Nii palju kui mina tean, on M3 puhul tegemist nikkelsulamist metalltoru ümber keritud süsinikvoodriga relvaga. Kas selle süsiniku ümber ka aramiide vms. lööke paremini taluvat kraami kasutatud on - ei tea, pole ise käes hoidnud. Üldiselt ei usu, et rotsad päris turakad on ja selliste asjade peale ei mõtle. Aga kui see on praktiku jutt, kes selle süsinikvoodriga toru on ära lõhkunud, siis on iseasi.Juhan K kirjutas:Koledasti ATV teemast küll kõrvale, aga:Kapten Trumm kirjutas: Kui meil on Kusti M2 raske kaasas tassida (12+ kg rootsi rauda), siis tasuks ATV asemel küsida, miks meil pole reservidele ostetud M3, mis on missiüksustel ja mis kaalub 8 kg.
Gustaf M2 on rauast jurakas, raske ja robustne. Selle san-tehnilist põhielementi (toru) meenutava motivatsioonitõstja/-langetaja noorem veli M3 on aga oma saledama oleku saavutanud materjalimuutuste tõttu. M3-e puhul on osa metallosiseid asendatud mingit sorti plastikuga/fiibriga, mis on küll kergem, ent samas palju kaitsetum igasugu löökide ning põrutuste eest.
Masinalt jalastudes, metsas oksterägastikus joostes, kasvõi relvad seljas küttepuid tassides vms. saab relv pahatihti haiget, kuskilt ta ikka mingi obaduse saab. Kui metallile ei tee üldjuhul väike kõlks vastu masina kasti serva vms. üldjuhul midagi peale värvi kahjustamise, siis plastikule võib see sisse lüüa mõra või mikromõra, mida palja silmaga ei näe. Küll aga tuleb selle mõra olemasolu ilmsiks siis, kui hakatakse vigastatud relvast laskma. Nii võib juhtuda, et relv paneb lasu sooritamisel ise litaka ära ja selle tankitõrjuri nahas olla ei tahaks.
Kuulduseid on erinevad, ühed räägivad, et meie võitmatutes mobilisatsiooniladudes pidavat ka mõned M3-d oma tähetundi ootama...mine sa tea
ATV kasutamine TTs ja jalaväes?
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Mul on olnud õnn ja rõõm ainult M1-e ja M2-e imetleda ja kasutada.
Süsiniku koha pealt on sul õigus, metall ümber toru on M3-e puhul asendatud süsinikuga, mitte plastikuga, nagu ma eelnevas postituses väitsin. Plastikust (või alumiiniumist) on hoopis mõned muud välised jupid. Küll aga annab wiki M3-e toru sisemiseks koostisosaks terase, mitte nikkelsulami.
pauk ära, vut-vut vagenisse ja minekut (eeldusel, et on vaja minna).
Pädev parandamine on enam kui oodatud, eriti inimeselt, kes selle asja kohta midagi täpsemat teab. Minu oletused on üles ehitatud sellele, et ju siis rootslastel endil ei ole põhjust muretseda, et keegi oma Gustavi kuhugi vastu ära lööks. See aga eeldab üsna vähe maastikul müttamist ja asjatamist. Või siis on jutt M3-e toru haprusest ja ohtlikest mikromõradest tugevasti liialdatud (mida eriti uskuda ei tahaks).
Tulles tagasi ATV-de juurde:
Esmalt oleks neid mõistlik kasutada maastikuluure teostamiseks, virgatsside pidamiseks (kus Husqvarna mootorratas hätta jääb või ära kooleb) ning haigete/haavatute transpordiks (pakiraami külge saab kanderaami kinnitada).
Süsiniku koha pealt on sul õigus, metall ümber toru on M3-e puhul asendatud süsinikuga, mitte plastikuga, nagu ma eelnevas postituses väitsin. Plastikust (või alumiiniumist) on hoopis mõned muud välised jupid. Küll aga annab wiki M3-e toru sisemiseks koostisosaks terase, mitte nikkelsulami.
Üldiselt ma rootslasi turakateks ei pea, eriti sõjatehnika arendamisel ja konstrueerimisel. Erinevus Rootsi ja Eesti vahel tundub olevat selles, kus ja kui palju Carl Gustaviga ringi mütatakse. Meite mail on jalgsi, CG seljas, rohkem asjatamist, mille käigus võib relv neid ohtlikke mükse saada. Rootslastel tundub TT kontseptsioon veidi teine olevat:M3 version was introduced in 1991, using a thin steel liner containing the rifling, strengthened by a carbon fiber outer sleeve. External steel parts were replaced with aluminum alloys or plastics, reducing the empty weapon weight considerably from 16.35 kg to 10 kg.
pauk ära, vut-vut vagenisse ja minekut (eeldusel, et on vaja minna).
Pädev parandamine on enam kui oodatud, eriti inimeselt, kes selle asja kohta midagi täpsemat teab. Minu oletused on üles ehitatud sellele, et ju siis rootslastel endil ei ole põhjust muretseda, et keegi oma Gustavi kuhugi vastu ära lööks. See aga eeldab üsna vähe maastikul müttamist ja asjatamist. Või siis on jutt M3-e toru haprusest ja ohtlikest mikromõradest tugevasti liialdatud (mida eriti uskuda ei tahaks).
Tulles tagasi ATV-de juurde:
Esmalt oleks neid mõistlik kasutada maastikuluure teostamiseks, virgatsside pidamiseks (kus Husqvarna mootorratas hätta jääb või ära kooleb) ning haigete/haavatute transpordiks (pakiraami külge saab kanderaami kinnitada).
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Lisaks siia väikeses koguses varustuse transpordi. Kõik see aga eeldab, et ATV müra suudetakse paremini ära summutada kui praegu. Hetkel kostab see masin isegi linnaliikluses kaugele.Juhan K kirjutas: Tulles tagasi ATV-de juurde:
Esmalt oleks neid mõistlik kasutada maastikuluure teostamiseks, virgatsside pidamiseks (kus Husqvarna mootorratas hätta jääb või ära kooleb) ning haigete/haavatute transpordiks (pakiraami külge saab kanderaami kinnitada).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No Kusti ei saa ju üleni plastmassist kunagi olla, sest kes seda reaalselt ka puhastama pidanud on, see teab, et Kusti on Eestis ainuke granaadiheitja, millel on vintraud. B-300 on kül üleni plastikust, kuid see on seest ka sileraudne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nikkelsulam võib vabalt teras olla. Raua ja nikli kõige tavalisem sulam on kõnekeeles " roostevaba teras"
Plastiku mõranemise koha pealt ei tea, pole neid asju käes hoidnud. Mootorratturite kiivrid on küll plastikust ja millest see Glocki püstol oligi? Mõni plastik on kasvõi vene põllumajandusterasest Ct 3 ikka hulka tugevam.
Plastiku mõranemise koha pealt ei tea, pole neid asju käes hoidnud. Mootorratturite kiivrid on küll plastikust ja millest see Glocki püstol oligi? Mõni plastik on kasvõi vene põllumajandusterasest Ct 3 ikka hulka tugevam.
- gvardimatros
- Liige
- Postitusi: 397
- Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
- Asukoht: TLN, Võru, Värska
- Kontakt:
ehk midagi sellist
http://distributor.deere.com/ee/product ... index.html
http://distributor.deere.com/ee/product ... index.html
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Keegi pole väitnudki, et kusti oleks üleni plastist.Kapten Trumm kirjutas:No Kusti ei saa ju üleni plastmassist kunagi olla, sest kes seda reaalselt ka puhastama pidanud on, see teab, et Kusti on Eestis ainuke granaadiheitja, millel on vintraud. B-300 on kül üleni plastikust, kuid see on seest ka sileraudne.
Et kaitsevägi peaks omale hunniku golfikärusid ostmagvardimatros kirjutas:ehk midagi sellist
http://distributor.deere.com/ee/product ... index.html
ATV'd võib laskemoona transpordiks (kuni 150kg) või mõne kiirema otsa tegemiseks raskel maastikul kasutada küll. Tehasest tulnuna tahaks ta küll veidi ümerehitamist saada, kuid see selleks. Raha ju niikuinii pole, et 160-200k eest masinaid ostma hakata (suuremad rehvid, vints, GPS, põhjakaitse komplektis).
O: Vanemat mil tehnikat
Miks mitte kasutada väiketraktorit. Ma ei mõtle ei ATV´d ega muruniidukit, vaid midagi nii suurt kui oli venelaste T-25. Haagis taha, kui vaja kiirelt kaduda, siis paar pauku ja plagama, kui positsioonil, siis haagib end lahti ja läheb varju.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kangesti hakkab meenutama seda, et farmer ütleb, et tema põka sõidab venelaste tankidest kõige paremini üle, vedurijuht vaidleb jälle vastu, et peaks hoopis paar rongi muretsema ning Eesti piir ongi paari nädalaga hiina müüri juures
Traktoril puudub tippkiirus ning vedrustus. 40'ga kuskile sõitma hakata on üsna nadi ning kui selle kiirusega kuskilt august läbi sõidad siis oled seal kabiinis tagurpidi. Haagist veab sama hästi või isegi paremini meie KV ZIL. Rääkides näitena toodud t-25 läbivusvõimest, siis ei suuda viimane 40cm lumes meetritki edasi liikuda.
Traktoril puudub tippkiirus ning vedrustus. 40'ga kuskile sõitma hakata on üsna nadi ning kui selle kiirusega kuskilt august läbi sõidad siis oled seal kabiinis tagurpidi. Haagist veab sama hästi või isegi paremini meie KV ZIL. Rääkides näitena toodud t-25 läbivusvõimest, siis ei suuda viimane 40cm lumes meetritki edasi liikuda.
O: Vanemat mil tehnikat
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Väike parandus - roostevaba terast tehakse kroomi, mitte nikli baasil, st iga sulam, kus on üle 11% Cr, on roostevaba. Võimalik, et Ni-lisand mõjub samamoodi, aga kuna nikkel on kallim, siis lisatakse seda terasele eelkõige tugevuse tõstmiseks. Teadmata täpset koostist pakun, et mainitud niklisulamit võiks ehk liigitada mingiks kõrglegeeritud eriteraseks.vanahalb kirjutas:Raua ja nikli kõige tavalisem sulam on kõnekeeles " roostevaba teras"
Ära nüüd pläma aja, ma tõin T-25 kui suuruse etaloni, mitte ei pakkunud seda riista. Mõtlen ikka lääne trakatsit. Ja metsateedel ja põldudel ei kihuta sa ka tankiga. Eks nad olegi varitsussõjaks mõeldud. Ja jalgsi sa liigud muidugi kiremini kui 40 kilti tunnis.qwerty009 kirjutas:Kangesti hakkab meenutama seda, et farmer ütleb, et tema põka sõidab venelaste tankidest kõige paremini üle, vedurijuht vaidleb jälle vastu, et peaks hoopis paar rongi muretsema ning Eesti piir ongi paari nädalaga hiina müüri juures
Traktoril puudub tippkiirus ning vedrustus. 40'ga kuskile sõitma hakata on üsna nadi ning kui selle kiirusega kuskilt august läbi sõidad siis oled seal kabiinis tagurpidi. Haagist veab sama hästi või isegi paremini meie KV ZIL. Rääkides näitena toodud t-25 läbivusvõimest, siis ei suuda viimane 40cm lumes meetritki edasi liikuda.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kroomiga tehakse ka läikivat terast ja see on nikliga tehtud roostevabast tõesti hulga odavam. Kõige tavalisem kroomterasest mitteroostetav asi on pesumasina trummel. Nikliga terast on sellegipoolest nii et küll saab. tavaliselt on nikli% nii 6-8 ringi, kuskil 18 juures peaks asja nimi olema happekindel roostevaba teras. Tööstuses päris levinud. Alates piimakombinaadist lõpetades väävelhappetsehhiga. Liftijubinaid päris peast ei tea, mõõtmiseks on spets asjandus.onu juulius kirjutas:Väike parandus - roostevaba terast tehakse kroomi, mitte nikli baasil, st iga sulam, kus on üle 11% Cr, on roostevaba.vanahalb kirjutas:Raua ja nikli kõige tavalisem sulam on kõnekeeles " roostevaba teras"
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist