www.militaar.net

Huvitav, palju need ülalpidamiskulud BMP-l kallimad oleks võrreldes CV-ga? Siis saaks arvutada ju edasi.
Seni käib ainult mingi oletus.
Sest kui hinnavahe on 2-2,5 milj, siis 20 aasta peale teeb see 100-125 tuhat aastas.

Ostame automaatide asemel odad ja säästame 100-125 eurot aastas.

Mis ma tegelikult tahan öelda on see, et hind võib olla odav, aga samas võib kallim relv teha ära sama töö, mis suurem kogus odavamaid relvi ning seda tuleb hangete tegemisel arvesse võtta ja ilmselt võetakse ka.

Et kuskiltmaalt kvantiteet kvaliteediks muutub, on juba ammu teada.

Soome Bmp-2 said hangitud uhiuutena ja on nii ca. 25 aastat kasutuses olnud.
See tähendab, tegemist on sisuliselt uuemate, seda tüüpi lahingumasinatega lähipiirkonnas, mis on pealegi kogu aeg ühe(ja suht heaperemeheliku) kasutaja käes olnud.

Kummaline, muude analoogses eas masinate kohta on tulnud iroonilisi kommentaare vanaraua seisundi ja kapitaalremondi vajaduse kohta. Kuidas siis nii äkki need soomlaste omad (ebakindel tehnika ju) siis tasus uuendada?

Taaniel Tina kirjutas:Huvitav, palju need ülalpidamiskulud BMP-l kallimad oleks võrreldes CV-ga? Siis saaks arvutada ju edasi.
Seni käib ainult mingi oletus.
Sest kui hinnavahe on 2-2,5 milj, siis 20 aasta peale teeb see 100-125 tuhat aastas.

Selliste statementide järgi peaks olema ka põhjus, mille pärast. Ilma selleta on võrdlus samaväärne, et mul on pikem kui sul. Kas on selle "hinna" sees rohkem remonti või midagi taolist. Üldiselt üksuse kogukulus on märkimisväärne osa laskemoonavarudel, tasub uurida, kas hiljuti pole soomlased vene 30 mm moona näiteks ostnud. Või TT rakette (mis seal torni pääl käivad). Kui need jagada aruandeaasta kulude hulka, on tulemuseks töötunni, kilomeetri ja mis iganes ühikuhinnad, mis kisuvad lausa kosmiliseks. Või kärutati näiteks selle käimasoleva 250+ tuhande eurosed moderniseerimised hinna sisse?

Ma ühes analoogses "soomuseteemas" tegin Abrams tankide kulude väikse eelarve - seal kõigutas aasta kulu väga tugevasti vajadus uuendada pearelva laskemoona (õigemini täiendada ära lastut). Kui mingile aastale see kulu sattus, kasvas kogu number uperpallitades.

Masina käigushoidmise jooksvate kuluse osas (v.a laskemoon ja suured uuendamised) ma ei usu, et BMP-2 on CV9030-st kallim jooksutada.

Kapten Trumm kirjutas:Kummaline, muude analoogses eas masinate kohta on tulnud iroonilisi kommentaare vanaraua seisundi ja kapitaalremondi vajaduse kohta. Kuidas siis nii äkki need soomlaste omad (ebakindel tehnika ju) siis tasus uuendada?

On ju vahe, kas masin on kogu aeg sellesama omaniku käes olnud, kes seda uuendama hakkab, või ostetakse see enne renoveerimist kuskilt platsi pealt.

Põhimõtteliselt on sul õigus.
Küsimus on muidugi keerulisem - mis konditsioonis olid masinad, mis seisma jäeti.
Näiteks Eesti Kaitseväe hüljatud BTR-80-d, mis kaitseliitlaste kätega ellu äratati, olid küll vanaraua seisukorras, kuid suhteliselt vähe kulunud (töötunde oli mõnisada kuni 2000, mootori eluiga on 6000 tundi) ja seepärast suudeti need käiku panna mõne tuhande euroste eelarvetega+meeste tasuta töö. Tänu sellele, et põhilised sõlmed olid kulumata (kuigi nende nappide töötundidega olid uljad võitlejad suutnud ka mootoreid laiali sõita).

Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et masinad lükatakse kuskile nõgestesse sõidu pealt, vanad õlid ja vedelikud sees. Sellise masina agregaadid võivad 10-15 aastase seismisega olla vanaraud. Korralikult konserveeritud masinad aga põhimõtteliselt on mõistlike kuludega ellu äratatavad teoorias igavesti - vahetada tuleb kummidetailid, elektrijuhtmed ja taolised asjad. See, et väljast on roostest punane, on suhteliselt väike probleem.

Näiteks soomlaste ostetud Leopard 2A6 tankid olid enne soomlastele minekuid seisnud aastaid Hollandis laos. Peale väikest tegelemist sõitsid kõik ise laevale ja laevalt maha.

Tõsi on muidugi see, et külma sõja konserveeritud varusid jääb järjest vähemaks ja järjest enam pakutakse prahti - mida taolist tehnikat kokku ostvad armeede asjatundjad on ära põlanud. Korralikud asjad, mis müügile tulevad, kaua ei seisa - nõuka tehnika puhul on "ostjaks" nt Iraagi armee (USA toetusrahadega).
Kaitseväe autod on enamasti taolist teed (korralikud külma sõja varud) tulnud ja teenivad meid ilmselt ka aastal 2050.

https://www.youtube.com/watch?v=SSBgJkmBhzs
Venelased tegid BMP1 moderniseerimise, BTR82A pealt on uus torn, uus mootor ja tankide vastu on Metis (laseb umbes 2km kaugusele, seega pole suurem asi)

Juutuubi kah.
https://www.youtube.com/watch?v=K-ECW6pMZDs

Paistab, et see БМП-1АМ "Басурманин" millel on huvitav hellitusnimi - mida võib mõista kui : mitte kristlane, muslim, võõras, igapäevakeeles rohkem sõimusõna. Jääb siiski samasusuguseks tühjaks trummipõrinaks nagu kõik ülejäänud Venemaa viimase kümnendi projektid. Suure käraga kuulutati, et kõik BMP-1hed tehakse ümber (1000 kasutusel, reservis 7000 - kumba numbrit mõeldi, otseselt ei täpsustatud) , hetkel aga pole üleval aga ... ühtegi tellimust.

T14 Armata tellimus on ka sulanud 16 ühiku peale. Mõni aasta tagasi räägiti veel tuhandetest...

Paistab, et soomlased jäävadki maailmas ainsaks BMP 1/2 reaalseteks uuendajateks hetke seisuga.

SKJ saja BMP 2 moderniseerimine läks maksma 35 milj ehk suurusjärgus 350 tuhat € masina kohta, ehk nii 10% uue IFV hinnast. Nende masinate pearelvad olid tõesti märgatavalt kulunud, sest nendega ka lasti õppuste käigus. Elektroonika oli vana. Masinaid hoiti, sest esiteks oli viimasena masina peal väljaõpetatud meeskonnal kriisi korral esimesena võimalus selle masinaga sõtta minna ning teiseks on masinate järelevaatajad sellised isamaalised pagunitega tähenärijad, kellele ei ole mingi trikk kogu kompanii nädalavahetuseks kojulubamise asemel panna masinat uuesti puhastama ja hooldama, kui peale väljasõitu üleantud masinas vales kohas pori leiti või õline koht ei olnudki piisavalt õline

Seda ujuvuse ideed näib kinnitavat ka Soome BMP-2 moderniseermise projekt, mis ei sisalda grammigi lisasoomust, ehkki "vennashaua" olematu soomuskaitse on rohkearvulise kalambuuri objektiks.

SKJ eeldab, et BMP soomus on piisav juhuslike kuulide ning kildude vastu ja peamiselt päästab kiire manööverdamine ning jalaväesoomuki suhteliselt madal kõrgus. Oluline on ka ujuvus, rasked jalaväe lahingumasinad nagu CV 90 on küll paremini soomustatud, kuid ei uju. "Vennashaua" jutud on ammuteada, kuid sisuliselt maailmas ei olegi peale juutide jalaväe lahingumasinat, mille soomuskaitse oleks võrreldav lahingtankiga. Mäletatavasti oli juutide raske IFV Namer peamine mõte ehitada linnalahinguteks sobiv raskesoomuk, nii et need teema-arendused võib rahulikult muinasjuttude hulka liigitada.

Palju tõenöolisem põhjus miks Soomlased midagi juurde ei riputanud soomuse osas - nõrk veermik. Mingigi olulisema lisakaitse saamiseks peab kas veermiku tugevdama, või muutub selle eluiga kaunis lühikeseks. Lisaks massi suurenemisele ja küllaltki kitsastele lintidele, väheneks niigi küllaltki keskpärane maastikuläbimisvõime.

See BMP ujuvus on siiski teoreetilist laadi rohkem, minu teada pole praktikas üheski relvakonfliktis seda kunagi kasutatud. Õppustel igal juhul oli sellega tavaline teema, et kuigi miljon korda kontrolliti üle ... ikka uputati mõni masin ära. Kuna ma ise sellega "ujunud" ja tean kui lihtne on seda uputada, siis ei kujuta ette, et keegi tervemõistuslik hakkaks seda sõjatingimustes kasutama.

Eesti soomuki jaoks siiski ujuvust ülemäära tähtsaks ei peaks. Pigem parem kaitse ja odavam hind.

Lisasoomusega mudel BMP-2D sündis A-stani sõja kogemuste põhjal ja seal ei tugevdatud küll midagi.
Tunneb ära selle järgi, et kuna lisasoomus asus masina esiosas, siis masin seisab nina maas.
Ja ujuda see enam ei suuda.

See BMP ujuvus on siiski teoreetilist laadi rohkem, minu teada pole praktikas üheski relvakonfliktis seda kunagi kasutatud. Õppustel igal juhul oli sellega tavaline teema, et kuigi miljon korda kontrolliti üle ... ikka uputati mõni masin ära. Kuna ma ise sellega "ujunud" ja tean kui lihtne on seda uputada, siis ei kujuta ette, et keegi tervemõistuslik hakkaks seda sõjatingimustes kasutama.

Ilmselt sinu teenistus ei möödunud just Ida-Saksamaal või Poolas, kuis olid parimad nõuka väed.