www.militaar.net

"Märtsist peab uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele paigaldama elektriautode laadimistaristu | Kodugeenius"

https://kodu.geenius.ee/rubriik/remont/ ... istaristu/

Minuarust on see joomine suht otsitud põhjus, aga aurude sissehingamine palju tõsisem asi. Isa kiusas vanasti miilitsad, pestes peatamisel akent (pesuri paagis oli lahjendatud etanool) ja salongi tuli suht toekas aroom. Mõni eur kanistritäie eest juurde maksta pole palju (ei pea sõites kiirustama kui ei lähe nii ruttu pimedaks )

Juhuks kui keegi artiklit ei loe siis ikka..

Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded hakkavad kehtima kõikidele nendele hoonetele, mida on kavandatud teenindama enam kui kümme parkimiskohta.

Ainuke asi, mis mulle meeldib, on sõnnikust ja lägast biogaasi (metaani) tootmine.
Paljud muud ideed on esialgu veel küsitavad ja majanduslik tasuvus pole selge
Võimalik, et mõnigi uus ide leiab kasutamist sõjatehnikas, kus on just tähtis mingi eriline aspekt.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Mulle näiteks ei meeldi. See kraam kuluks põllule väetiseks ära.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Sõnnikust ja lägast saadava metaani kogus on nii tühine, et sellest piisab vaevu lautade ja pererahva elamu kütmiseks. Mõni mees on näinud vist nõuka ajal sõnnikuhunnikuid ja lägatiike veneaegsete lautade kõrval ja kujutab ette, et sellised tekivad sinna iga päev. Muudkui keera aga kütuseks.

Kuskohast see Alexela siis selle biogaasi võtab, mida ta kahes kohas toodab ja kuues tanklas müüb? Kui pererahvalegi ei jagu?
Biogaasi muide toodetakse mitte ainult lägast, vaid ka biojäätmetest. Igast käärivast asjast saab.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Muidugi. Mis minuga vaidled sel teemal. Siin akf "alax" mainis, et talle meeldib sõnnikust ja lägast toodetud metaan. Pidasin siis vajalikuks täpsustada, et saadav kogus on tühine. Muust toorainest tehtagu palju kulub. Samas on põllumajandus energiaallikate tootmisel ikkagi kahtlane, kuna ahela "päike > töödeldav mass > töödeldud mass (kasutatav energia) > energia lõpp-punktis" tõhusus ei saa kuidagi olla suurem, kui otse paneelidega elektri tootmine ja selle kasvõi koha peal soojaks keeramine. Ainus vahe on akumuleerimisvõimes, kuid iga lisanduva etapiga tekkiva energiakao tõttu on seda biomassi alati mõistlikum otse põletada, selmet seda vahepeal kääritada ja siis selle gaasiga mässata. Kõige selle tulemus on see, et biomassi tuleb biogaasi/biodiisli saamiseks kasvatada nii palju, et see ei ole lihtsalt jätkusuutlik pikas perspektiivis.

Lämmastik jääb järgi. Kääritamise jäägid lähevadki kontsentreeritud kujul põllule.
Ega ma ei mõelnudki, et sellest biogaasist oleks mingi suur tulevik. Lihtsalt väikeses plaanis tõhus lahendus lägale ja toodab natuke gaasina kasu.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Ega vist polegi häid tulevikulahendusi. Parim seis on neil, kellel on hüdroenergia varud, millega katta tipptarbimisi.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Huvitav dokfilm on valminud padu-vasaku Michael Moore toetusel.
Lahatakse taastuvenergia probleeme.
Kliimamuutuste alla ei pane, sest antud juhul on põhiline teema energia tootmine ja tagamine, mitte otseselt kliima (kaudselt küll).

https://www.youtube.com/watch?v=5x7UgKf ... =emb_title - “Planet of the Humans”

Kui rääkida jaotusvõrku suunatava elektri tootmisest siis praegu olemasolevatest tehnoloogiatest oleks ainult aatom suhteliselt hea ja puhas. Aga pärast Fukushima jama kardavad lääneriigid aatomit nagu tuld ja see teema tundub et on hetkel laualt maas ning tegeletaksegi parem igasugu rohepesuga.

Tulevikku vaadates arvestades kasvavat energiavajadust võiks termotuumasüntees olla pääsetee. Sellega samas on ka sipeldud juba aastakümneid ning läbimurret lähiajal ei paista tulevat.

Lägast või kompostist pakub põllule (elik taimedele) huvi peamiselt fosfor ja lämmastik (seepärast on ka mineraalväetid fosfori ja lämmastiku põhised).
Süsiniku ja vesiniku ühendid (mida põletada saab) ei aita põldu ega taimi mingit moodi, vaid käärivad seal ära kasvuhoonegaasideks.
Seega läga põllule vedamine ei tohiks olla kuigi roheline tegu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Vale.
See sama süsinik mis tagasi põllule ei jõua on väga vajalik. Taimed ei ammuta süsiku ainult õhust vaid ka mullast. Lisaks süsiniku vajavad mullas tegutsevad igasugused muud organismid, mis on jälle taimedele vajalikud. Mida parem mulla mikrofloora seda parem saagikus.
Biogaas sisaldab ka lämmastiku, mitte palju aga ikkagi.
Ma olen sellest juba kirjutanud, et mitmed talunikud on peale rehkenduste tegemist loobunud biogaasi tootmisest, sest nad peavad puuduvad ained mis sõnnikuga põllule ei jõua muude meetoditega taastama.

Kui keegi tahab selle magneesiumhüdriidi põhise "Powerpaste" pasta kohta rohkemat teada, siis siin on kena ülevaatlik video: https://youtu.be/rnTp3PbXza8

Kusagil aga ei mainita, mida hakatakse peale reaktsiooni saaduse - magneesiumhüdroksiidiga.

Nõrk koht kogu selles ahelas on "power to X" tõhusus, mis jääb 20-30% ringi. Nii, et ei ole sealtki mingit imet tulemas.

Üldine tarkus sellest kaasa võtta - imerohtu ei ole. Lahendused erinevatele probleemidele saavad olema erinevad ja riigid peaksid toetama erinevaid teemasid, et need inkubatsiooni faasist kaugemale saada. SEalt edasi peaks otsustama turg, mis millestki saab.