaažiks ning remondiks. Õeldakse, et suurim neist kaalub 78 kilo.
Mürskude tüübid: 800 kg fugass, 800 kg soomustläbistav ning 495 kg parandatud ballistikaga granaat ehk nn. Zigfridi mürsk.

18. Pilt
Ekspositsioon
Patarei vaatluspunkt asus mitmeid kilomeetreid eemal Flekkeroy asulas (kaardil Kristiansandist otse alla), kuhu oli monteeritud 12-meetrine stereokaugusmõõtja, aga samuti hulgaliselt muud varustust, millest osa on muuseumis ka esitletud.

19. Pilt

Vaatluspunkti varustus
Tuleb tähendada, et alates 1945 kuni 1962 aastani seisis patarei Norra isamaa piiride kaitsel. Kulude kokkuhoiuks kasutasid norrakad trofeevarustust kuni patarei laialisaatmiseni 1966-ndal aastal.

20. Pilt

Elektrivarustus
Patarei kilbiruum on kujtatud fotol. Kogu varustus on töökorras ning võib muuseumi direktori kinnitusel tegevust alustada viivitamatult. Käesoleval ajal saab patarei vooli Moeviku asula vooluvõrgust.

21. Pilt
Elektridiislid.
Patarei on komplekteeritud kahe diiselgeneraatoriga- põhigeneraatoriga võimsusega 200 hj. Ja reservgeneraatoriga võimsusega 75 hj. Põhigeneraatoril on kahekordne võimsusvaru ning võib vajaduse korral varustada vooluga kaht positsiooni. Reservmootor toidab harilikult kasarmut ja keldreid ning võib anda voolu ka patareile.
Et kogu süsteem töökorras on, võib veenduda ka filmilindi vahendusel…(LEMET)
http://www.youtube.com/watch?v=afoWjPBeC6k


22. Pilt


Vitriin.
Punkri ruumidesse on paigutatud erinevad näitused, nagu näiteks see näitus saksa mundritest. Peale selle on väljapääsu juures väike kauplus, kus võib odavalt soetada detaile Norra ja Rootsi univormidest ning furnituurist.

23. Pilt
Paagid.
Autentsed paagid diiselkütuse jaoks. Neid on siin kokku 10 000 liitri mahutamiseks.

24. Pilt
Miin.
Pildistamise ajal unustasin küsida- milleks see siin on? Kas nagu eksponaat või mineerisid nemad samuti oma patareisid nagu venelased 1941 aastal Krasnaja Gorkat?
Kuna Vara patarei ning Hantsholmi suurtükid ei katnud Skagerraki väina, kindlustasid väina keskel asuva osa täiendavat kaitset miiniväljad. Miinid olid pandud ka patarei liginemisteedele.

25. Pilt
Raadioruum.
Suurtükipositsioonide, keldrite ja juhtimispunkti vahel peeti sidet sügavale lastud kaablite abil, kuid reservsideks komplekteeriti patarei lühilainesaatjatega. Paremal on näha ülisalajane kaart kõigi Kristiansandi patarei positsioonidega.

26. Pilt
Seinamaalingud.
Nagu juba märgitud sai, oli näitlik agitatsioon ja propaganda küllaltki kõrgel tasemel. Arvata, et komandöri asetäitja natsionaal-sotsialistliku kasvatuse alal ei järanud asjata oma leivapalukest. Maalingud värviti arvatavasti sõjajärgsel ajal üle, kuid on tänasel päeval näitliku õppevahendina värvist puhastatud.
Lülitid on pronksist, autentsed ja töökorras. Vanaaegsed asjad, saksa omad, tänapäeval selliseid enam ei tehta…
P.S. Lülititest- merel kasutatavad saksa elektrotehnika ettevõtete valmistatud lülitid pidada siiani vene sõja-merelaevastikus kasutusel ja nõutud asjad olema…

27. Pilt


Kasarm.
Valvevahetuse puhkeruum. Vahetusse kuulus 52 võllarooga, kusjuures lesilaid oli vaid pooltele neist. Pildil on näha näitagitatsioon füüreri pildi näol, laud propagandistliku kirjanduse „Main Kampf“ iga, aga ka mass-gabariitne valvevahetuse ülema mudel laua taga ning okupandi oma sinelis.

28. Pilt

Galjun ehk tualett.
Sildid seintel paluvad külastajatel hoiduda loomulike ja muude vajaduste rahuldamisest selles ruumis, kuna kanalisatsiooni pole 1962 aastast saati puhastatud. Hämmastab tualettpaberi olemasolu . Kogu varustus on autentne, milles võib veenduda vastavate märgete olemasolu abil pissuaaridel ja pottidel

29. Pilt
Maalikunst.
Maal pole pärit siit, vaid ohvitseride kogu ruumidest, mis tuli olude sunnil lammutada, kuid osa sisevooderdisest võeti kohalike entusiastide poolt maha ja säilitati hoolikalt.
Tuleb tähendada, et ka suurtükk plaaniti puruks lõigata, kuid eelpool mainitud entusiastid koostöös kohalike võimudega asusid suurtüki kaitsele ning kahurike jäi alles.

30. Pilt
Torn

Üldiselt õeldes on pole torn, vaid suurtükiseade konstruktsioonilt sarnane Obuhhovi tehase "kurekesega", mis Örö saarel asub. Suurtükk on kaetud šrapnellivastase kattega. Pildil on suurtükiplatsi vaade pildistatuna selle põhjas.

31. Pilt

Suurtüki alus.

Kesktelg millel kogu see monstrom pöörleb. "Torn" kaalub 337 tonni. Täiendava toena töötab torni tagaosa. kus paiknevad mürsutõstukid. Aga kuis see kõik tegelikuses välja näeb, vaatame kohe...

32. Pilt

Suurtüki positsioon.
Vaade suurtükipositsioonile ülalt seletab mõningaid konstruktsioonimomente. Parapetist madalamal võime jälgida eespool mainitud "rotundi" katust- ringikujulist galeriid, millest tuleb juttu allpool.
All võib näha turiste Saksamaalt. Kummaline emotsioon kulgeda mööda svastikaga kaunistatud punkrit ning kuulda siit-sealt saksakeelset juttu...

33. Pilt

Rotund-galerii katus.

Ülalt on "rotund" kaetud soomusplaatidega. Selleks, et tagada mürskude tõstmine torni, on välja mõeldud selline teravmeelne saksa seade. Vasakul on relss, millele torni tagaosa toetub. Paremal on näha, kuidas katuses olevasse avausse on lastud tõstuki haaratsid. Liikumisel tõusevad soomusplaadid kavalalt painutatud jalase mõjul ülemisse seisu.

34. Pilt

Vanker

Praeguasume tegelikult sellesama rotund-galerii sisemuses, mis suurtükipositsiooni ümbritseb. Paremal on laadimisluuk suurtüki keldrist, kust tulevad mürsud laaditakse ümber pildil kujutatud vankrile.

35. Pilt

Tõstuk.
Esdasi sõidutab meeskond vankri käsitsi vaat selle tõstuki juurde, mis hinnalise laadungi vahetult torni laadimislauale tõstab. Suundume sinna...

36. Pilt

Tornis.
Pildil on näha torni tagaosa koos laadimislauaga. Ülal on vaadeldav tali mürskude ja poollaengute ümbertõstmiseks tõstukilt lauale. Torni meenkond on 19 nägu…

37. Pilt

Laadimislaud.
Lasukomplekt laadimislaual. Seekord see õige, 380 mm ilma mingi pettuseta. Laadimine toimus järgnevalt- laud sõidutatakse suurtüki tagaosa juurde ning meeskond ajab käsitsi proboiniku abil mürsu rauda. Pikk proboinik torni ei mahtunud ning tolknes tagaseinas asuvast avast välja, mida on fotol ka näha. Proboiniku tagaosa külge kinnitusid köied, millest seda kümme matsi tornimeeskonnast tirisidki.

38. Pilt

Suurtükk 380/50.
No nii, lõpuks jõudsime ka suurtüki endani. Raua pikkus on 29,5 meetrit, kaal 110 tonni, maksimaalne tõusunurk 52 kraadi, maksimaalne mürsu tõusukõrgus 22 kilomeetrit, mürsu suudmekiirus 1050 m/sek granaadil, 960 m/dek 800 kilogrammisel mürsul, mürsu lennukaugus: 495 kg granaadil kuni 55 km, 800 kg mürsil 43 kilomeetrit. Tornil on kaks tasapinda, hetkel asume ülemisel.

39. Pilt

Markeering.
SKC/34e/50 Kahurike on eeskujulikus seisundis ning võib direktori kinnitusel olla lahingukorda viidud loetud tundidega. Mis on täiesti võimalik suunamismehanismide, tagasilöögi summutussüsteemide ja muu osas, aga vaat tulistada sellest mürsuga mina isiklikult ei riskeeriks. Torukanal on roostes, toru ise aga, tundub mulle, on viimse võimaluseni ära lastud.

40. Pilt

Vertikaalne suunamine.
Vertikaalse suunamise operaatori töökoht. Tuleandmed väljastatakse Flekkoroy vaatluspunktist, kõik, mida oli vaja teha, oli laadimine, nurga ja asimuudi paikasättimine ning- „Feuer!“


41. Pilt

Abivahendid praktiliseks laskmiseks.
Nagu kõigil suurekaliibrilistel relvadel, oli ka sellel suurtüki raual suhteliselt lühike eluiga- vaid 120 lasku.Sestap kasutati treeninguotstarbel 127 mm vahetükki, mis on hästi näha pildi vasakus servas. Laadimine samuti eraldi osadena, mürsu kaal 28 kg, laeng 12 kg. Vahetükki säilitatakse spetsiaalsed konteineris suurtükist vasakul, pistetakse vajadusel paika ja- edasi, isamaa pojad!

42. Pilt

Lukk.
Vaade suurtüki vasakule poolele. Näha on poolavatud lukk, ülal aga taandurmehanism.
Muideks, sedasorti suurtükke plaaniti osta paigaldamiseks ka uuele nõukogude raskeristlejale „Kronštadt“ (projekt 69I, 6x2 relvatorni+240 lasku toru peale. Leping sõlmiti 1940-nda aasta novembris, esimese torni tarnimine pidi toimuma 1941 aasta lõpul, kuid paraku ei tulnud välja…

43. Pilt

Kasimisriistad.
Pärast täismahulist tulistamist pidi kogu meeskond KAKS päeva KÄSITSI pildil olevate kasimisriistadega nu…ma toru, seda siis puhastamise mõttes. Kusjuures kõik see mees ilma eranditeta, reakoosseis ja ohvitserid. Oli see vast töö, aga siiski etem kui Rževi all või Stalingradis…

44. Pilt

Torni üldvaade.
„Torni“ üldvaade positsiooni Nr. 1 kohal asuvast punkrist. Kogu oma olemasolu vältel tulistas see suurtükk täislaenguga (380 mm) 50 korda ja praktikalaenguga (127 mm) 67 korda. Viimati tulistati täislaenguga 1951 aastal. Tuleb lisada, et kõik majad kahekilomeetrises raadiuses omasid spetsiaalseid aknaluuke ning enne laskmist teavitati elanikkonda nende sulgemise vajalikusest, et mitte sõja ajal ilma klaasideta jääda.

45. Pilt
Banketi jätk.
Banketi jätkuks on patarei kõrval asuv küllaltki mahukas kivist ladu, kus asub veel paljugi huvitavat. Näiteks saksa röövvallutajate 105 mm õhutõrjesuurtükk.

46. Pilt
Tankitorn.

Pz-35(t) torni kasutati soomustatud tulepunktidena ringstadtidel ja lihtsalt tranšeedes. Paremal tolkneb meie kõigekõlbuliku suurtüki 21-K 45 mm raud. Kus neid küll pole, See isend siin hõivati sakslaste poolt 1941 aastal ning veeti siia patarei kaitset tugevdama.

47. Pilt

Raudtee veerevkoosseis.
Mürskude transport keldrist positsioonile toimus selliste koosseisudega. Tagaplaanil on saksa 8,8 cm õhutõrjesuurtükk ja meie 45-mm „Jumalaga, kodumaa“. Paremal on erinevat prožektorivarustust.

48. Pilt

Mootorvedur.
Täiesti töökorras autentne motoveduk. Netis on mitu filmilõiku, kus selle tegutsemist on võimalik jälgida ning veenduda, et ma mitte alati teil ajusid ei puuderda…

49. Pilt

Õhutõrjeprožektor.
Siia on kokku kogutud patarei õhutõrje ja kaldakaitsevahendid. Kõik see on säilinud ernditult Norra kaitseministeeriumi ihnsuse tõttu, kes sondis säilitama trofeesid. Pildil on täiesti korrasja komplektne fašistlik saksa õhutõrjeprožektor. Lülita sisse ja valguste…

50. Pilt

Generaator.
Pange tähele- generaator on töökorras ning on tiiviku järgi otsustades käivitatud. See tähendab et ka prožektori võib välja veeretada ja põlema panna kasvõi kohe. Huvitav oleks seda aktsiooni jälgida…

51. Pilt

Õhutõrjeautomaat.
Ma pole küll veendunud, kuid tundub, et tegu on 40 mm Boforsiga. Võimaluse relva seisukorra kohta uurida lasin paraku mööda, kuid väliselt on tegu täiesti lahinguvalmis tehnikaga.

52. Pilt

Punkrid, punkrid…
Patarei territooriumil asub rohkelt erinevate mõõtude ja otstarbega betoonpunkreid. Osa neist on kinni ja ligipääsmatud, kuid mõningatesse kohtadesse on ligipääs siiski veel võimalik.

53. Pilt

Kaugusmõõtepaviljon.
Väike rajatis iseloomuliku vaatepiluga suurtükipositsiooni Nr. 2 lähistel. Uudistamiseks ligipääsetav.

54. Pilt

Sissepääs.
Tambuuri pole, rajatisel on lihtne planeering, kuid siiski- meetrised seinad ning pealt killusoomusega kaetud.

55. Pilt

Interjöör.
Hüljatud punkrid Norras näevad valdavas enamuses just niimoodi välja. Elektrivarustus on maha krutitud, kuid vajalikse kohtades siiski olemas.

56. Pilt

Hüljatud suurtükipositsioon.
380 mm suurtüki positsioonid Nr. 3 ja Nr. 4 näevad välja sellised. Torn ise lasti nõelteks 1962 aastal, kuid aluse detailid ja ringgalerii soomuskatted on omal kohal. Vasakus ülemises nurgas on näha suurtükk Nr. 2.


57. Pilt


Sissepääs punkrisse.
Sissepääs neljanda positsiooni punkrisse. Huvitav on sissepääsu maskeering- kohalikust kivimist on laotud justkui graniitküngas. Pean aga nördimusega märkima, et käesoleval ajal käivad tööd mahajäetud punkrite ja rajatiste sissepääsude konnivalamiseks ja müürimiseks. Ilmselt tuleb tulevastel militaarturistidel varuda kange ja kirkasid, et mitte riskeerida tühja sõiduga.

58. Pilt


Positsioon Nr. 3
Kõik positsioonid on ühesuguse planeeringuga, kuid paigutus maastikul on erinev seoses gvajadusega paremini sobituda loodusega. Positsioon Nr. 3 2010 aasta augustis oli veel ligipääsetav, millist võimalust ma ka kasutamata ei jätnud...

59. Pilt

Koridor
Vaade positsiooni Nr. 3 läbivale koridorile. Kogu varustus ja elektrijuhtmestik on demonteeritud, kuid filtri- ja ventilatsiooniseadmed ning seintesse valatu on oma kohal, s.t autogeeniga siin siiski töötatud pole. Soovi või vajaduse korral saab kõik tagasi omale kohale panna.

60. Pilt
Ringgalerii.
Või nagu seda siin veel nimetatakse- rotund. Luugid, laadimislauad, relsid- kõik on omal kohal, vast ka seetõttu, et betooni valatud. Meeldiv siiski, et midagi pole juurikaga välja rebitud, nagu paljudes meie riigi paikades. Rippuvad stalaktiidid osutavad probleemidele hüdroisolatsiooniga.


61. Pilt

Raudtee.
Pea kolm kilomeetrit rööbasteid ühendas suurtükipositsioone moonakeldritega, mis paiknesid umbes kilomeetri kaugusel. Relsid on ka praegu olemas, mida on näha eelpool toodud kõrge kunstimeisterlikusega fotolt.
62. Pilt

Püssirohukelder.
Kelder kujutab endast betoonpunkrit, mis on parema maskeeringu huvides kohalike kivide alla maetud. Tõsi küll, abi sest suuremat pole, satelliidifotolt on rajatised suurepäraselt eristatavad. Kokku on siin selliseid kaks tükki.

63. Pilt

Õhutõrjepositsioon
Mõningate rajatiste peale on paigutatud õhutõrjesuurtükkide ja prožektorite positsioonid. Territooriumi perimeetrit kaitsevad mõned kuulipildujaDOTid, milliste pildistamine on mõnevõrra raskendatud. Esiteks on need kinni müüritud ja teiseks metsikul kombel märga (ilm oli toona selline sandipoolne) võsa täis kasvanud.

64. Pilt

Prügimägi.
Rahvas siin kaevab ja küllaltki aktiivselt, kuigi võrrelda meil toimuvaga seda loomulikult ei saa. Pildil on purunenud nõud, roostes rauda ja näib, et ka tükk padrunitsingist, mis prügimäelt välja kaevatud.Nõud on Norra päritolu, kuskil möödunud sajandi 40-ndatest.

65. Pilt
Natüürmort betoonisegistiga.
No ja lõpuks- saksa fašistlik betoonisegisti, leitud metsast ja üleüldiseks imetlemiseks rahvale välja pandud. Seisis äravisatult metsas aastat 40-nd, millest annab tunnistust betoonisegistist läbi kasvanud puu, mille jäänuseid tähelepanelik silm tänaselgi päeval märgata võib.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 15:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Mär, 2004 14:18
Postitusi: 2161
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Aplodismendid!

_________________
Гив Ми Мани


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 16:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2657
Asukoht: Viljandi
Missugused meeletud rahalised ja materialsed väärtused taoti sakslaste poolt selle "Atlandi valli" sisse! Miljonid kuupmeetrid betooni, teraskonstruktioone, tehnikat, sadade tuhandete inimeste töötunde... Ja kui palju sellest kõigest praktilist kasu saadi?

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 18:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1430
Asukoht: tallinn
noh, äkki turismitööstus toob selle sajanditega tagasi :D tänud lemetile!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 18:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Veebr, 2006 18:04
Postitusi: 1041
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
ISSAND küll, muuseumis võib näha haakristi ja Hitleri pilti! Peab kohe Laia tänava saatkonda ette kandma, et nad tuletaksid norrakatele meelde ajaloo õiget käiku ja et Norras lõpeks selline ilmselge natslik propaganda.

Huvitav muidu, et mäherdused olid nende ehitajate töötingimused. Kas norrakad, rootslased ja muud olid tavalised palgatöölised ja venelastest sõjavangid orjad või kuidas?

Muidugi tänud niivõrd põhjaliku silmaringi avaldamise eest. Varsti võib vist välja anda Lemeti nimelise militaarentsüklopeedia esimese osa.

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 18:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3239
Troll kirjutas:
Missugused meeletud rahalised ja materialsed väärtused taoti sakslaste poolt selle "Atlandi valli" sisse! Miljonid kuupmeetrid betooni, teraskonstruktioone, tehnikat, sadade tuhandete inimeste töötunde... Ja kui palju sellest kõigest praktilist kasu saadi?
et kui dessanti ei ole, siis on raha maha visatud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 22:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 675
Arvestades Norra rannajoone pikkust, siis sellisel moel kaitsmine meredessandi vastu oleks nagunii olnud võimatu. Kujutan ette, et 4 - 5 tiigrit, mõned 88 kahurid ja hunnik 37 mm kahureid autodel ning seda kattev pataljon jalaväge oleks olnud way ohtlikum dessandile kui see patarei ning kõigele lisaks katnud ära suurema maa-ala ( sealjuures oleks selle maksumus tulnud nii max 10% selle patarei maksumusest ).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 22:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2009 22:16
Postitusi: 66
Neid objekte oli ikka päris tihedalt... Võib siit järgi vaadata, Atlandi Müüri/Seina Norra osa objektide nimekiri, võib ka seal reisijatele huvitav ja kasulik olla: http://www.atlantikwall.mynetcologne.de ... gen/N.html
Lisaks foorum, kus nendest kirjutatud, norra keeles küll ning piltide nägemiseks peab registreeruma: http://www.kystfort.com/forum/index.php

Eriti põnevad tundusid sellised rajatised nagu torpeedopatareid, siin näiteks üks, mis Kirkenesist ida poole praegustele Venemaa aladele jäänud:
Pilt
Suvilaks:
Pilt
Kui kasutati:
Pilt
...aga ka veel üheksakümnendatel kasutusel olnud:
Pilt
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2012 23:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17268
Xender kirjutas:
Arvestades Norra rannajoone pikkust, siis sellisel moel kaitsmine meredessandi vastu oleks nagunii olnud võimatu. Kujutan ette, et 4 - 5 tiigrit, mõned 88 kahurid ja hunnik 37 mm kahureid autodel ning seda kattev pataljon jalaväge oleks olnud way ohtlikum dessandile kui see patarei ning kõigele lisaks katnud ära suurema maa-ala ( sealjuures oleks selle maksumus tulnud nii max 10% selle patarei maksumusest ).


Millal lugupeetav viimati Norra ranniku põhjast lõunasse näiteks talvetingimustes läbis? Ettekujutus 4-5 Tiigri ja hunniku autodega Norra rannikukaitsest on...noh, ütleme et unenäo valdkonnast. Kusjuures sellise äärmiselt reaalsuskauge unenäo. Ja kui veel meenutada, et toona oli Norra üpris vaene riik ja suurema osa sealse teedevõrgustikuga võrreldes tundub isegi tänasel päeval (mil riik on sinna ikka märkimisväärses koguses naftarahasid sisse tagunud) meie Tartu maantee kõige sandimgi lõik ikka ütlemata hea läbitavusega maailmatasemel autostraadina...Paljalt see fakt, et ViaMichelin annab mööda E-18 liikudes(ehk siis sama kategooria tee, nagu seda on Narva mnt ja Tartu mnt) 300 kilomeetri läbimise ajaks viis tundi, peaks üpris kõnekas olema. EDIT: Meenutame ka seda, et konkreetne patarei ehitati mitte niivõrd tõrjumaks dessanti Norra rannikule, vaid raskendamaks pääsu Balti merele. Analoogia kohalike oludega, Aegna ja Naissaarega ühelt poolt ning soomlaste kahuritega teiselt poolt, mis koostöös oleksid võinud sulustada nõukogude laevastikku vaba liikumist Balti merel. Sest seal oli teisel pool Skagerrakil väina Taanis Hanstholmi patarei, millest järgmiseks juttu tuleb.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Viimati muutis Lemet, 07 Aug, 2012 0:52, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2012 8:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1868
Asukoht: Tallinn
Lemet kirjutas:
Massiivsetest betoonplokkidest, punkritest ja miiniväljadest koosnev Atlandi vall ulatus piki Euroopa rannajooni Norrast kuni Hispaania piirini. Hitleri Atlandi vall kujutas võimalikule sissetungijale tõsist, 2600 kilomeetri pikkust takistust.

Kilomeetreid ei julge üle lugema hakata, aga tihti jääb käsitlustest välja Atlandi Valli lõunaosa (praegusel Prantsuse Vahemere-rannikul), mis tegelikult oligi pisut eraldiseisvam osa (Südwall). Lõikude haldajate osas väike pilt:
Pilt

On üks päris hea foorum:
http://sudwall.superforum.fr/
paraku ainult prantsuse keeles. Kirjutada saab muidugi teistes keeltes ikkagi...

Ise käisin korra Südwalli osasid vaatamas Marselha/ Marseille' ümbruses. Laeva pealt on hästi näha, maad mööda ei saa kuidagi ligi. Kohalikelt (isegi muuseumitöötajatelt) saab 0-teavet. Ühele ÕT-patareile vedasin muuseumitädi (Ifi fordi muuseum) isegi kättpidi ligi - vastus oli siis, et 'me ei tea nendest mitte midagi'...

Norras on asi vist parem, aga Lemetile ikkagi tänud sellise valgustamise eest. Oleks alati sellised 'kiirkonspektid' vajaduse korral käepärast võtta...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2012 8:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1868
Asukoht: Tallinn
Xender kirjutas:
Arvestades Norra rannajoone pikkust, siis sellisel moel kaitsmine meredessandi vastu oleks nagunii olnud võimatu. Kujutan ette, et 4 - 5 tiigrit, mõned 88 kahurid ja hunnik 37 mm kahureid autodel ning seda kattev pataljon jalaväge oleks olnud way ohtlikum dessandile kui see patarei ning kõigele lisaks katnud ära suurema maa-ala ( sealjuures oleks selle maksumus tulnud nii max 10% selle patarei maksumusest ).

Nii suured kaliibrid ei ole dessanditõrjeks! Mulle tundub, et selline teema on ka siit läbi käinud...Nagu alguses öeldud, oli Vara patarei Taani väinu lukustavate miiniväljade kaitseks...ehk siis võitluseks suurte laevadega. Seega siis mitte niivõrd rannikukaitse-, kuivõrd laeva(mere-)kaitsepatareid...

EW-s olid dessanditõrjepatareid (kindlasti) Merekindluse nr 12...14, kaliiber 3 tolli. Nõuka-aegu olid 45-mm patareid (praegu teada Suur-Pakril, Pakri ps, Suurupis, ehk veel?)...

Nii et kui jutt on mitmeteistkümnest tollist, tuleb dessanditõrje-jutt ära unustada...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2012 12:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 675
Nende numbrite all pidasin silmas loomulikult selle sama patarei tõrjeala dessanditõrjeks vajaliku vägede mahtu - mitte terve Norra jaoks vajaliku. Taani väinad oleks saanud sulgeda ka miiniväljade ning nii paarikümne hajutatud torpeedolennukiga.

Üleüldiselt terve see atlandi valli ehitus oli ikka väga väikese kasuteguriga, arvestades kulusid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2012 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26865
Tsiteeri:
Nii suured kaliibrid ei ole dessanditõrjeks!


:shock: :shock:
Ma ise arvan, et need ongi dessanditõrje, transpordilaevade hävitamiseks enne kui dessant maabumisalustele asub. See ongi kõige tõhusam dessanditõrje. 88mm Flak on juba hilinenud tongipüssist kärtsutamine paljude väikeste ja raskesti tabatavate märkide vastu.

Tsiteeri:
Arvestades Norra rannajoone pikkust, siis sellisel moel kaitsmine meredessandi vastu oleks nagunii olnud võimatu. Kujutan ette, et 4 - 5 tiigrit, mõned 88 kahurid ja hunnik 37 mm kahureid autodel ning seda kattev pataljon jalaväge oleks olnud way ohtlikum dessandile kui see patarei ning kõigele lisaks katnud ära suurema maa-ala ( sealjuures oleks selle maksumus tulnud nii max 10% selle patarei maksumusest ).


Norra vallutamise ainuvõimalik strateegia ju 1940 praktikas edukalt järgi prooviti - dessandid sõlmpunktidesse (sadamad, suuremad lennuväljad, kriitilised läbipääsud-nt mäekurud). Kaitsta on vaja sõlmpunkte - ja piltide järgi seda ka tehti. Norra rannajoon on küll tohutu, kuid sellest lõviosa moodustavad umbes vertikaalilähedased kaldakaljud, kuhu maabuda suudavad üksnes mägiüksused.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Aug, 2012 13:16, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2012 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1868
Asukoht: Tallinn
Xender kirjutas:
Nende numbrite all pidasin silmas loomulikult selle sama patarei tõrjeala dessanditõrjeks vajaliku vägede mahtu - mitte terve Norra jaoks vajaliku. Taani väinad oleks saanud sulgeda ka miiniväljade ning nii paarikümne hajutatud torpeedolennukiga.

Üleüldiselt terve see atlandi valli ehitus oli ikka väga väikese kasuteguriga, arvestades kulusid.

Miiniväljasid traalitakse puhtaks. Miinipanija saadab sõjalaevu, et traalereid küttida. Traalija saadab suuremad sõjalaevad (hävitajad vms?) appi, et traalereid kaitsta. Jnejne...vahepeal tulevadki mängu rannikupatareid, et traalijate suuremate sõjalaevadega võidelda...

See on juba I ms ajal läbikäidud tee. Meil ka kogu Peterburi merekaitse teema. EW aegu ka. Okupatsioonide aegu ka...sõjaväelaste poolt on 20. sajandi I poolel asjad nii ja teisiti läbi proovitud ning laused stiilis "Taani väinad oleks saanud sulgeda ka miiniväljadega" on targem enda sisse jätta...

Nagu ka 'tarkusetera', et "väikese kasuteguriga, arvestades kulusid"...andrus juba mainis, et millega Sa mõõdad? Eesmärgi need kindlustised ju enamjaolt täitsid? Isegi Normandias olid need ikkagi liitlaste dessandile vägagi suur takistus, asi ikkagi toimis...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vara patarei Norras.
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2012 13:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26865
Normandia on IMHO sellisest kaitsest rääkides natuke erandlik juhtum.
Küsimus selles, et tagalaplatsdarm ehk Inglismaa oli 40 km kaugusel, seetõttu oli lihtne saavutada vajalik en masse ja kaitsest läbi minna. Ka seal oli raskusi (mäletatavasti üks tsüklon lükkas asja edasi ja vajalik tõusu kõrguse aken oli ülimalt kitsas). Mitte igal ajal polnud see üritus tehtav.

Taoline üritus nt Bergenis olnuks märgatavalt raskem, kui selja taga on sadu kilomeetreid mässavat ookeani.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 23 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt