KL lasketiirud

[Tschy]

Rapla Maleva ainuke "lasketiir" on Kaius, kuid seal ei ole võimekust lasta automaadist. Kaius saab lasta vaid käsirelva. Männikul küll käiakse laskmas, aga see pidavat olema tülikas ja üsna resurssi raiskav.

Kas Kuusikul ei ole midagi? Ajusopis nagu on mingi mälupilt "Galiliga Kuusikul".

[Bjorn]

Küsimus Männiku välitiiru ümberehitamise kohta. Kirjas on, et avatakse juuli alguses? Kuulsin, et siis saab kuni 600m lasta. Kas vastab tõele, on kellelgi rohkem infot asjade käekäigu kohta? Millal laskekäsku koostama võib hakata?

[Marker]

Rapla Maleva ainuke "lasketiir" on Kaius, kuid seal ei ole võimekust lasta automaadist. Kaius saab lasta vaid käsirelva. Männikul küll käiakse laskmas, aga see pidavat olema tülikas ja üsna resurssi raiskav.

Kas Kuusikul ei ole midagi? Ajusopis nagu on mingi mälupilt "Galiliga Kuusikul".

Kui aus olla siis mina sellele vastata ei oska. Mina Kuusikul laskmas käinud ei ole, Männikul vaid. Või samas, kas mitte Kuusiku tiir ei olnud see, mis aastaid tagasi maha põles?

[EOD]

Kuusiku lasketiir asub lennuväljaga paralleelset teed mööda sõites paremat kätt, kunagise kasarmu ja talu vahel. Kas seda kasutada tohib, ei tea.

[Caparzo]

Männiku välitiiru maastikutööd on suures osas valmis ja rasketehnika lahkunud. Tiiru rada on pikendatud 600 meetrini, lõpus on ca 8-meetrise kõrgusega tõkkevall. Samuti on valmis juurdepääsutee ja hoone alus, ilmastiku soojenemisel ja maapinna kuivamisel saab alustada ehitustega. Vana 100 meetri tiir on samases seisukorras, paraja lumekorra all ka veel paari päeva eest. Eks tõenäoliselt juulis ronib kamina muidusööjate punt jälle kohale ennast kiitma ja tiiru avama.

[Leo]

See ju hea uudis, kui Männikul saab suvest alates kuni 600 m lasta. Seni pidi selleks vähemalt Kloogale soitma ja siis pandi seegi kinni.

Kas on teada ka Männiku kaliibripiirang uuel rajal? Loodetavasti lubatakse magnumeid seal lasta, mitte ainult kuni 7,62 NATO. EKJ snaiprid on hädas, pole isegi 338 LM, rääkimata 50 BMG mujal peale Sirgala ja Aegviidu lasta. Molemasse on Tallinnast ja Paldiskist väga kaugel soita. 338 LM on peamine snaiprikaliiber, seda peaks saama lasta regulaarselt. Männiku 600 m saaks peamised laskeharjutused ära teha, väheneks vajadust mehi sadade kilomeetrite taha vedada pyssi laskma.

Klooga edasistest plaanidest on midagi kuulda? Pandi kinni peale seda KP intsidenti, kuid kas on kavas ka uuesti avada peale vigade parandamist voi kavatsetakse varem Kloogal toimunud laskmised Männikul korralda kuni 600 avatakse?

[soesilm]

Kas keegi on arvutanud ka:
a) kui tihti peaks laskur laskma kaugemale kui 100m ja kui palju saab lasta oma maakonnas 100m
b) kui kalliks läheb 300 või 600m tiiru ehitamine ja hilisem haldamine
c) kui palju maksab kõikide aktiivsete laskurite transport järgmise 20 aasta jooksul juba olemasolevasse 300 või 600 m tiiru (harjutusväljale kus saab lasta).
Ma ei taha mingil moel rünnata Leod. Aga palju maleva peale leiab neid laskureid kellel tõesti on vaja ja kes saab 1x nädalas vähemalt 300m lasta? Äkki piisab sellest, et kõmmutame jahimeestega ühes tiirus 100 meetri peale ja korraldame kord kuus igale soovijale sõidu Männikule, keskpolügoonile, Sirgalasse, Välustesse või Nursipallu?

[Leo]

EKJ LVE ja padrunite kulunorme teades saaks/peaks kaitseliitlane käima iga kuu tiirus 1x laskmas ja 1x aastas pikemas laskelaagris. Voi 1x kvartalis laskelaagris, kus iga kord lastakse kolmekohaline arv lahingmoona. Kui vaadata malevate reaalset laskepäevadel osalejate hulka ja, siis on see muidugi utoopia. Jalaväelase põhilaskeväljaõppe eesmärgiks on õpetada laskur tabama valgel ajal 1 m kõrgust ja 0,5 m laiust sihtmärki lamades- ja põlveltlaskeasendist 150 m kauguselt ja püstilaskeasendist 50 m kauguselt. Relva sisselaskmisel 100 m peale ei tohi 12 lasu hajuvus yletada 30 sentimeetrit. Laskeoskustestil sooritatakse 12 lasku 50-150 m kaugusele, millest peab rahuldama hinde saamiseks sihtmärki tabama 8. Test on lihtne nendele, kes regulaarselt treenivad. Tavaliselt on 11-12 tabamust 5-10% osalenutest, hinne väga hea ja sama palju hinne hea ehk 9-10 tabamust. Rahuldava saavad kirja kolmandik ja pooled ei lase seda normi ära, nendega pole ka motet pikematele kaugustele padruneid raiskama minna.

Täiendlaskeväljaõppe eesmärk on õpetada laskur lisaks eelnevale tabama sama sihtmärki lamadeslaskeasendist 300 m, põlvelt- ja kükkislaskeasendist 150 m, istes- ja püstilaskeasendist 100 m kauguselt. Laskeoskustestil sooritatakse 60 lasku 50-300 m kaugusele, millest peab rahuldama hinde saamiseks sihtmärki tabama 36. Ehk siis tabama peab 60-67% padrunitest. Olnud lugematu arvu laskeharjutuste juures, on selge, et paljud ei suuda niimoodi lasta ja peamiselt lasevad pihta ikka need, kes on palju harjutanud. Kui keskmine kaitseliitlane saaks aastas kasvoi 1x selle viimase harjutuse läbi lasta, siis oleks sellest palju abi. Seega vastuseks voib öelda, et koik kaitseliitlased peavad minimaalselt 1x aastas seda 300 m testi tegema, kuid ei tee, sest ei suvatse ja malevad ei sunni ka, sest ei viitsi. Sealt saad ka välja arvestada tiirude ja polygonide teoreetilise koormuse voi logistilised kulud inimeste vedamiseks. Teades viimasel ajal ehitatud tiirude hinda, arvesta kokku, mitu km selle raha eest kaitseliitlasi transportide saab? Tegelikult saaks laskekoolitust teha oluliselt odavamalt ja lihtsamalt, sest igasugu elektroonilisi märklaudu ja muud megakallist mudru ei ole vaja. Vall ja asula lähedal kindlasti ka kuulipyydjad, varjualune laskuritele ja konteiner märklehtede hoidmiseks ei maksa miljoneid eurosid.

Kaitseliit on oma sisult kergejalavägi. Raskerelvastuse puudusel peab jalaväelaste isiklikud oskused seda miinust kompenseerima, ehk kaitseliitlane peab vastasele kaotuste tekitamiseks olema keskmiselt parem laskur kui IFV peakaliibrite ja kaudtule toetusel tegutsev. Sellepärast kulutataksegi nii idas kui läänes kergejalaväe laskedrillidele palju aega ja laskemoona.

[Medusa]

Siis kui ma heas vormis olin, st stabiilselt vähemalt 2-3 laskepäeva kuus, oli tüüpiline rutiin 100m kontroll, siis 500-700 ja vahel ka 700+. 100 m või 300 m tiir ammendab ennast väga kiirelt. Samas häirib tõsiselt, kui pean rohkem kui tund aega kulutama tiiru minekuks, hetkel on pikamaavariandid kõik 2-2,5 h kaugusel (ajakulu, rahakulu).

Tüüpiline maleva laskepäev on kogu päeva ärakulutamine koos paarikümne lasuga, samal ajal on mõtestatud trenni jaoks moonakulu suurusjärgu võrra suurem. Või samas suurusjärgus teistsuguse rutiiniga, a´la 700 m peal üks lask üks tabamus.

Ehitusliku ja rahalise poole pealt ei ole suurt vahet, kas ehitada tiir 600 või 1000 m peale. Ega ohuala siis sellest muutu, reaalselt võttes.

[Hjalmar Nelk]

Ehitusliku ja rahalise poole pealt ei ole suurt vahet, kas ehitada tiir 600 või 1000 m peale.

Ei pea kindlasti paika. Lasketiirude puhul on kõige kallim töö ikka pinnasetöö, ehk teisisõnu mida pikem tiir, seda pikemad (külg)vallid ja seda kallim tiir. 300m tiir on ca kaks korda kallim, kui 100m tiir. 700m tiir vähemalt 5 korda kallim, kui 100m tiir.

Minule tundub jabur üleüldse ehitada lasketiire sellistele kaugustele laskmiseks. Kui suur osa laskjatest sinna laseb? Ma mõtlen 700+ ja lausa 1000m, millest siin räägitakse? Enamus (tiiru)laskmistest võiks toimuda selle 100-150m peale ja sellele kaugusele võiks ka need tiirud ehitada.

Ega ohuala siis sellest muutu, reaalselt võttes.

Sellest ei saa nüüd küll aru. Selleks neid tiire ju ehitatakse, et ohuala väiksemaks saada. Mida pikema tiiru ehitad, seda kõrgemaks pead ehitama vallid, sest relva enda viga läheb ju suuremaks. Või saan midagi valesti aru?

[kangelaspioneer]

Enamus (tiiru)laskmistest võiks toimuda selle 100-150m peale ja sellele kaugusele võiks ka need tiirud ehitada.

Aga teeme kõik laskmised õhupüssist, saaks veel lihtsamalt ja odavamalt.

[Kapten Trumm]

Noh, tegelikult on ka KP-le ja TL-le ju omad laskmised ette nähtud ja kaugus peaks olema 100 m suurem.
Ma just väidan, et kui TL võib olla harv eksootika KL-s (kuigi on ka neid), siis KP-d on märksa tihedamalt ja selle relva laskekaugus alles 100 m algabki.
Laskeväljade kasutamisel tekkiv täiendav ressursikulu pole mitte ainult laskurite transport, vaid ka nt julgestamine (Aegviidu taolises kohas päris suur probleem).
Jaosuuruse üksusega pole sinna mõtet minnagi, sest lasta saab heal juhul 2 meest, ülejäänud passivad tõkkepuude juures.
Kuulipüüderajatistega on see ju selgelt ohutum. Täna on seis selles, et KP vennad saavad teravaga lasta heal juhul kord aastas kui sedagi.
Samas automaadi 100 m laskmisi toimus vanasti iga kuu. Nt Nursipalus viiakse KP laskeharjutusi läbi 250 m tiirus.
Kuna tegemist on vallidega välitiiruga, puudub vajadus julgestamisega jännata (pannakse ainult ohumärgid üles).

Olen ise kunagi KP rollis küllalt olnud ja kujutan natuke ette kuulide lennumarsruuti 500 m peale laskmisel.
Ei oleks nii kindel, et 100 m tiirus sellega arvestama üldse õpitakse.
Tegelikult tuleks igat relva õppida kasutama tema efektiivse laskekauguse piirini.
KP ja TL-il on selleks 600 m. Üksikul automaadil 300 m.
Praktikas käib see KL-s nii, et kelle lähedal on mõni suurem tiir või laskeväli, need eelarvekärpe ajal käivad edasi ja kellel on sinna 70 km sõita, siis kärbivad väljaõppe tegelased sellised kütuse kulutamised esmajärjekorras maha ja kel pole õnne, see ei käi lihtsalt. Teiseks ei lubata KP-d olemasolevates 100 m poolkinnistes kohtades lasta relva suure purustusjõu pärast.

Sellised mõtted tekkisid.

[Hjalmar Nelk]

Aga teeme kõik laskmised õhupüssist, saaks veel lihtsamalt ja odavamalt.

Ja ilma sõjaväeta saab kah odavamalt. Loodan, et Sa mind sellises asjas ei süüdistanud?

Palju siis maksab moodne 300m lasketiir? ajakirjanduse andmetel: http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ ... lasketiiru on hind 2 miljonit EUR. Suure tõenäosusega (?) on hind ilma käibemaksuta ja ilma mingite lisatöödeta (teed näiteks), ehk "tõeline" hind on ca 2,5 miljonit EUR. Samasugune 100-150m tiir oleks 1,2-1,5 miljonit EUR.

Mida Soesilm küsis oli see, et kas ikka on vaja igale poole (ehk siis ca 20 sellist tiiru veel) tõepoolest ehitada 300m tiire? Mina isiklikult arvan, et ei.

[Medusa]

Eks hinna lööb üles ka see, kui kasutada mingit sihtmärgisüsteemi. Piisab täiesti ka laskeväljast, millel oleks sõidetav tee (kaugemate sihtmärkide vedamine ja märkimine on suur ajakulu, mõnikord on ka see tähtis, kuid laskmise ajal võiks keskenduda laskmisele, mitte kilomeetrite mahajooksmisele).

[soesilm]

Ja kui nüüd vastatakse, et ei pea ehitama 2,5 milli eest ning saab ka odavamalt, siis küsin mina: aga miks me siis neid odavaid ei ehita?