www.militaar.net

WW2 ajal ei suutnud ükski rannakaitsepatarei midagi ära teha - nendest kas mindi mööda ( Normandia ) või kasutati erirühmasid, kes tegid kahurid kahjutuks ( näiteks Walcheren-i operatsioon ).

Atlati valli ehitamiseks kulus 1.2 miljonit tonni terast ja 17 miljonit kuupmeetrit betooni ( seda ainuüksi Prantsusmaal ) ja muidugi tohutu hunnik inimtööjõudu. Kui Normandia dessanti oleks rannas oodanud nii 1000 tiigrit.... ( mis oleks olnud nii 1% atlanti valli maksumusest ).

Sama asi oli ka Norraga - sinna jäi dessant ära strateegilistel põhjustel, mitte rannakaitse tõttu. Kui oleks toimunud, oleks see rannakaitse olnud sama abitu kui oli Normandias.

...sinna jäi dessant ära strateegilistel põhjustel...

Vast lugupeetav loetleb need strateegilised põhjused?

WW2 ajal ei suutnud ükski rannakaitsepatarei midagi ära teha - nendest kas mindi mööda ( Normandia ) või kasutati erirühmasid, kes tegid kahurid kahjutuks ( näiteks Walcheren-i operatsioon ).

Üks selline läbikukkunud dessandikatsetus leidis aset meite Väinameres 1941 sügisel ja tuntakse seda Kübassaare dessandi nime all. Herr andrus kirjutab siin pikemalt:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=77862

Üldiselt 1941 sündmused Lääne-Eesti saartel näitasid, et need torud põmmutasid ikka viimase hetkeni ja katseid neid õhust puruks pommitada (eriti käib see 180 mm tornpatareide kohta) just hiilgav edu ei saatnud (kuigi kindlasti üht-teist hävitati kah, eriti väiksemaid patareisid, mis polnud nii kapitaalselt kindlustatud.

Vast lugupeetav loetleb need strateegilised põhjused?

Üle La Manche oli ülesanne ju paljukordselt lihtsam, vahemaa oli nii pisike ja mereala liitlaste ülekaalukate mere- ja õhujõududega kaitstav. Liitlased said kasutada pisialuseid, mida Norras kasutada ei saanuks, logistika krooniks olid isegi mingid bensiini torujuhtmed, millega kütust Inglismaalt kohale pumbati. Inglismaa lähedus lubas kokku koguda piisava väe ja seda tõhusalt toetada, et sakslastel polnud vähimatksi shanssi.

Staatiline püsikindlustustel rannakaitse elas mõistagi siis oma viimaseid päevi, aga päris nipsust seda ületada ei õnnestunud minuarust seda ka 1944. Lisaks ma mäletan midagi tõusu kõrgperioodist mõnepäevases aknas, et ületada sakslaste veealuseid tõkkeid?

Kui Normandia dessanti oleks rannas oodanud nii 1000 tiigrit...

Rannajoone pikkust, liitlaste osavat desinformatsioonitööd ning kolossaalset ülekaalu õhus arvestades üsna kahtlane....

Xender kirjutas:WW2 ajal ei suutnud ükski rannakaitsepatarei midagi ära teha - nendest kas mindi mööda ( Normandia ) või kasutati erirühmasid, kes tegid kahurid kahjutuks ( näiteks Walcheren-i operatsioon ).

Atlati valli ehitamiseks kulus 1.2 miljonit tonni terast ja 17 miljonit kuupmeetrit betooni ( seda ainuüksi Prantsusmaal ) ja muidugi tohutu hunnik inimtööjõudu. Kui Normandia dessanti oleks rannas oodanud nii 1000 tiigrit.... ( mis oleks olnud nii 1% atlanti valli maksumusest ).

Sama asi oli ka Norraga - sinna jäi dessant ära strateegilistel põhjustel, mitte rannakaitse tõttu. Kui oleks toimunud, oleks see rannakaitse olnud sama abitu kui oli Normandias.

Aga võta või meile lähedane Peterburi/Leningrad - see, et sinna edasi ei mindud, on ka sealsete rannikupatareide teene. Kroonlinna ümbruses neid ikka jagub, nii kummalgi mandrikaldal kui ka Retusaarel ja meres endas...ja mõned neist said oma sobiva tulesektori tõttu ka maarinnet toetada, ka meil siin juba jutuksolnud 16-tollline kahur. Nii et selle linna kaitse kontekstis rääkida, et "ei suutnud ükski rannakaitsepatarei midagi ära teha" on ikka pisut kohatu...

Tänud Lemet

Norras on veel Atlandi vallist säilinud kahureid http://www.battlefieldsww2.com/Gun_Batt ... hotos.html
http://www.battlefieldsww2.com/Photos_o ... andet.html

see norrakate värk on äge aga norrakad võiksid teha väheke parandusi selle vana tehnikaga viia see vana kola minema ja tuua uued raketi süsteemid sisse et oleks nato julgeolek tagatud.nii mere kui maismaa piiril.ok.