Lennuväljad Eestis

[paharet]

Kopterite lennuväli asus Rakveres ja allus piirivalvele.Samuti olid kopterite maandumisplatsid paljude piirivalvekordonite juures.Eestis asus ka üks eskadrill lahingukoptereid kui õigesti mäletan siis vist Tapa lennuväljal.

[FW Anton]

Kindlasti olid kopteri maandumisplatsid Keri ja Mohni saartel

[Mercher]

Kopterite lennuväli asus Rakveres ja allus piirivalvele.Samuti olid kopterite maandumisplatsid paljude piirivalvekordonite juures.Eestis asus ka üks eskadrill lahingukoptereid kui õigesti mäletan siis vist Tapa lennuväljal.

Oskad sa äkki täpsemalt nendest lahingukopteritest rääkida (mis oli nende täpne ülesanne, milline relvastus, kui olulist rolli nad NSVL piiri kaitsmisel etendasid)?

[paharet]

Oskad sa äkki täpsemalt nendest lahingukopteritest rääkida (mis oli nende täpne ülesanne, milline relvastus, kui olulist rolli nad NSVL piiri kaitsmisel etendasid)?

384 üksik kopterite eskadrill asus Tapa lennuväljal ja allus 6 üksikule õhukaitse armeele.Relvastus 10 kopterit MI-24.
Pardarelvastus milline oli raske öelda võisid kanda ju erinevat relvastust.

[Arnold]

II MS aegsetest lennuväljadest tean kolme(üldtuntutest ei räägi): Põltsamaa, Virtsu ja viimasena kuuldud Sulbi(Võrumaal). Virtsu külje all olev lennurada on ehk viimane välilennuväli, mis õhust silma hakkab? Silma hakkab aga seepärast, et kadakad nii kiiresti ei taastu - roheline ala ei ole mets vaid kadastik. Kui lähete Maa ameti kodulehele, siis saate koordinaatidega X 6498315 Y 473468 1:10000 ortofotol ilusa pildi. Väidetavalt venelaste poolt baasidelepingu järgselt rajatud. Kas ka valmis sai ja üldse kasutati, selle kohta minul ja minu tuttavatel info puudub. Muideks seal lähedal põletati Pirita kloostri makett filmi "Viimne reliikvia" tarbeks.

[Kapral Karu]

Tapa kopterid olid "Mi-24P", "P" nagu "pušetšnõi" ehk siis kahuritega variant. Detailid leiab tüübi järgi netist. Muide -- see oli 6. õhukaitsearmee ainus kopteriväeosa ja tekkis Eestisse 1980-te lõpupoolel, "perestroika" ja "glasnosti" arenedes...

[Hiiremees]

Virtsu oli tõesti Tallinfilmi nö varulennuväli, (ühe?) viimasena võeti seal üles Helle Karise "Metsluiged".

Aga - kas Kuusiku (Rapla vald) lennuvälja kasutasid sakslased?

Ma olen sealkandis kasvanud, poisikesena lennuväljal redutanud ja ALMAVÜ lennukeid vahtinud, hiljem ka seenel käinud, kuid - eelmisel sügisel sõitsin rattaga tundmatu nurga alt lennuväljale ja pidin peaaegu pikali kukkkuma. Selgub, et kaponiirid on alles (1939?!). Ja muljetavaldaval hulgal. Ühtlasi on näha (silmad avanesid?) u kahe praeguse küla jagu taluasemeid. Mitte ahervaremeid, vaid puhtalt vundamendi pealt võetuid (viljapuud ja hekid on isegi praegu omal moel olemas). See peaks olema kindlalt 1939.

Kuusikul endas on vähemalt 3 kasarmut, ühest tehti sotsiaalvarjupaik ja see põles u 5 a-t tagasi.
Raplas oli Kuusiku lendurite väike linnak, nn "Vene küla", mis koosnes sõjajärgseist nn Soome majakestest; vähemalt 2 on ehedal kujul alles, teised on ümberehitatud.
Endale antud hirmsate vannete tõttu loodan selle üsna pea pilti võtta.
Inimesed on pöörased, kultuuriväärtustest nad ei hooli ja ühel hetkel väsivad (eriti talvel) Soome 1950-nda aasta saepuruplaadi taga elamast, kipuvad end soojustama ja vett majja vedama.

Selline kahtlane jutt.

[FW Anton]

Kuusiku on kindlasti venelaste rajatud 1939-1941. Sakslaste poolt on teada Kuusiku kasutamist ainult 1941. a. Ju-88 üksuse poolt. Hilisema kasutuse kohta sakslaste poolt andmed puuduvad seni.

[nublu]

Kuusiku lennuväli ehitati teatavasti just 1939. a. baaside lepingu alusel. Seal baseerusid venelaste pommituslennukid. Talvesõja ajal isegi mingi DB-3 relvastatud kauglennuväe polk, mis käis sealt Soome linnasi pommitamas. Kahjuks (juba traditsiooniliselt ) jään jälle polgu numbri võlgu. Riputan teema kuhugi mällu, et otsin asjad üles ning postitan siia.

1941. a. suvel baseerus seal 53. pommituslennuväe polk, mis kasutas SB pommituslennukeid. Kui õieti mäletan, siis ka Talvesõja ajal oli põhipolguks mis Kuusikut kasutas mingi SB polk, ning DB-3 tulid sinna lihtsalt lisaks.

Sakslaste poolt Kuusiku kasutamise osas mul eriti mingit infi pole. On olemas nii palju, et 1941. a. Tallinna kaitselahingute ajal sooritasid venelased sinna luurelende, kuna arvasid et mingid saksa üksused võiksid seal paikneda. Tulemusi ei tea.

Samuti peale sõja värki...

[nublu]

Leidsin. Kuusikul baseerus alates 1940. a. veebruari keskpaigast veel 7. kaugpommituslennuväe polk, mis oli relvastatud DB-3 pommituslennukitega.

Mälemad polgud (53. SBAP ning 7. DBAP) viidi sealt aga 1940. a. jooksul ka minema ning kahjuks ei oska midagi rääkida ka lennuvälja kasutamisest 1941. a. Küllap oli mõne Eestis asunud polgu hargnemislennuväljaks...

[FW Anton]

Sakslaste poolelt siis baseerus Kuusikul grupp I./KG 77 12.9.1941 kuni 17.9.1941. Komandör Hptm Joachim Pötter, lennukid Ju-88 A-4 ca 40 tk.

[Hiiremees]

Kuusikul on paigaldatud pinnasefiksaator (kõigile tuntud augulised latid; Saaremaa seaaiad ja Tartu Chkalovi ja Gagarini tänava kunagised ilupeenrad, palun mind kunstvõrdlustes mitte kahtlustada - olen mõlemaid ise näinud).

Kuivõrd on see seotud legendiga, et vajadus fiksaatori järgi tuli Mig-15-ga; või pandi see otsekohe 1939?

Kuusiku oli varulennuväljana kirjas veel 1980-ndatel. 1982 tulid Kuusiku sideväelased-murjanid oma kentsakates sinel-seelikutes Raplasse diskole ja said muidugi tappa. Sellest kõneles omal ajal ka Ameerika Hääl ja pärast seda oli Rapla maakond venelastest vaba, välja arvatud - parafraseerides hr. Volkonski ütelust - muidugi Pahkla.

[nublu]

Aga kas oskad äkki midagi rääkida ka kopterite maandumisplatside kohta (oleks nigu kusagilt jäänud kõrva, et seal ja seal mingi väeosa juures oli ka kopteritele maandumisväljakud olemas)? Kindlasti ei olnud need nii mastaapsed ja põnevad kui lennukite omad, kuid siiski....(Eeldusel, et sellised asjad üldse olemas olid )

Tulles vastu lugejate soovidele

Üks lennuväli, mille ajalugu pole üldse igav, ning jõudis olla vahepeal ka helikopterite maandumise plats

Rakvere lennuvälja algus jääb ilmselt kusagile kahekümnendate aastate esimesse poolde. Täpset aastaarvu hetkel ei suuda pakkuda. Nimelt oli algselt plaanis kasutada 1. diviisile alluva lennuüksuse jaoks Jõhvi lennuvälja, kuid hiljem leiti, et see plats ei ole alaliseks lennuväljaks sobiv (lähedalt läks mööda elektriliin, mis segas lennukite starti ja maandumist) ning lennuväli otsustati rajada Rakverre. Otsuse taga oli ilmselt ka see, et 1. diviisi staap toodi Narvast üle Rakverre.

Igatahes kui 1925. a. moodustati Lennurügemendis kolm eskadrilli, siis oli neist esimese asukohaks juba Rakvere. Eskadrilli kätte läksid kõik seni säilinud DH-9 luurelennukid, nii oli see relvastatud vaid ühte tüüpi lennukitega, mis sel ajal oli üsnagi ebaharilik.

Kuna Narva suunda peeti Eesti kaitseplaanides üheks ohtlikumaks, siis vähemasti alguses ei saanud Rakvere üksus ka kaevata tähelepanu puudumise üle. 1929. aastal valmib Rakvere lennuväljal tolle aja suurim betoonangaar Baltimail. Ka nende lennukipark oli pidevalt veidi viisakamas seisundis kui 2. eskadrillil Tartus. Ehk vaid Tallinnas asunud 3. eskadrill võis uhkust tunda oma hävituslennukite üle. Neid muudes üksustes polnud.

1930. a. Lennurügement likvideeritakse ning kõik selle allüksused saavad iseseisvateks väeosadeks. Seega saab 1. eskadrillist 1. Üksik Lennudivisjon. Kuna see üksus luges oma ajalugu diviisi nr. 1 lennusalgast, siis oli tegu Eesti vanima lennuüksusega. 1933. a. suvel kaotab eskadrill lennuõnnetuses oma viimase DH-9 ning peamiseks eskadrilli relvajõuks oli 1932. a. Tšehhoslovakkiast ostetud 4 Letov Š-228E luurelennukit.

Vabariigi lõpupäevil oli eskadrill relvastatud Hawker Hart pommituslennukitega. Need saadi ilmselt peale merelennusalga teistkordset likvideerimist 1939. a. Oma Letovid andis üksus aga üle Tartus asunud 2. Üksikule Lennudivisjonile, kus need vanakesed pidid veel enne pensionile minekut rabelema. Eesti lennuväe likvideerimisel kolis ka 1. Divisjon Jägala lennuväljale ning Rakvere läks venelaste kätte. Kahjuks puuduvad mul andmed, mis üksused seal 1940-41 baseerusid.

Sakslased kasutasid samuti Rakvere lennuvälja üsna aktiivselt. Eriti 1944. a. kui lahingud käisid Narva all ning Sinimägede pärast. Seal baseerusid FW 190 relvastatud JG 54 allüksused (näiteks on teada, et mais 1944 asus seal eskaadri I Grupp). Samuti kasutasid lennuvälja saksa ründelennukid (15.2.44 - 1.4.44 asus seal 3./SG1 Ju 87 Stukadel; 14.9.44 - 18.9.44 asus seal FW 190F ründelennukitega 3./SG5).

Lennuväljal oli ka päris korralik õhutõrje. 26. veebruaril 1944 korraldasid venelased rünnaku nii Tartu kui Rakvere lennuväljadele, et need rivist välja viia ning haarata alanud lahingute ajaks initsiatiiv ka õhus. Kui Tartule tehtud rünnakut pidasid venelased vähemasti ise edukaks (kahjuks pole veel kohanud sakslaste endi andmeid rünnaku tulemustest), siis Rakvere rünnakust nad tagasihoidlikult vaikisid. Küll aga leidsin hiljaaegu Internetist artikli ühe polgu kaotustest selles rünnakus. Tegu oli Baltimere laevastiku 35. Ründelennuväe polguga. Polgust saadeti sellele rünnakule 5 lennukit, kusjuures meeskonnad valiti välja parimad ning kuna suur osa lennust toimus mere kohal, siis vahetati ka pardalaskurid osadel lennukeil tüürimeeste vastu. Väljalendu juhtis isiklikult polgukomandör Daša Akajev, kes oli rahvuselt tšetšeen (ning hoolimata imelikust eesnimest meesteahvas). Kõik 5 polgu lennukit lasti selles rünnakus alla ning enamus kümnest meeskonnaliikmest hukkus. Vaid 2 pilooti pääses eluga ning langes vangi. Üldse oli selles rünnakus aga osalenud 19 ründelennukit 36 hävituslennuki kaitse all. Kahjuks pole mul olemas kõiki kaotusi, ei saksa ega vene poole omi. Venelased ise väitsid, et hävitasid lennuväljal 8 lennukit seal baseerunud 33-st.

30. aprillil üritasid venelased veelkord Rakvere lennuvälja rünnata. Seekord saadeti sinna kaks eskadrilli (kokku 24 lennukit) La-5 hävituslennukeid (tegemist oli samuti Baltimere laevastiku õhujõududesse kuulunud 4. Kaardiväe Hävituslennuväe polgu 2. ja 3. eskadrilliga). Kõik lennukid olid kandnud tiibade all kahte 100 kg pommi, heitnud need lennuväljale ning seejärel veel tulistanud seal baseerunud lennukeid pardarelvadest. Selle rünnaku tulemustest on teada aga veel vähem. Venelased on väitnud, et hävitasid lennuväljal mitu Ju 87 ning FW 190 lennukit.

Peale sõda hakkasid Rakveres aga maanduma veidi teistsugused lennukid. Nimelt hakkas N Liit 1946. aastal taaslooma õhudessantvägesi. Enne sõda ning selle alguses vägagi arvukas väeliik oli sõja jooksul kahanenud pea olematuks. Enamus dessantvägede korpusi oli formeeritud ümber tavaliseks jalaväeks ning rindele saadetud. Nüüd tehti samm vastassuunas ning terve rida teenekaid jalaväeüksusi formeeriti ümber dessantvägedeks, kusjuures säilitati nende senine number ning kõik autasud-tiitlid.

15. augustil 1946 antud käskkirja alusel formeeriti ka 15. Kaardiväe Õhudessantvägede korpus, mille staap ning sellele otseselt alluvad allüksused asusid Rakveres, Kretševitšis ja Novoselitsõs. Korpusse kuulusid kaks diviisi – 76. Kaardiväe Õhudessantvägede diviis asus Novgorodis, 104. Kaardiväe Õhudessantvägede diviisi staap ning otseselt sellele allunud üksused aga Narvas ning vene poolel Kingissepas. 104. diviis oli algul 2-polgulise koosseisuga – 332. polk asus Rakveres ning 349. polk Jõhvis. 1953. aastal lisandus diviisi ka kolmas polk – 328. polk, kuid selle asukohta ma kahjuks ei tea. 1960. aastal kolis aga kogu diviis ära Azerbaidžaani Kirovobadi linna.

Kahjuks pole mul infi, mis lennuüksus dessantväelasi teenindas ning kus see paiknes.

Kohe peale sõda asus Rakverre ka miskine suurem piirivalve staap, millele allusid piirivalve postid ka kusagil seal Venemaa poole peal, Põhja-Eesti rannikust rääkimata. Võib-olla mõni suurem spetsialist oskab nimetada, mis piirivalve üksused need seal olid. Omal ajal lapsepõlves tädil külas käies sai igatahes nähtud tervet kasarmutäit piirivalve ajateenijaid, mis juba iseenesest peaks suht haruldane ilming olema. Ning tädi maja katuselt paistsid kätte ka lennuväljal seisnud helikopterid (peamiselt olid vist Mi-4 ning Mi-6 margist).

Siia ka siis üks aerofoto lennuväljast, kus näha nii stardi-maandumisrada kui helikopterite seisuplatsid.



Kuid hea meelega pean teatama, et Rakvere lennuvälja lugu pole sellega lõppenud. Need pildil näha olevad betoneeritud rajad on hetkel küll kasutuskõlbmatud, kuid kohe seal kõrval on taas olemas murukattega lennuväli.

Rakvere lennuväli avati uuesti 06. augustil 2004. Selle ehitas oma kulu ja kirjadega kohalik lennuklubi, mittetulundusühing Blue-Sky. Maatüki Lennuki tänava taga Arkna tee ääres sai klubi linnalt tasuta kasutada.

Maandumisraja pikkus on 750 ja laius 30 meetrit. See on piisav näiteks AN-tüüpi lennukite, väikelennukite ja helikopterite vastuvõtmiseks. Võrdluseks - Kihnu, Ruhnu ja Narva lennuvälja murukattega maandumisrajad on lühemad kui Rakvere oma.

Klubi juhtkonnal oli kavas lennuväli ka ametlikult sertifitseerida, loodetavasti said nad ka sellega hakkama ning üks uus ning toimiv lennuväli on taas tekkinud nende kõigi vanade ning mittekasutatavate kõrvale.

[nublu]

Kuivõrd on see seotud legendiga, et vajadus fiksaatori järgi tuli Mig-15-ga; või pandi see otsekohe 1939?

Ei ole kindel 1939. a. osas. Neid auklikke plaate pinnasekattega lennuväljade tugevdamiseks hakkasid venelased laialdaselt kasutama ilmselt sõja ajal. Kui said neid jänkide käest hulgim lend lease'i alusel. Peale sõda hakkasid neid ise ka tootma. Võib-olla et koguni sõja ajal ning võib-olla koguni said jänkide käest selleks vajalikud seadmed.

Vajadus selliste fiksaatorite järele loomulikult suurenes seoses lennukite massi ning maandumiskiiruse suurenemisega. Täiesti võimalik, et MiG-15 ei saanud enam tavalisel muruplatsil maanduda ning vajas kas betoneeritud rada või siis vähemasti neid fiksaatoreid pinnasekattega lennuväljale.

[nublu]

Nii, sai siis mõni nädal tagasi üks väike tiir mööda Lasnamäe lennuvälja tehtud. Mis mõjus meeleolule suht masendavalt. Kuna plats ise näeb välja nagu Eesti keskmine prügimägi

Siiski üht-teist hoonetest säilinud ning nii mõndagi sai ka kaamerasse püütud. Kohe algatuseks paar pilti tühjadest üleajateenijate majadest. Neid seal 4 tk laokil. Mõni kinnisvaramees ei taha arendusprojekti teha?

Kahjuks aga sealkandis kombeks kurjad koerad krunti valvama palgata. Väga ligi angaaridele minna ei õnnestunud. Ehk saab suve poole siiski mõne firmaga nii palju jutule, et õnnestub mõnda angaari ka seestpoolt pildistada.

Aga eriti tegi tuju halvaks see, mis nad seal Aeronaudi angaariga teinud on. Mingi pleki või plastikuga ära katnud ning isegi mingi sara sinna külge veel ehitanud. Selline asi (betoonangaar 1924. aastast) võiks ikka mingi kaitse all olla

Meeldivam pool - plats teisel pool teed on suht korda tehtud ning koristati ka sel ajal, kui mina seal kolasin. Seal olid ilusti näha Teise Ilmasõja aegsed FLAKi positsioonid.

Ehk jõutakse selle koristamise ning kordategemisega kunagi ka lennuvälja territooriumile.

Pildid ise nähtaval siin

http://www.album.ee/?o=316858110