Mul on see pilt Ekspressist välja lõigatud (mul on juba lapsest saadik komme kõik kättesaadavad ajalehed/ajakirjad tehnikat kajastavatest piltidest vabastada) aga pildi tagaküljel on kirjutatud A2. Järelikult peaks tegemist olema Ekspressi A osa esilehega. Pilt on suur ja üle terve lehe, mingit artiklit selle juures polegi. Ainult see lause, millest juba kirjutasin ja allikas: Hintzer / Herder-Institut, Bildarchiv. Tegemist on seega valesti dateeritud arhiivifotoga.
Kui see pilt oleks tehtud raudteejaamas, poleks selline lahingutehnika koondumine mingi ime. Aga Tartu kesklinnas?
Ehk oskavad militaarneti spetsid pildil kujutatu ajaliselt paika panna, saaks ajaloolise tõe jalule seada.
Soomukid Tartu Ülikooli ees
-
-=Grenadier=-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Khm, khm. Ootasin tiba intensiivsemat diskussiooni sel teemal, aga küllap siis peetakse praegusi selgitusi nii usutavaks, et pole mõtet selle üle pikemalt arutleda.
Seletan siis ise lahti, mis mind nende fotode juures häirib.
Sakslased hõivasid Eesti mandriosa 1941 juulis-augustis, kui Tartus lund veel olla ei saanud. Pealegi on piltidel olevad masinad Ausf. D, mille tootmine algas 1943. Mis kuus täpsemalt, pole mul seni õnnestunud kindlaks teha, kuid Ausf. C tootmine lõppes augustis-septembris 1943, küllap Ausf. D tootmise algus jääb samasse ajajärku. Kurski lahingus (lahing toimus 1943 juulis-augustis) purukslastud tehnika hulgas on ka mõned Ausf. D, mis kinnitab kaudselt minu eespooltoodud oletust. Hakati ju uut lahingutehnikat vedama eelkõige kohtadesse, kus sellest hetkel kõige rohkem puudust tunti.
Aga mingem tasapisi ajaloos edasi, põhiliseks teejuhiks raamatu "XX sajandi kroonika" II osa.
1941 aasta lõpuks on Eesti kaugel tagalas. !. novembril algab algkoolides õppetöö, kuigi paljud koolihooned on veel sakslaste käes.
1942 28. jaanuaril algab õppetöö Tartu ülikoolis
1943 jaanuaris jääb kindralooberst Paulus Stalingradi all kotti, murtakse läbi Leningradi blokaad ja Wehrmacht taandub Põhja-Kaukaasiast. Sakslastel on lahingutehnikaga muudki teha, kui seda Tartu kesklinnas hoida.
1943 27. jaanuaril pommitavad punakotkad Tartut, hukkub 18 inimest.
28. jaanuaril teatab Tartu välikomandatuuri ülem Tartu ülikooli rektorile, et komandatuur kolib ülikooli peahoonest välja. Viimane aeg oleks teha need meie huviorbiidis olevad fotod, kuid Sd. Kfz. 251 Ausf. D pole kahjuks veel tootmises. Alates 15. veebruarist töötab ülikool juba täies ulatuses ja linn elab üldiselt rahulikku tagalaelu.
1943 15. oktoobril algab ülikoolis sügissemester.
1944 14. jaanuaril alustabPunaarmee pealetungi Leningradi all, veebruari alguseks jõuab rinne Narva jõeni.
29. jaanuar algab ülikoolis kevadsemester, 15. veebruaril katkeb õppetöö mobilisatsiooni tõttu.
Märtsi algul stabiliseerub rinne nn Pantriliinil, mis kulgeb enam-vähem piki endist Eesti ja N Liidu piiri.
Narva lahingud algavad 11 veebruar ja kestavad kuni juuli lõpuni.
19. märts Litzmann teatab, et ülikool kas evakueeritakse Köningsbergi või suletakse hoopis (kindlasti peetakse silmas rohkem ülikooli varasid kui õppetööd).
Hoolimata neist nootidest on elu Tartus siiski üllatavalt rahulik, veel 29. juuli 1944 toimuvad Tartumaa kergejõustikuvõistlused ja 5-6. august selgitatakse Tartus Eesti ujumismeistrid. Pole ka ime, sest rindejoon jääb Tartus mitmesaja kilomeetri kaugusele (23. juuli vabastab Punaarmee Pihkva).
Tuletan meelde, et Sd. Kfz. 251 käiguulatus on umbes 300 kilomeetrit ja Wehrmachtil on juba suuri kütuseprobleeme. Kindlasti oleks mõistlik sellises olukorras toimetada lahingumasinad raudteed pidi rindele nii lähedale kui vähegi võimalik. Teine asi on pealetungil, kui kiiresti edasiliikuvad üksused katavad vaenlast jälitades omal käigul pikki vahemaid ja sõidavad läbi (ning peatuvad) ka suurematest linnadest.
Punaarmee tungis Lõuna-Eestisse alles 10. augustil ja jõudis viie päeva pärast Tartu lähistele. Sel ajal poleks linnatänavatel liikuvad lahingumasinad enam mingi probleem, paraku pole augustikuus Tartus lund maas, nagu fotodel näha võib.
Selline on minu arutlus. Fotod on olemas, kuid millal need siiski tehti?
Seletan siis ise lahti, mis mind nende fotode juures häirib.
Sakslased hõivasid Eesti mandriosa 1941 juulis-augustis, kui Tartus lund veel olla ei saanud. Pealegi on piltidel olevad masinad Ausf. D, mille tootmine algas 1943. Mis kuus täpsemalt, pole mul seni õnnestunud kindlaks teha, kuid Ausf. C tootmine lõppes augustis-septembris 1943, küllap Ausf. D tootmise algus jääb samasse ajajärku. Kurski lahingus (lahing toimus 1943 juulis-augustis) purukslastud tehnika hulgas on ka mõned Ausf. D, mis kinnitab kaudselt minu eespooltoodud oletust. Hakati ju uut lahingutehnikat vedama eelkõige kohtadesse, kus sellest hetkel kõige rohkem puudust tunti.
Aga mingem tasapisi ajaloos edasi, põhiliseks teejuhiks raamatu "XX sajandi kroonika" II osa.
1941 aasta lõpuks on Eesti kaugel tagalas. !. novembril algab algkoolides õppetöö, kuigi paljud koolihooned on veel sakslaste käes.
1942 28. jaanuaril algab õppetöö Tartu ülikoolis
1943 jaanuaris jääb kindralooberst Paulus Stalingradi all kotti, murtakse läbi Leningradi blokaad ja Wehrmacht taandub Põhja-Kaukaasiast. Sakslastel on lahingutehnikaga muudki teha, kui seda Tartu kesklinnas hoida.
1943 27. jaanuaril pommitavad punakotkad Tartut, hukkub 18 inimest.
28. jaanuaril teatab Tartu välikomandatuuri ülem Tartu ülikooli rektorile, et komandatuur kolib ülikooli peahoonest välja. Viimane aeg oleks teha need meie huviorbiidis olevad fotod, kuid Sd. Kfz. 251 Ausf. D pole kahjuks veel tootmises. Alates 15. veebruarist töötab ülikool juba täies ulatuses ja linn elab üldiselt rahulikku tagalaelu.
1943 15. oktoobril algab ülikoolis sügissemester.
1944 14. jaanuaril alustabPunaarmee pealetungi Leningradi all, veebruari alguseks jõuab rinne Narva jõeni.
29. jaanuar algab ülikoolis kevadsemester, 15. veebruaril katkeb õppetöö mobilisatsiooni tõttu.
Märtsi algul stabiliseerub rinne nn Pantriliinil, mis kulgeb enam-vähem piki endist Eesti ja N Liidu piiri.
Narva lahingud algavad 11 veebruar ja kestavad kuni juuli lõpuni.
19. märts Litzmann teatab, et ülikool kas evakueeritakse Köningsbergi või suletakse hoopis (kindlasti peetakse silmas rohkem ülikooli varasid kui õppetööd).
Hoolimata neist nootidest on elu Tartus siiski üllatavalt rahulik, veel 29. juuli 1944 toimuvad Tartumaa kergejõustikuvõistlused ja 5-6. august selgitatakse Tartus Eesti ujumismeistrid. Pole ka ime, sest rindejoon jääb Tartus mitmesaja kilomeetri kaugusele (23. juuli vabastab Punaarmee Pihkva).
Tuletan meelde, et Sd. Kfz. 251 käiguulatus on umbes 300 kilomeetrit ja Wehrmachtil on juba suuri kütuseprobleeme. Kindlasti oleks mõistlik sellises olukorras toimetada lahingumasinad raudteed pidi rindele nii lähedale kui vähegi võimalik. Teine asi on pealetungil, kui kiiresti edasiliikuvad üksused katavad vaenlast jälitades omal käigul pikki vahemaid ja sõidavad läbi (ning peatuvad) ka suurematest linnadest.
Punaarmee tungis Lõuna-Eestisse alles 10. augustil ja jõudis viie päeva pärast Tartu lähistele. Sel ajal poleks linnatänavatel liikuvad lahingumasinad enam mingi probleem, paraku pole augustikuus Tartus lund maas, nagu fotodel näha võib.
Selline on minu arutlus. Fotod on olemas, kuid millal need siiski tehti?
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
-
Õpetaja
Kirjutad: "Aga mingem tasapisi ajaloos edasi, põhiliseks teejuhiks raamatu "XX sajandi kroonika" II osa."
Tegemist on laiadele rahvamassidele mõeldud üdini populaarteadusliku väljaandega, kuid Sinu küsimusest saan aru, et oled ise suurem asjatundja.
Miks Sa siis selleistel väljaannetel ennast eksitada lased ?
Samas esitad Sa mõneti küsitava väite: "Punaarmee tungis Lõuna-Eestisse alles 10. augustil" Kontrolli üle, soovitan
Teisalt leidub Sinu üsnagi loogiliselt esitatud ülevaates mõningaid puudujääke. Esita endale küsimused ja leia vastused:
Kus võis rinne paikneda, et tehnikat ei saadud vedada raudteel ? Ehk teisisõnu: mis oli raudteel viga, et seda ei saadud kasutada ?
Millal toimusid Eesti territooriumil suured lennurünnakud ?
Kas Said abi ?
Õpetaja
Tegemist on laiadele rahvamassidele mõeldud üdini populaarteadusliku väljaandega, kuid Sinu küsimusest saan aru, et oled ise suurem asjatundja.
Miks Sa siis selleistel väljaannetel ennast eksitada lased ?
Samas esitad Sa mõneti küsitava väite: "Punaarmee tungis Lõuna-Eestisse alles 10. augustil" Kontrolli üle, soovitan
Teisalt leidub Sinu üsnagi loogiliselt esitatud ülevaates mõningaid puudujääke. Esita endale küsimused ja leia vastused:
Kus võis rinne paikneda, et tehnikat ei saadud vedada raudteel ? Ehk teisisõnu: mis oli raudteel viga, et seda ei saadud kasutada ?
Millal toimusid Eesti territooriumil suured lennurünnakud ?
Kas Said abi ?
Õpetaja
-
-=Grenadier=-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
-
Õpetaja
-
-=Grenadier=-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Tore on, et diskussioon läks käima, ehk saame ka tõe jälile.
Õpetajale aitäh pikema vastuse eest, kui lisaksid oma rohketele vihjetele ka mõne konkreetsema fakti juurde, siis saaks sealt ehk edasi arutada.
Väga huvitav inf tuli peremehelt, kes neid fotosid on ise skänninud. Tuleb välja, et fotode originaalid on ERM-i fotokogus ja daatum 1941 taha kirjutatud. Huvitav, miks siis Ekspress nii kaugeid allikaid kasutab. Saatsin Ekspressi toimetusele ka meili, et nad oma foto dateerimise tagamaid rohkem lahti räägiksid. Aga kui ERM-is on sama daatum, siis polegi sealt midagi huvitavat loota (arvasin, et äkki on toimetuses keegi näpuka teinud). Ma loodan, et asi "susiseb" meie foorumis ikka edasi.
Za istennuju pravdu!
Õpetajale aitäh pikema vastuse eest, kui lisaksid oma rohketele vihjetele ka mõne konkreetsema fakti juurde, siis saaks sealt ehk edasi arutada.
Väga huvitav inf tuli peremehelt, kes neid fotosid on ise skänninud. Tuleb välja, et fotode originaalid on ERM-i fotokogus ja daatum 1941 taha kirjutatud. Huvitav, miks siis Ekspress nii kaugeid allikaid kasutab. Saatsin Ekspressi toimetusele ka meili, et nad oma foto dateerimise tagamaid rohkem lahti räägiksid. Aga kui ERM-is on sama daatum, siis polegi sealt midagi huvitavat loota (arvasin, et äkki on toimetuses keegi näpuka teinud). Ma loodan, et asi "susiseb" meie foorumis ikka edasi.
Za istennuju pravdu!
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
-
Õpetaja
Jahutaksin pisut meeli ERM-is leiduvate fotode legandide osas.
Varjamaks nõukogude ajal kogude hävitamist, legendeeriti suur osa sõjaga / sõjandusega seotud fotosid ümber/valesti. Seda tehti teadlikult, et need kontrollide tähelepanu ei pälviks.
Näiteks kirjutati kartoteegikaardile tekst: "Meesterahva riietus, 20-ndad aastad", tegelik kirje oleks pidanud olema "Kindral Tõnisson paraadvormis ..."
Niisis, rahu ainult rahu.
Soovid, et annaksin viiteid kirjandusele. Mis huvitab ?
Uduheitjate brigaadide kohta leiad info: "The German Order of Battle: Panzers and Artillery in World War II", George F. Nafziger.
Mis veel huvitab ?
Õpetaja
Varjamaks nõukogude ajal kogude hävitamist, legendeeriti suur osa sõjaga / sõjandusega seotud fotosid ümber/valesti. Seda tehti teadlikult, et need kontrollide tähelepanu ei pälviks.
Näiteks kirjutati kartoteegikaardile tekst: "Meesterahva riietus, 20-ndad aastad", tegelik kirje oleks pidanud olema "Kindral Tõnisson paraadvormis ..."
Niisis, rahu ainult rahu.
Soovid, et annaksin viiteid kirjandusele. Mis huvitab ?
Uduheitjate brigaadide kohta leiad info: "The German Order of Battle: Panzers and Artillery in World War II", George F. Nafziger.
Mis veel huvitab ?
Õpetaja
Teadupärast oli saksa okupatsiooni ajal Ülikooli peahoones nii saksa välikomandatuur ,kui mobiliseeritute kogunemispunkt. Mis aastatel ja millisel otstarbel hoonet siis kasutati? Pildil on näha sõdurite voorimist ukse juures ja ei mingeid silte.Aasta peaks siiski olema 1944.Muudel aastatel oleks ebaloogiline soomustehnika läbisõit Tartust. Seos sai tõesti olla ainult Narva rindega. Numbrid soomukitel jah WH-392........Kõikide fotode negatiivid (originaal) samuti saksamaal asuvas Hintzeri kogus.
Nõus, et "1941" võib olla seal ERMi koopia tagaküljel nii eksimuse kui ka sihi pärast. Kaldun küll arvama, et see on pigem lehetoimetuses tehtud märge, kuid mitte kohe pärast pildistamist vaid hiljem, hinnanguliselt/mälu järgi.
Samas on ERMis terve seeria Hintzeri fotosid 1941-42 aasta Tartust, millest osa on Saksamaal olemas (näiteks korp! Sakala hoone, Invnr: 153852) ja nad on kõik kenasti ühes seerias koos. Seeriast on päris suur hulk nõukogude ajal ka hävitatud, seda näitavad kogumisraamatute sissekanded. Teisalt on ERMis fotosid, mida Hintzeri Saksa-kogus ei ole, kuid ERMis on. Lisaks on Hintseri ERMi-seeria ühel hetkel kaheks jagatud ja osa sellest Kirjandusmuuseumisse viidud. Seda osa pole isiklikult uurinud.
Selge on, et ERMis on lihtsalt üks tõmmis sellelt samalt negatiivilt, mis hiljem Saksamaale jõudis. Ekspressil oleks seda pilti, isegi teades, et see ERMis olemas on, väga raske olnud üles leida, sest kukkumine tema otsa oli täiesti juhuslik ja igaüks, kes näinud nende kaartkataloogis jaotist Tartu/Ülikool/peahoone peab endale vaba nädala võtma
Aga pildi tegemise tegelik aeg huvitaks mindki.
Samas on ERMis terve seeria Hintzeri fotosid 1941-42 aasta Tartust, millest osa on Saksamaal olemas (näiteks korp! Sakala hoone, Invnr: 153852) ja nad on kõik kenasti ühes seerias koos. Seeriast on päris suur hulk nõukogude ajal ka hävitatud, seda näitavad kogumisraamatute sissekanded. Teisalt on ERMis fotosid, mida Hintzeri Saksa-kogus ei ole, kuid ERMis on. Lisaks on Hintseri ERMi-seeria ühel hetkel kaheks jagatud ja osa sellest Kirjandusmuuseumisse viidud. Seda osa pole isiklikult uurinud.
Selge on, et ERMis on lihtsalt üks tõmmis sellelt samalt negatiivilt, mis hiljem Saksamaale jõudis. Ekspressil oleks seda pilti, isegi teades, et see ERMis olemas on, väga raske olnud üles leida, sest kukkumine tema otsa oli täiesti juhuslik ja igaüks, kes näinud nende kaartkataloogis jaotist Tartu/Ülikool/peahoone peab endale vaba nädala võtma
Aga pildi tegemise tegelik aeg huvitaks mindki.
Okei, teeme väikese vahekokkuvõtte.
Suurem osa publikust peab silmas aastat 1944 (Õpetaja pakkus veelgi täpsemalt, veebruarikuu), praegu juba selgunud andmete kohaselt alates 15. veebruarist (kui ülikoolis katkes õppetöö) kuni lume sulamiseni. Keskendume siis rohkem sellele perioodile. Märksõnadeks Narva rinne, raudteeühenduse toimimine/katkemine Tartust Narva suunal, uduheitjate brigaad, Ülikooli peahoone kasutajad.
Daatumite sihilik moonutamine muuseumi poolt on huvitav detail, kuid antud juhtumil ei näe sellel mõtet. Nõukogude ametniku jaoks pole ju vahet, kas fotol on kujutatud saksa sõjamasinaid aastast 1941 või 1944. Iseasi, kui foto taha oleks kirjutatud "sõidukid Tartu kesklinnas"
See komandatuuri mõte ka eriti ei meeldi, kuigi komandatuur asus küll mingil perioodil ülikooli peahoones. Ei tundu eriti loogiline, et kogu lahinguüksus keset linna asuva komandatuuri ette sõitis. See pole ju tehnilise ülevaatuse punkt. Edasise tegevuse/lahinguülesannete kooskõlastamiseks või saabumisest/lahkumisest ettekandmiseks oleks piisanud ainult üksuse juhil või sidepidajal sinna sõita.
Aga äkki kasutati ülikooli peahoonet sõdurite ajutiseks majutamiseks mingi suurema vägede koondamise ajal? Esimesed üksused jõudsid kohale ja ootasid päev või paar, kuni vajalik väekontingent kokku saadi, siis liiguti koos edasi. See seletaks ära nii soomukite kesklinnas paiknemise, kui ka selle, miks nad raudteeplatvormidel ei seisa - raudteeveerem pidi ju pidevalt liikuma, et uusi üksusi juurde tuua. Pealegi on lahingutehnika pikemaajline hoidmine mingis vahejaamas või haruteel vaenlase lennukitele heaks märklauaks. Kindlasti toimus selline vägede koondumine ka Tartus, iseasi, kas see sobib ka meid huvitava perioodiga (15. veebruarist kuni lume sulamiseni). Kes teab täpsemalt, andke märku! Olen väga tänulik juba tehtud töö eest.
P: S. Loodan, et Arensburger ei solvu, et tema asialgu püstitatud küsimuse olen niiviisi ära muutnud, kuid mulle tundub, et ta sai oma küsimusele juba ammendava vastuse.
Suurem osa publikust peab silmas aastat 1944 (Õpetaja pakkus veelgi täpsemalt, veebruarikuu), praegu juba selgunud andmete kohaselt alates 15. veebruarist (kui ülikoolis katkes õppetöö) kuni lume sulamiseni. Keskendume siis rohkem sellele perioodile. Märksõnadeks Narva rinne, raudteeühenduse toimimine/katkemine Tartust Narva suunal, uduheitjate brigaad, Ülikooli peahoone kasutajad.
Daatumite sihilik moonutamine muuseumi poolt on huvitav detail, kuid antud juhtumil ei näe sellel mõtet. Nõukogude ametniku jaoks pole ju vahet, kas fotol on kujutatud saksa sõjamasinaid aastast 1941 või 1944. Iseasi, kui foto taha oleks kirjutatud "sõidukid Tartu kesklinnas"
See komandatuuri mõte ka eriti ei meeldi, kuigi komandatuur asus küll mingil perioodil ülikooli peahoones. Ei tundu eriti loogiline, et kogu lahinguüksus keset linna asuva komandatuuri ette sõitis. See pole ju tehnilise ülevaatuse punkt. Edasise tegevuse/lahinguülesannete kooskõlastamiseks või saabumisest/lahkumisest ettekandmiseks oleks piisanud ainult üksuse juhil või sidepidajal sinna sõita.
Aga äkki kasutati ülikooli peahoonet sõdurite ajutiseks majutamiseks mingi suurema vägede koondamise ajal? Esimesed üksused jõudsid kohale ja ootasid päev või paar, kuni vajalik väekontingent kokku saadi, siis liiguti koos edasi. See seletaks ära nii soomukite kesklinnas paiknemise, kui ka selle, miks nad raudteeplatvormidel ei seisa - raudteeveerem pidi ju pidevalt liikuma, et uusi üksusi juurde tuua. Pealegi on lahingutehnika pikemaajline hoidmine mingis vahejaamas või haruteel vaenlase lennukitele heaks märklauaks. Kindlasti toimus selline vägede koondumine ka Tartus, iseasi, kas see sobib ka meid huvitava perioodiga (15. veebruarist kuni lume sulamiseni). Kes teab täpsemalt, andke märku! Olen väga tänulik juba tehtud töö eest.
P: S. Loodan, et Arensburger ei solvu, et tema asialgu püstitatud küsimuse olen niiviisi ära muutnud, kuid mulle tundub, et ta sai oma küsimusele juba ammendava vastuse.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Hintzeri kogus on pildid Tartu jaamas mahalaaditavast Eesti Diviisi 45. rügemendist, ja (arvatavasti) Riipalu pataljoni laadimisest autodele, suunaks Meerapalu. Ülikooli peahoone ees olevate soomukite pildistamine võib jäda samasse aega. Eesti üksustele lisaks saadeti Meerapallu 11. Ida-Preisi jalaväediviisi 44. rügemendi osad, mis olid samuti läbisõidul Tartust Narva rindele. Ehk on probleemi lahenduseks selle ülikooli ees oleva soomusüksuse seostamine Meerapalu lahinguga.
Ehk on kellelgi käepärast mõni raamat, mis pajatab Meerapalu lahingust (nt. "Kui võideldi kodupinna eest : mälestuskilde sõja-aastatest 1944" / Harald Riipalu ; või "Ühe leegionäri päevik II maailmasõja päevilt / Kalju Pähklamets "), ehk mainitakse seal midagi 11. diviisi varustatusest soomukitega Meerapalu lahingu ajal.
P.S. Üksust ei saa seostada uduheitjate "brigaadiga" ainuüksi sellepärast, et paaris nende soomukis paistavad olevat "lehmad".
Ehk on kellelgi käepärast mõni raamat, mis pajatab Meerapalu lahingust (nt. "Kui võideldi kodupinna eest : mälestuskilde sõja-aastatest 1944" / Harald Riipalu ; või "Ühe leegionäri päevik II maailmasõja päevilt / Kalju Pähklamets "), ehk mainitakse seal midagi 11. diviisi varustatusest soomukitega Meerapalu lahingu ajal.
P.S. Üksust ei saa seostada uduheitjate "brigaadiga" ainuüksi sellepärast, et paaris nende soomukis paistavad olevat "lehmad".
Saksa mundris mehed Tartu Ülikooli ees...
Lisan juurde ühe pildi, mis tehtud samas kohas... see sobiks küll paremini viktoriini küsimuseks, et millal see tehtud on
Õigele vastajale leian auhinnaks ehk ka originaali sellest kusagilt üles...
Tänud Tanelile täpsema kommentaari eest Hintzeri fotode kohta ERM-s... omast kogemusest lisan juurde, et mingi osa varasemast materjalist, mis ERM-i üle anti organisatsioonide likvideerimise käigus 1940 läks Kirjandusmuuseumisse suht kohe pärast selle loomist... osa arhiivimaterjali rändas Kirjandusmuuseumist edasi praegusesse Riigiarhiivi 1950-te keskpaiku, tol ajal vist ORKA...
Näiteks Tartu Skautide Malev andis oma asjad ERM-i ja tänu sellele on need siiani säilinud Eesti Skautide Maleva arhiiv hävis täielikult 1944 märtsipommitamise ajal tekkinud tulekahjus koos paljude teiste asjadega Riigiarhiivis... see nimekiri oli päris pikk ja masendav... näiteks noorkotkaste-kodutütarde fondis on osad säilikud osaliselt põlenud ja sellisena ka siiani alles...
Tartu Skautide Maleva lipud ja esemelised asjad on osaliselt säilinud praeguses ERM-is, arhiiv rändas Kirjandusmuuseumisse ja sealt edasi ORKA-sse... üleandmisaktis oli midagi kirjas ka päris suurest hulgast fotodest, aga pole veel jõudnud uurida, kas need jäid Kirjandusmuuseumisse või hävitati mingil hetkel... FiFoFo-s igal juhul neid polnud...
Ka Laskurliidu varad anti üle ERM-le ning Laskurliidu näitust ettevalmistades (vist oli aastal 1988-89:-) tuli neist asjadest jutuks Hilja Sillaga, kes rääkis siis, et need kenad hõbekarikad ja auhinnad pääsesid napilt sulatamisest tänu Stalini surmale... muuseumil oli tol ajal mingi hõbedaplaan peal (nagu ka arhiividel vanapaberiplaan:-((... Argentiina karikas oli juba varem tagastatud edasiseks rändamiseks...
Nüüd läks jutt esialgsest teemast kõrvale, aga ehk on abi teistele uurijatele sellisestki taustinformatsioonist...
Õigele vastajale leian auhinnaks ehk ka originaali sellest kusagilt üles...
Tänud Tanelile täpsema kommentaari eest Hintzeri fotode kohta ERM-s... omast kogemusest lisan juurde, et mingi osa varasemast materjalist, mis ERM-i üle anti organisatsioonide likvideerimise käigus 1940 läks Kirjandusmuuseumisse suht kohe pärast selle loomist... osa arhiivimaterjali rändas Kirjandusmuuseumist edasi praegusesse Riigiarhiivi 1950-te keskpaiku, tol ajal vist ORKA...
Näiteks Tartu Skautide Malev andis oma asjad ERM-i ja tänu sellele on need siiani säilinud
Eesti Skautide Maleva arhiiv hävis täielikult 1944 märtsipommitamise ajal tekkinud tulekahjus koos paljude teiste asjadega Riigiarhiivis... see nimekiri oli päris pikk ja masendav... näiteks noorkotkaste-kodutütarde fondis on osad säilikud osaliselt põlenud ja sellisena ka siiani alles...Tartu Skautide Maleva lipud ja esemelised asjad on osaliselt säilinud praeguses ERM-is, arhiiv rändas Kirjandusmuuseumisse ja sealt edasi ORKA-sse... üleandmisaktis oli midagi kirjas ka päris suurest hulgast fotodest, aga pole veel jõudnud uurida, kas need jäid Kirjandusmuuseumisse või hävitati mingil hetkel... FiFoFo-s igal juhul neid polnud...
Ka Laskurliidu varad anti üle ERM-le ning Laskurliidu näitust ettevalmistades (vist oli aastal 1988-89:-) tuli neist asjadest jutuks Hilja Sillaga, kes rääkis siis, et need kenad hõbekarikad ja auhinnad pääsesid napilt sulatamisest tänu Stalini surmale... muuseumil oli tol ajal mingi hõbedaplaan peal (nagu ka arhiividel vanapaberiplaan:-((... Argentiina karikas oli juba varem tagastatud edasiseks rändamiseks...
Nüüd läks jutt esialgsest teemast kõrvale, aga ehk on abi teistele uurijatele sellisestki taustinformatsioonist...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist