www.militaar.net

Tänase Põllumajandusministeeriumi keldris (nõuka ajal Agrotööstuskomitee vist) oli ka lasketiir. Sport- ja õhupüssidest sai tuld anda.

Tselluloosi lasketiir Peterburi tee alguses(Paekivi 14?). Seal olid 10, 25 ja 50 meetri tiirud. Lammutati 90-te keskel.

Kellelel lasketiirud sõjajärgses ENSVs kuulusid?
Ma mõtlen igasuguseid alates тир ja välja jättes Jahindusklubi lasketiirud kus lasti sileraudsetest relvadest.

Lasketiire oli igasuguseid.
Õhupüssilaskettiirud, kus 2 kopikat kuuli eest makstes sai igaüks plõksida. Tallinnas näiteks Paldiski maantee alguses oli selline kuurimoodi tiir, samas Väike-Karja tänavas oli õhupüssitiir soliidse maja keldris.
25 meetri lasketiirud olid paljudes koolides. 50 meetri tiir Tselluloositehase territooriumil.
Männikul, 144. diviisi laskeväljal oli eraldi 100 meetri tiir, kus said ka näiteks inkassaatorid automaadist tulistamist harjutada.
Need siis näited Tallinna lasketiirudest.

EOD kirjutas:Lasketiire oli igasuguseid.
Õhupüssilaskettiirud, kus 2 kopikat kuuli eest makstes sai igaüks plõksida.

Minu mäletamist mööda oli isegi 3 kopikat lask. Viljandis oli selleks tavaline kuurimoodi sara. Aga korralik Valuoja orus asuv lasketiir kuulus vist ALMAVÜ-le? Krt, mälu veab alt, lapsepõlves sai seal pidavalt käidud, vanaisa oli mul seal sageli kohtunikuks võistlustel.

retti kirjutas:Kellelel need kuulusid?
Ma mõtlen igasuguseid alates тир ja välja jättes Jahindusklubi lasketiirud kus lasti sileraudsetest relvadest.

Jahindusklubidel ei olnud lasketiirudega mingit seost. Selleks oli eraldi üksus. Liikmemaks, eraldi fotoga tunnistus jne. Enne võistlusi isegi kontrolliti tunnistuse olemasolu.

Piirivalvel olid väeosade juures. Viimsis oli üks suurem, mille hoone on siiamaani püsti ning kasutusel, Käsmus oli...

eeru kirjutas:

retti kirjutas:Kellelel need kuulusid?
Ma mõtlen igasuguseid alates тир ja välja jättes Jahindusklubi lasketiirud kus lasti sileraudsetest relvadest.

Jahindusklubidel ei olnud lasketiirudega mingit seost. Selleks oli eraldi üksus. Liikmemaks, eraldi fotoga tunnistus jne. Enne võistlusi isegi kontrolliti tunnistuse olemasolu.

Minu teada meie jahiseltsi eelkäial oli tiir olemas juba ENSV aegadest, aga täpsustan.

Lemet kirjutas:Piirivalvel olid väeosade juures. Viimsis oli üks suurem, mille hoone on siiamaani püsti ning kasutusel, Käsmus oli...

Kus oli Käsmus lasketiir?

Kuusikranna ja Palganeeme tee vahel. Pärast ehitati sinna veel PVO stardipositsioonide pettekompleks.

Troll kirjutas:Aga korralik Valuoja orus asuv lasketiir kuulus vist ALMAVÜ-le? Krt, mälu veab alt, lapsepõlves sai seal pidavalt käidud, vanaisa oli mul seal sageli kohtunikuks võistlustel.

Valuoja tiirus olen küll nõukaajal võistelnud, tõesti korralik lasketiir oli, kuid tiiru omaniku vastu tookord huvi ei tundnud.
Tõenäoliselt tõesti ALMAVÜ.

Teema pöördus tagasi õigesse suunda.
Minu küsimus oli - kellele kuulusid linnades need laskekohad nimega - тир.Ja miks oli igas linnas neid suhteliselt palju?
Veel näiteks - kellele kuulus Elva lasketiir? Ja teised taolised kuhu tänaval kõndijal asja ei olnud.
Selgemast selge et olenemata omanikust olid viimatimainitud tiirude nn.asjapulgad KGB ees aruandekohustuslikud.
Siis veel Siseministeeriumi lasketiirud ?
Kas igasorti haridusasutuste tiirud allusid üldse koolile?
Kas tehastel oli oma lasketiire?

Sõjaväeosade ja Jahindusklubide tiirud olid kategooria omaette ja jätaks sellest arutelust välja

Ühendasin varasema teemaga, palun asutuste tiirude kohta ülalt lugeda.

Kas igasorti haridusasutuste tiirud allusid üldse koolile?

Koolide tiirud allusid sõjalise õpetajale. Aga kellele tema allus... Piisavalt aktiivse sõjalise õpetaja puhyl said õpilased ka sõjaväeosade tiirudes paugutamas käia. Valdavalt siiski vaid esimest harjutust.

Kriku kirjutas:Ühendasin varasema teemaga, palun asutuste tiirude kohta ülalt lugeda.

Kriku
Kas sa ei arva,et teemade ühendamisega Sa minu algse küsimuse ära killisid ?
Mina küll arvan nii.Ja ma ei eksi.