Kas keegi oskab nende punkriblokkide kohta midagi rääkida!??

[Vanatehnika]

Nimelt sai Peipsi äärest vanaisatalust Saksa kindlustusehitise rahvasuus "punkritellistest" suitsuahju kivid koju toodud, ahi oli ühe bloki jagu maa sisse vajunud ja väga lagunenud, mõtlesin et päästan ta ära ja annan uue elu oma aias. Seal peal oli kunagi laastukatus, millest oli jäänud vaid mälestus, aga minul tuleb sinna samamoodi laast peale taas! Siis nagu üks ilus, suur ja looga asi, isapoolsest isadetalust. Oli teine täitsa metsa sisse juba kasvanud. Ühesõnaga kivid on päris jurakad, kuskil pakuks 25-30 kg vast blokk, raudbetoon ja igal kaks auku sees. Ilmselt on see mingi insenertehniline lahendus, kuidas kaitseehitiste puhul neid kive siduda arvan ma, äkki poltidega kuidagi? Laskeavadeks neid auke vast pidada oleks natuke suur fantaasialend, samas vb kui trehvas õige koha peale, võis sealt ju lasta ka, augu suurus päris korralik, et toru läbi pista? Kas keegi kunagi kuskil selliseid kive kohanud? Oskab ehk keegi aukude ostarvet pakkuda? Peipsi järve äärsete Saksa kaitserajatiste tükid nad on. Tean vanaisa jutu järgi, et isal oli kive vaja ja teati, et järve ääres on mahajäetud militaarrajatised ja isa järve äärest vankriga tõi. Saksa kivid, seda on ta terve elu rääkinud : ) Teine asi, mis mind mõtisklema pani on, et ei tea kust nad päri on. Tean, et kuskil Narva all kaitserajatisi ehitades kasutati miskit Saksa firmat, ise mõtlen et ilmselt toodi suurem osa materjale ka Saksamaalt, ega kohapeal tootmist püsti panna olnuks vast keeruline. Näiteks betoonmiine küll konduslaagris kuulujärgi toodeti, aga blokke ja asju, või kasutati mõnd eestiaegset ettevõtet, ehitati ju siiski rannakaitseehitisi ja asju, aga see ehitamine jäi pigem vast tsaariaega..Krt teab, samas iga suvaline betoonitehas saaks blokivalamisega ju hakkama , oleks huvitav teada mis saksa praktika oli, mina olen pigem aru saanud et neile ikka meeldis kõik kohale tuua. Ma mõtlen, et ehk need Peipsi rannaäärsetegi rajatiste materjalid toodi vast otse Saksast? Paistavad igatahes konkreetse ülesandega blokid olevat. Usun ka, et need kivid võivad seotud olla punkrikaartega, mis samuti talus seisavad ja mis tahaks kiiremas korras kuhugi sisse saada, aastakümneid väljas seismist teeb ka nii paksu metalliga küllaltki palju paha, auke täis, aga seisavad. Toodi ka need järve äärest ja kasutati aastakümneid kokkupandult kartulipunkrina, üks hetk aga siis sikutati nad maa peale ritta, kus nad seisavad tänaseni. Peab vaatama, ehk saab neid kuidagi päästa, unikaalsed asjad ju needki, aga omajagu suured. Ehk kasutati neid kive kuidagi kaartega kombineeritult? Vot ei kujuta ette, millised rajatised seal Peipsi ääres olid toona. Ehk oskab keegi valgustada? Panen lagunenud ahjust paar pilti,, siis saab aimu milline see kivi on. Plaan on kasutada neid blokke siis suitsuahju alumise osana ning neid seeläbi eksponeerida, täit soovitud kõrgust ei anna välja, aga savitellisest pitsiga ülemine osa ilmselt mõjubki komplektina huvitavamalt. Oskab keegi ehk selliste blokkide kohta siis midagi rääkida?

[ugandiklubi]

http://www.allworldwars.com/German%20Fi ... nt.html#VI
joonisel 126 ja 127 näed kuida neid kasutati.

[Castellum]

Tegu on tänapäeva mõistes sardtellis- (sardplokk-) tarindiga, nagu praegu laotakse Columbia kivi või Fibo plokki. Normaaltellistarindis väga palju sarrust vist enam ei kasutata (ehk välisvoodrites rohkem), nõuka-ajal aga küll. Augud ja vaod siis sarruse jaoks. Arvan, et poltide kasutamist poldud algselt nähtud ette. Põhiliselt müüritisena siis lapiti kivina.

Tehti neid tõenäoliselt kohapeal, mis oligi sellise materjali eelis - lihtne, kohalikust materjalist (ainult portlandtsement kaugemalt, Eesti juhtumil ka mitte väga kaugelt - Kundast ja Aserist), ei nõudnud erilist oskustööjõudu, ei nõudnud peent kütmist (nagu keraamiliste telliste põletamisel on vaja).

See saksa firma on tõenäoliselt Organisation Todt (OT). Võidi plokke teha ka mõnes laagris, neid töölaagreid oli ju palju. OT Ostlandi peakorter oli Tallinnas, ehk just siinsete rohkemate ehitiste pärast? Narva jõe ääres veel punkreid säilinud, ei ole küll nende ehitust spetsiaalselt uurinud...

Ära betooni lausa koldesse pane, sinna pane keraamilisi, veel parem mingeid tulekindlamaid telliseid. Betoon jäta välisvoodrisse.

[Vanatehnika]

Tänud põneva ja kasuliku info eest! Jah, plaan oli niikuinii šamotiga ikka küttekolle seest ära vooderdada, et tuli otse peale ei käiks ja blokid ka sellevõrra paremini säiliks. Jah jajaa, oli küll Organisation Todt ja Pantherstellung ehk Panther-liin oli see, mida nad ehitasid. Aga see oli selliste suurehitustega vast nii, kus ka ehitusfirmade abi kasutati, seal ju olid ka pioneeriüksused kohal ehitamas lisaks. Peipsi ääres vast OT vaevalt kohal oli, seal ehitasid ilmselt ainult pioneerid? Kuna seal oli 42. Politsei-pioneeripataljon kohal, kas on võimalik et nende püsti pandud olid need rajatised? Venemaal nad ehitasid, aga kas ka Peipsi ääres see nende üheks ülesandeks oli? Jääd nad käisid õhkimas Peipsi peal seda ma tean, üks ilus Flascheneismine 42 (pudeljäämiinid) kirjadega kasti kaan veel alles ja ilmselt nende poiste käte vahelt läbi käinud. Ja viimaks, kas on ehk mõnda pilti kellelgi mõnest ehitisest, kus selliseid blokke reaalses kasutuses on näha? Kas on Peipsi äärsetest punkritest teadaolevalt fotosid säilinud? Ja Ugandiklubi, aituma joonistele viitamast, leidsin isegi sama kujuga bloki joonise, ainult teises mõõdus.

[Castellum]

Peipsi ääres vast OT vaevalt kohal oli, seal ehitasid ilmselt ainult pioneerid?

Ei julge vaielda, aga nagu ütlesin, oli OT Eestis tublisti toimetamas, aga nende lugu siin pole uuritud.

leidsin isegi sama kujuga bloki joonise, ainult teises mõõdus.

Ära mõõtude pärast muretse - isegi tüüpprojektidel on mitmeid erimeid. Nt Tallinna Kadriorus olev Ringstand on tüüpprojekt, kuid selle tüübi erinevate variatsioonide arv on suurusjärgus 100...200.

[Vanatehnika]

Ei ma mõtlesin ise ka, et kindlasti on erimeid ja kõike just neil joonistel ei pruugi ju olla, aga pigem oli just huvitav analoogset blokki seal näha : ) Aga küsin veelkord, kas on ehk mõnda pilti kellelgi mõnest ehitisest, kus selliseid blokke reaalses kasutuses on näha ja kas on Peipsi äärsetest punkritest teadaolevalt fotosid säilinud?

[ugandiklubi]

Kõige lähemad Peipsile mis näinud olen on , Punamägede kandis ,aga täiesti võimalik ,et tehti ka Vask-Narva lähedale .

[Vanatehnika]

Kas oleks võimalik mõnd fotot näha?

[Vanatehnika]

Ja Vasknarva jääb ikka liiga üles. Piirkond oli ikka Mehikoorma-Jõepera kant ja ma arvan, et väga kaugelt punkrikaari ja kiva hobusega kohale sikutada oleks vast ikka üle jõu käinud. Et minu loogika ütleb, et need rajatised pidid selle rindejoone peal olema ikka seal.

[Castellum]

Ja Vasknarva jääb ikka liiga üles. Piirkond oli ikka Mehikoorma-Jõepera kant ja ma arvan, et väga kaugelt punkrikaari ja kiva hobusega kohale sikutada oleks vast ikka üle jõu käinud. Et minu loogika ütleb, et need rajatised pidid selle rindejoone peal olema ikka seal.

Sellest postitusest ei saanud küll midagi aru...

[Vanatehnika]

Et Vasknarva ju Peipsi suhtes üleval Narva jõe ääres. Et see teadmine, et sinna midagi tehti palju teadmisi juurde ei anna. Peipsi ääres Mehikoormas pidi ka midagi olema, talumees ju tõi ikka oma ukse alt asju. Imelik, et sellest pole ühtegi fotot, mismoodi asi seal järve ääres välja nägi.

[Haugas]

Meenub, et olen sama disainiga blokke näinud kuskil Põltsamaa-Pilistvere-Adavere kandis pikki aastaid tagasi (pakun välja, et nõuka-ajal). Ja ilmselt taluhoovis. Võisid olla ka kaugemalt transporditud. Tol ajal oli ehitusmaterjali kergem (ja odavam) kuskilt välja lammutada, kui osta - defka oli ju lööksõnaks. Kas need olid lähedusest hangitud või kaugemalt tassitud...

[Castellum]

Nii, nüüd sain pihta. Et kui kivid on olemas, siis pole neid kaugelt toodud ja järelikult pidi kuskil Mehikoorma kandis olema punker. Täiesti loogiline, küllap oligi ja veel mitugi. Pantriliini hakati ju ikkagi ehitama 1943. aastal, aega oli küll ja OT-l jaksu ka.

Aga see, et ühtegi fotot pole, on täiesti tavapärane. Me (mina ei tea) ei tea veel EW idapiiri kindlustistest samuti ühtegi fotot, ei 1919-23 kihist, ei 1928-32 kihist, ei 1934-35 kihist, ega ka 1938-39 kihist. Kaks aastat tagasi tuli erakogust välja foto Agusalu kaponiiride ehitajatest - aga see oli ka tehtud lähedal külas, mitte kohapeal.

Nii et sõjaaegsest 1943-44 kihist leida fotosid - erakogud, e-Bay jms. Liigub ehk ikka...

[Vanatehnika]

Piinlik tunnistada, aga esimese hooga ei teadnudki, et see piirkond ka Panter liini alla kuulus, nüüd alles koitis. "..Sealt jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni Pihkva järveni, sealt Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järve läänekallast pidi kuni Narva jõeni ja selle vasakul (lääne-)kallast pidi kuni Soome laheni." Et kui see sealt kulges ja sellises koguses ehitusi sügistalvega valmis sai, pole üldse ime et seal betooni leidub "...Liini ehitamist alustati 1943. aasta septembris. Aasta lõppuks valmis 37 kilomeetrit tankitõrjekraave, 1345 laskepesa, 5460 tavalist punkrit 645 betoonpunkrit ja 75 teraspunkrit Panzernest (Nõukogude hüüdnimega "krabi")." Ja kuna lõuna pool Peipsi järve olla ehitustööd jõudnud päris kaugele kui põhjas polnud mõnes kohas veel alanudki, siis kinnitab see ju veelkord fakti, et seal võis neid punkreid olla igal juhul, kuna seal jõuti mehiselt askeldada. See teadmine annab omajagu tausta, enne ei osanud seda oma lolluses Pantriliiniga siduda, millegipärast peas seostus see ikka kuidagi selle Narva jõe temaatikaga.. Loogiline ju tegelikult, et see pidi piki Ida ühtlaselt kulgema ja seega ka Peipsi serva pidi tulema, strateegiline joon ju. Kuidagi oma kodukoha osas automaatselt nii tagasihoidlik, et mõtled, et sinna löödi vb niisama mõni punker püsti, et ei tule selle pealegi et see võiks ju ka olla osa millestki suuremast Seega krmus, Pantriliini blokist suitsuahi ei kõla sugugi pahasti

[klm]

Neid plokkidest punkreid on Poruni matkaraja lõpus päris mitu alles.
http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhke ... keala/1337
Et siis minna Narva jõeni ja siis liikuda mööda jõeäärset rada.
Paarkümmend meetrit Narva jõe äärest metsa minnes päris mitu umbes sellistest plokkidest punkrit.
Metsaalused kaevikud on kahjuks metalliotsijate poolt üles songitud.

PS. Säilinud on seinad, laed on hävinenud.