BMP

[Kilo Tango]

Kui sa pead silmas populaarteaduslikke saateid pealkirjaga "Top 10 tanks" ja "Top 10 fighter jets", siis sealt tulev info on enamasti "Bravo Sierra". Mina neid tankiasju niiväga ei jaga, kuid "Top 10 fighter jets" oli küll täielik....eij komentaari.

Jep. Terve hulk hävitajaid on sealt puudu, mis nimetatutest paremad on või vähemalt samal tasemel. Ja vaieldavusi on seal nii, et tapab ka nimetatud lennumasinate kohta. Üsna Ameerika-keskne vaatevinkel. Sama kehtib ka soomusmasinate kohta.

Kas keegi teab, mis tegelased need seal on, kes kõiki sõjamasinaid nii uljalt ritta panevad. Eriti naljakas kuju on see kräsupea seal.

[uusmario]

Näiteks Kreeka annetas kõik oma BMP-d Iraagile (500), neil on Marderi tuled ja pealmiste luukida avamispoolt on muudetud. Lisaks veel mõningad saksa mehhanismid olid BMPdele installeeritud. Ka libisemisvastased plaadid ja küljel redel jne. Elik tasuta ja suures koguses. Svenssonid teenivad ka oma mustadelt sokkidelt raha.

Ja seejärel tellis Venemaalt uued BMP-3

Kas keegi teab, mis tegelased need seal on, kes kõiki sõjamasinaid nii uljalt ritta panevad. Eriti naljakas kuju on see kräsupea seal.

Sa pead ilmselt silmas Dr Lynette (endise eesnimega Ayreh) Nusbacher'it? Töötab Kuninglikus Sandhursti Sõjaväe Akadeemias, nii lektori kui ka ühe liikmena sealses Sõja Uuringute Osakonnas.

[hummel]

Mina isiklikult toetan ka pigem neid ukraina imesid. BTR-idega oli kindlasti 100 häda, kui nad veel igapäevakasutusel olid, aga ma kahtlustan, et selle põhjuseks võis olla ka vilets kasutajategevus, mis kaitseväes nagu harjumuseks on olnud ja eriti varasemail aastail. Nagu ütlesid sakslased, et "Teil (st meil) on inimesed harjunud, et auto sõidab igavesti, kuni kord miini otsa sõidab ja nii jääbki". Hoole ja kontrolli ei toimi ning kedagi ei huvita ka - peaasi, et läheb käima, liigub ja saab rallitada. Ma mõtlen, et vaevalt nende BTR-idega ka teistmoodi käis 1990 ndail. Lisaks on kuulda olnud parasagu tehnika lõhkumisest ja varuosade nappusest. Kamazi esindusest olla midagi mootorile muidu ikka saadud, aga veermikuga ei õnnestunud sageli midagi teha. Pole siis ime, et selle aastatuhande alguseks oli enamus juba amortiseerunud ja jupid kukkusid igast küljest.
Ja jupid kukuvad pidevalt ka lääne masinatel, mis igapäevaselt vatti saavad ja juba kuigipaljugi kasutatud on. Lihtsalt vahe on selles, et neile on (suure raha eest) varuosi saada, parandatakse ära ja sõidab jälle.
Vene tüüpi rasketehnika eeliseks on natuke suurem taluvus rasketes oludes ja hooletu kasutamise puhul, samuti sageli lihtsus ning loomulikult soodne hind. Ehk minu arvates sobib hästi just ajateenijale ja reservväelasele rüüpamiseks, mis ei tähenda kaugeltki, et ei tuleks rõhku panna süsteemsele hooldusele. Hind on kah oluline näitaja. On suur vahe, kas ostad 300 milj EEK eest 30 kasutatud lääne soomukit või 100 uut ida soomukit.

Mis nendesse Ukraina BTR-4 desse puutub, siis mulle imponeerib peale hea hinna, et sinna on sisse istutada võimalik lääne mootor ja ilmselt veel mõned peenemad süsteemid, mida slaavlased ise teha ei oska. Samuti on teada, et tootmist plaanitakse alustada ka Makedoonias ja valmistada 200 masinat. Siis peaks ka sealt juppe saama, kui ukrainlastega klappi ei ole.

Kui uuemaid pilte vaadata, siis ega ta seest enam väga räme ei paistagi. Tuunitud. Kuigi reaalselt ei ole see tuuning nii väga oluline vist.
www.army-guide.com/eng/product3342.html

[Gideonic]

Samuti on teada, et tootmist plaanitakse alustada ka Makedoonias ja valmistada 200 masinat. Siis peaks ka sealt juppe saama, kui ukrainlastega klappi ei ole.

Tavaliselt, kui mingeid militaartooteid litsenseeritakse teistesse maadesse, on sees ka klausel, et ilma originaaltootja nõusolekuta ei tohi midagi edasi müüa. Enamasti ongi tootmine lubatud vaid enda tarbeks.

[uusmario]

Ma küll ei näeks BTR ostmisel midagi traagilist, eriti veel BTR-4.

BTR-4 mootori saab paigaldada Lääne oma, kas Deutz (ilmselt TDC 2015 kas V6 või V8 ) või Iveco. Läbivus on BTR'ilikult hea, erinevalt Pasist saab sellele paigaldada lisasoomust ja erinevaid relvastusmooduleid.


http://www.youtube.com/watch?v=xPO5R4L7jrY

Võib-olla tõesti on ta Lääne analoogidest kehvem (kindlasti mitte kehvem kui Pasi), aga mis teha, selle saaks omakorda odavamalt.

Mina tahaks endale Ferrarit, aga raha puudusel sõidan kümnetes kordades odavama autoga, aga ajab asja ära, naabrite ees loomulikult kiidelda ei saa, aga on siis seda vajagi.

[Kilo Tango]

200 tk valmistavad Horvaadid? sellise koguse teeks Eestiski valmis.

[T-62]

200 tk valmistavad Horvaadid? sellise koguse teeks Eestiski valmis.

Jah, aga igasugune paberi määrimine ja riigihanked ning konkurentidega kohtuvaidlused võtavad vähemalt seitse aastat aega.
Ilmselt tuleb sisseostmine odavam ka

[allatah]

Ma ei ole soomukitega palju kokku puutunud (btr80 kaks korda sees käinud, ning pasis natuke sõidu ajal sees olnud), aga minuarust on üks selle vana BTRi viga just väljapääsemine. Tule all olles elu eest põgenedes on muidugi võimalik ka nõelasilmast läbi pugeda, aga normaalsetest väljapääsudest saab ikka paremini välja. BTR4 puhul on aga masinal suhteliselt normaalsed väljapääsud.

Ma ei tunne neid spetsiifilisi näitajaid eriti hästi, aga mõni mõttetera BTR4 pooldamiseks.
Miinikindlus pidavat kehvapoolne olema. Istmed on küll seinade küljes, aga ilmselt on Pasi sellepoolest ikka parem. Samas kui meil on vaja Eestit kaitsta, siis missuguseid miine saab õhust laotada? Minuteada on enamvähem levinud praktika ainult jalaväevastastaste miinide külvamine. Ning need viivad kõige halvemal juhul BTRi lihtsalt tee äärde seisma. Ja kui meil peaks kunagi minema rünnakuks, siis on miinioht muidugi suurem, aga üritame ennekõike ikkagi kaitse korda saada.

Vastupidavus on vilets! Aga kui palju maksab järgmine soomuk? Mitu korda rohkem me saame BTR4, kui odavuselt järgmist? Normaalse hoolduse korral ju sellist asja ikka ei ole, et tuleb sõda ning 50% masinatest laguneb 500km jooksul ära. (Kui palju oleks lahingus Eesti soomuki eeldatav eluiga?)

Kui see oleks Venemaal valmistatud, siis ma ei toetaks ostu, kuna see toetaks Vene relvatööstust. Aga Ukraina on ju "arenev demokraatia".
Samas kui sealt peaks kraanid kinni minema, siis oleks asi tõesti hapu. Kuid jällegi tuleb tõdeda, et äri võib käia ka siis, kui poliitika ei ühildu.

[uusmario]

Miinikindlus pidavat kehvapoolne olema

Ei tea, ükski BTR-4 pole kunagi miinile sõitnud, ilmselt kasutatakse ka BTR-4 V-kujulist põhja (kuna sama firma toodab vähemalt ühte V (ümara) põhjaga masinat, siis vaevalt BTR-4 see tegemata jäi) ja kliirens on tal isegi natuke kõrgem kui Pasil.

Vastupidavus on vilets!

Jällegi, ei oska öelda. Sellist asja pilti vaadates ei ennusta.


Üks võimalus on paar masinat osta/liisida ja proovida, maailmas selline süsteem täitsa töötab.Eesti võiks ka proovida, meil paistab pigem ruulivat see ennustamise koolkond.

[hummel]

Vastupidavus ja miinikaitse on mitme otsaga asjad.

Kui Pasiga sõidetaks ka niiviisi uljalt mööda maastikku, kui seda tehti omal ajal BTR-idega, siis Pasi oleks kiirelt laiali. BTR-i veermikule ja ülekandele antakse 2x enam vatti, aga ta kestab ikka kauem. BTR-80UNSiga armastati teha hüppeid, nii, et kõik rattad maast lahti (lõhkumine tegelikult). Kui Pasidega tehti Männikul õppesõitu, suudeti sealsel lainetaval maastikul teha kogemata miski paarimeetrine hüpe ja esisild oligi laiali. Keegi ei uskunud, aga valma. Vist läksid keevitused vms.

Miinikaitsega on nii, et Afgaanis suudeti sõita tankimiini otsa ka soomustatud Unimogiga. Masin muutus kõlbmatuks, kuid kabiinis olnud said ainult pisemaid vigastusi. Samas ei pidanud siis ka paljukiidetud Pasi soomuk kahjuks IED plahvatust kinni hiljaaegu. BTR-4 peab miiniplahvatusele ilmselt natuke kehvemini vastu, kuid peale lisasoomuse paigaldamist arvatavalt vähemalt samahästi. Istmed on seinte küljes ja kokku klapitavad, mis peaks vähendama lööki, aga ühtlasi võimaldab kasutada masinat vajadusel varustusautona. Kusjuures jõuseade ja veermik ilmselt kestavad nii lisasoomust, kui kumulatiivgrille, kui maskeerimisvõrku.

BTR-is on vähe ruumi ja väljumine vilets jah, kuid enne siin selle äramainimist võks vaadata ka seda konkreetset modifitseeringut. Dessandiosa on minumeelest piisavalt avaraks tehtud ja uksest mahub välja ka paksem indiviid.

Kas ja miks ukrainlastega äri ei tehta, ei tea. Poole ka juhust olnud kelleltki huvi pärast küsida. Muidugi oleks huvitav asjast teada saada. Ega põrsast kotis ei osta ja enne vaja ikka ka jah paar-kolm masinat liisida-rentida, et neid vähemalt 3/4 aastat testida. Siis tuleb vaadata üle riigihanke teema ja tingimused ning asi ära otsustada. Kui selgub, et tegemist on hea riistaga, siis tehaseuue tehnika ostusoovi korral vaevalt keegi meile soodsamalt ratassoomukit pakkuma tuleb.
Ise ma pooldan hanget ilma pardarelvastuseta. See ei vasta NATO standardile, aga puudumine teeb sõiduki hulga odavamaks - saab osta rohkem. Samas saab suurendada dessandi arvukust 8-lt 10-le ja paigaldada suure torni asemele 12,7 torni, mis ka Pasidel.

[uusmario]

Ise ma pooldan hanget ilma pardarelvastuseta. See ei vasta NATO standardile, aga puudumine teeb sõiduki hulga odavamaks - saab osta rohkem. Samas saab suurendada dessandi arvukust 8-lt 10-le ja paigaldada suure torni asemele 12,7 torni, mis ka Pasidel.

Eks nii targem ole, ega meil nende vene kaliibritega midagi teha poleks. Pealegi kui tõesti tekiks soov mõni masin millegi toekaga varustada, siis Rafael toodab sarnase tulejõuga aga NATO kaliibritega moodultorni, mis on Ukraina analoogist ligi pool tonni kergem ja kompaktsem.

[Kilo Tango]

Ise ma pooldan hanget ilma pardarelvastuseta. See ei vasta NATO standardile, aga puudumine teeb sõiduki hulga odavamaks - saab osta rohkem. Samas saab suurendada dessandi arvukust 8-lt 10-le ja paigaldada suure torni asemele 12,7 torni, mis ka Pasidel.

Eks nii targem ole, ega meil nende vene kaliibritega midagi teha poleks. Pealegi kui tõesti tekiks soov mõni masin millegi toekaga varustada, siis Rafael toodab sarnase tulejõuga aga NATO kaliibritega moodultorni, mis on Ukraina analoogist ligi pool tonni kergem ja kompaktsem.

Neid tornimoodulite tootjaid on palju BAE, Thales, Kongsberg ja Rheinmetall tulevad esimese ropsuga meelde.

Üldiselt mulle täiesti meeldiks see idee kui Eestist monteeritaks BTR-4-sid eeldusel, et:
1. Veermik valmistatakse speksi järgi Eestis
2. Karp tuleb valmis keevitatud kujul Ukrainast
3. Mootor ja juhtseadmed paigaldatakse Eestis
4. Relvastus paigaldatakse Eestis
5. Kogu sisustus paigaldatakse (valdavalt ka valmistatakse) Eestis

[gruppen]

BTR-80 nagu ka ülejäänute miinikindlus on absoluutselt suhteline. Üks selline sõitis Afgaanis (Nõukogude Liidu madina ajal) miini otsa. Olen seda minu meelest siin kuskil ka kirjeldanud. Tegemist olla väidetavalt olnud jalaväe miiniga, Belgia oma. Kõrval oli maas tankitõrje oma, see demineeriti pärast.
80 sõitis miinile vasaku esimese rattaga. Plahvatus rebestas kõhualt soomuse ning lõikas sirgelt läbi pea-juhtmekimbu mis seal oli. Kahel esimesel sillal olid rattad osaliselt puudu, ka üks käis oli küljest lennanud. Mootor töötas rahumeeli edasi, midagi põlema ei läinud. Väeosast tuldi järgi ning veeti BTR ära, sees olnud mehed viidi haiglasse. Konkreetselt plahvatusest mäletab sõber ainult tuhmi mütsu. Kuidas ja kui kiirelt ta soomukist välja sai ta ei mäleta. Igaljuhul abi saabudes olid nad juba väljas istunud - ninast-suust-kõrvust veri väljas. Spetside hinnangul jäid nad ellu ainult seetõttu, et ülevalt luugid olid reeglite vastaselt lahti - sealt pääses lööklaine välja. Kuigi selle tagajärjel on ühest kõrvast sõbral kuulmine siiski natukene kehvem. BTR viidi Liitu tagasi remondiks kuna tegemist oli liiga uue lahingtehnikaga. Ennem seda oli tal võimalust väeosas seda veel korra näha. 60-70ned jäeti rahumeeli maha sinna kus need purustati.

[setu]

eelmainitule...

kahtlustan, et antud tööde Eestis tegemine tähendaks sisuliselt, et kõike seda tehakse Soomes allhankena Patria OY poolt.

[man21]

eelmainitule...

kahtlustan, et antud tööde Eestis tegemine tähendaks sisuliselt, et kõike seda tehakse Soomes allhankena Patria OY poolt.

Minu arust oleks hea mõte, kui Patria OY Eestis avaks oma filiaali. Neil oskus juba olemas ei ole vaja ratast leiutama hakata ja meie inimesed saaksid sõjatehnika tootmise kogemuse.