ERM ja Raadi lennuväli

[Arnold]

Kuna foorumlased on omavahel muljetanud ka Tallinki aktsiate üle, siis ei ole ehk liigkohatu militaarhuviliste käest küsida, et milliseid tundeid tekitas teis Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö? On ju rõhuv enamus siinkirjutajatest need, kelle muuseum see peaks olema ja lisaks on probleemseks osutunud projekt otseselt seotud kunagise Raadi militaarlennuväljaga. Enda sügavalt emotsionaalset arvamust ehk hetkel ei seletakski - teema tõstatamine ise juba näitab, et ükskõikne ma pakutud lahenduse suhtes ei ole.

[FW Anton]

Iseenesest tundub see olevat üks totter idee aga eks aeg näitab, mis selle tegelikud tagamaad on. Ehk ongi see, et projekt on rahaliselt ülejõu käiv ning seetõttu lastakse sellele varsti vesi peale, vähemalt ma loodan nii.

[kari lumppio]

Tere!

Loodetavasti selle ERM'i hoone eest ei ära koristata neid kaht vanad angaarid. Kuigi tsaarivenemaa päritolu on need hooned siiski midagi vähest mis on järgi jäänud Eesti lennunduse ajaloost. Ning oleksid need hooned õige koht eesti lennunduse ajalooga seotud muuseumile.

Selle ERM'i juraka visiooni kardan et neet vanad majad siiski ei sobi.

Muideks Rovaniemi'l Põhja-Soomes on Arktikum muuseum mis on ka tunneli põhimõttega. Aga ainult 173 meetrit pikk. Eestlane pane ikka soomlasest kümme korda paremaks (huumor). Kodulehekülg:
http://www.arktikum.fi

Lugupidades,
Kari

[Kapral Karu]

Kuna see teema sobib Ehitiste alafoorumisse, siis lohistasin ta siia.

Tegin siia samalaadse teema teadmata, et Arnold on juba Raadi asjus diskussiooni alustanud. Kuna aga "minu oma" puudutab mitte ainult Raadit, vaid üldisemalt Eesti arhitektide jt nn loovisikute ning ka võimumeeste/naiste suhtumist militaarrajatistesse, jätan tollegi alles.

Loodetavasti selle ERM'i hoone eest ei ära koristata neid kaht vanad angaarid. Kuigi tsaarivenemaa päritolu on need hooned siiski midagi vähest mis on järgi jäänud Eesti lennunduse ajaloost. Ning oleksid need hooned õige koht eesti lennunduse ajalooga seotud muuseumile.
Selle ERM'i juraka visiooni kardan et neet vanad majad siiski ei sobi.

Mina kardan sedasama. Tallinnas juhtus kunstimuuseumi ehitamisega nii, et meie kaitseväe jaoks ajaloolised Vahipataljoni hooned (end. Weizenbergi 39) "ei sobinud uue muuseumi visiooniga" ja lammutati, kuigi neid oleks hea tahtmise korral saanud mõistlikult ära kasutada ja n-ö sobitada ansamblisse. Seda head tahtmist aga polnud.

Samas ei usu ma, et see projekt raha taha pidama jääks. "Leiti" raha KuMu jaoks, "leitakse" ka selleks. Mille arvelt, see on muidugi iseasi. Loomulikult väikemuuseumide ja muu kultuuri arvelt.

[ostius]

Muuseum on kahtlemata vajalik, lageda taeva alla eksponaate ikka ei pane. Probleem pole niivõrd hoone asukohas, kujus, "sõnumis", mida ta kannab, vaid arhitektide peas.

Üks kuulus funktsionalist (nime kahjuks ei mäleta ) ütles, et maja on elamise masin. Jutt jumala õige: igal hoonel on oma eesmärk ja mida paremini ta seda täidab, seda õnnestunum projekt. Funktsionalistid loobusid majade välisest ilust ning keskendusid ainult funktsioonile. Kahjuks valitses tollal kunstis kubism ning igasugused keskpärased plagiaatorid said aru, et maja peab olema nagu kubistlik skulptuur. Kandiline, ehitustehniliselt võimatu ja ebamugav.

Nonii, ilmselt on kõik juba aru saanud, kuhu ma sihin. Võitnud projekt on küll suurepärane installatsioon, kuid muuseumiks täiesti sobimatu. Suured klaaspinnad kütavad suvel hoone tulipalavaks, talvel aga jätavad krõbekülmaks. Eksponaatide, töötajate ja külastajate säilitamiseks tuleb energiat raisata maailmaruumi soojendamise ja jahutamise peale. Ehitamine on kallis, kuid ekspluatatsioonikulud lähevad veelgi kulukamaks. Seega ei lähe raha mitte eksponaatide hankimiseks, restaureerimiseks või töötajate tasku, vaid hoone ülalpidamiseks.

Loodetavasti moodustatakse uus komisjon asjatundjatest, mitte kunstnikest ja korraldatakse uus konkurss.

[malox]

Mulle endale see plaan ei meeldi, oleks võinud lihtsamalt läbi ajada, mitte siis , kui hiljem seda majandama tuleb hakata, siis kisada,et riik ei toeta kunsti jne.

[valaskalakene]

Suured klaaspinnad kütavad suvel hoone tulipalavaks, talvel aga jätavad krõbekülmaks. Eksponaatide, töötajate ja külastajate säilitamiseks tuleb energiat raisata maailmaruumi soojendamise ja jahutamise peale. Ehitamine on kallis, kuid ekspluatatsioonikulud lähevad veelgi kulukamaks.

Lihtsalt natike infot - klaas on muidu konservatiivses ehitustööstuses üks huvitav materjal selle poolest, et reaalselt areneb. Tänase päeva suured klaaspinnad on tunduvalt parema soojapidavusega kui nõuka aja keskmine majasein. Erilisi probleeme ei valmista klaaspiirded, mille soojapidavus on 2/3 tüüpilise eramaja seina soojapidavusest (15 cm villa).
Ka päike ei tee suvel liiga - spetsiaalsed päikesekaitseklaasid (enamus kasutatavatest toonitud klaasidest on seda) kuumenevad ise arvestatavalt aga kuna nad on paketis välimised klaasid, siis siseruum ei kuumene oluliselt rohkem, kui muu piirde puhul. Tavalisel pööningul on olukord päikeselise ilmaga kindlalt hullem, kui tänapäevase klaaskatuse all.
Eks ehitusmaterjalgi ole oma ajastu peegel. Klaasi vastu sõdijatelt tahaks küsida - kas oleks parem, kui tänapäevalgi oleks aknad 20x20cm ja seapõiega kaetud?
Postitus ses mõttes muidugi offtopic, et ERM projekti kohta ei taha midagi öelda.

[fireman]

Mulle ei meeldi need viimased Tartu asjad üldse.Kaubamaja on täpselt Tartuvaimu hauakivi.Nüüd teevad ERM lennurajale.Kui vaadata teisi hooneid mis seal läheduses on siis täiesti mõtetu koht.Sellise hoone koht oleks Luunjas seal kasvuhoonete kõrval.Vähemasti sobiks sinna miljöösse.Samas tegelen ka kiirendusvõistlustega ja see raadi rada polnud küll hea, kuid siiski lõunaeestlastele võimalus harjutamiseks.Krt ,ei saa aru kas endal hakkab midagi väärastuma või on ikka ilgelt mäda miski muu asi.