www.militaar.net

Selles ongi küsimus. Kahjuks ei leia siinsest foorumist sellele ühist seisukohta , millele enamus võiks alla kirjutada. Kuna Eestis on kaunis tihe teedevõrk, siis võiks analüüsida, kui palju on seda rasket maastikku, kus ATV-d on mõtekas kasutada ning kui palju neid kaitseväel võiks olla. Sõjaseisukorras kergemal maastikul liikumiseks peaks saama ka linnamaastureid kasutada. Tuleb nad lihtsalt linnadest üles leida.

Ligasel, märjal, soisemal maastikul läheb ATV igatahes paremini edasi kui külgkorviga või külgkorvita mootorratas. Võrdle rataste kandepinda ning survet pinnasele.
Need tsiklid peaksid mingi eriliselt laia kummiga olema, et ATV-ga selles suhtes võistelda. Rööpad on ju kerged tulema, niiskemate oludega (mida meitel siinmail teps mitte väga vähe ei esine) kisuvad metsateed (rääkimata maastikust) üsna läbitamatuks kujunema.
Siinkohal ei tohiks võrrelda nt. krossisõitjaid, kes igasugu ligast-lopast ennast läbi veavad, ning varustust või relvasüsteemi vedavat külgkorviga tsiklit.

Ma siin kunagi isegi flirtisin ideega projekteerida selline militaarbagi. Prototüübiks oleks EDGE Ballistic (mis ei ole militaarmasin), mis meeldib just tandemistumise ja topeltrataste poolest:



Täpsemalt siin: http://www.edge.au.com/buggies_ballistic.htm

Oleks katnud ta titaan-alumiinium laminaadist soomusega (piisavalt kerge, et sõiduomadused säiluksid). Katusele mõtlsein monteerida mõne kabiinist juhitava kuulipritsi (CROWS light - 74 kg pole hull) http://en.wikipedia.org/wiki/Common_Rem ... on_Station




Külgedele teeks lastikonteinerid (madalad, et säiluks mõistusepärane kaalujaotus - saaks kaasa võtta pisut moona ja paar TT raketti). Sisemised rattad oleks kandnud tavalisi autorehve (küll jämedama mustriga aga siiski), välimised oleksid aga olnud sellised kärnilised.

Ainuke, mida ma ei suutnud välja mõelda on see, et mis taolise kõrbehundi funktsioon oleks EKV-s.

Kasvõi see samane pilduja katusel.

Kuuliprits on vägev asi jah, aga proovi nüüd ette kujutada, kuidas üks mees opereerib masinaga ja samal ajal annab kuulipritsitsist sihitud tuld.
Bagide puhul on tegelikult see hinna teema veel valusam. Kui keegi on nende hingeeluga natukenegi kursis, siis piisavalt kerge, samas vastupidava konstruktsiooni loomine ei saa odav olema, ka jääb kütusekulu ja mürasummutus probleemiks, selleks et see piisavalt väle oleks, on vaja suurt erivõimsust ehk head kaalu-võimsuse suhet. Kuna asi peaks olema võimalikult kerge, siis tuleks kasutada suht väikese töömahuga kõrgelt forsseeritud mootorit (soovitatavalt turbotatud, turbo ise töötab päris hea summutina), aga kõrgforsseeritud mootori mürasummutus on ikkagi probleemiks, kui sellisel väljalase kinni toppida, siis on ka pool võimsusest kadunud. Selleks et bagisid mõistliku hinnaga toota, selleks peaks kasutama pruugitud (aga remonditud) mootoreid, diferentsiaale- käigukaste, aga siis ei saa ju enam mingist standardist rääkida. Ka pole võimalik kasutada originaalseid veovõlle ilma sobitamata, need pole lihtsalt ette nähtud vedrustuse nii pika käigu jaoks (ka enamikul maasturitel mitte).

_________________
sitt päev, kellele kurdad

Mõned sõiduvahendid. Artikkel algab lk. 2.

http://www.armadainternational.com/03-1/complete_03-1.pdf

planet64 kirjutas.



Eestis on tõesti tihe teedevõrgustik, samuti on Eestis väga palju kraave (mille sovjeedi ajal puhtana hoitud kaldad on võsastunud), mis võib olla ATV sõitjatele paras peavalu. Ma kujutan ette, et ATV'de kasutamine annab üllatusmomendi just nendes kohtades, kus kaardil ei ole teid, kuid maastik lubab ATV'dega efektiivsele kaugusele läheneda. Lisaks veel ümbersõitmise võimalused erinevatest "pudelikaeltest", jne.
Linnamaastur on maastikul üsna vaevaline tegija. Samuti kukub nende töökindlus sellist rasket tööd tehes järsult. Kes julgeks oma Honda-CRV'ga metsa minna?
Mis siin ikka selguse saamiseks peaks ikka simuleerima olukordi ja saatma mehed metsa.

Hind on üks põhjuseid, miks ma sellest mõttest loobusin. Mis puutub kuulipritsi opereerimisse, siis seda saabki teha ainult kahemehe konfiguratsioonis (sellest ka see tandemistumine). Samas pole ka kusagil kirjas, et bagi peaks ühemeheline olema.

Üldiselt - nagu varemgi mainitud teevad kõiki neid asju, mida bagi palju paremini Wiesel 1 ja Wiesel 2.

Keegi ATV omanik võiks koos Gustavi jt-ga maastikul praktilisi katseid teha ja oma tähelepanekutest teada anda.

EOD mainis Vene tsikleid. Siin on mingi muu tootja versioon koos kastiga.

Vedrustamata tsikliga Eestimaal liikumine - khmm. Ei vaimustu sellest ideest. Ma ei tea, mis otstarbega need masinad on aga antud kontekstis on temist kõmbatu kolaga.

KT, pildil vaatab prillide härrasmees esiratast vist sama pilguga Kui mõelda selle tsikli peale nii, et selle ülesandeks on vedada jao seljakotte (nagu Saksa sõjaväes viimasel sõja-aastal tegi hobune) ja tema liikumiskiirus oleks sarnane jalaväelase liikumiskiirusele, siis ?

Arvestades, et sinna paistab olevat paigaldatud mingi tillemat sorti rollerimootor, siis ga see masin ilmselt jalakäija kiirusest palju kiiremini ei liigugi.

Väga värdjalik leiutis - kas käruliides on sellise arvestusega tehtud, et "tsikkel" võib iga hetk külili kukkuda? Sest sellisena (raskuskes pasitab olema suht kõrgel) juhtub see selle punna puhul sageli, eriti pehmemal-konarlikul maastikul.
Trike'ina (kolmerattalisena) töötaks see aparaat paremini - tsiklist küll laiem, kuid mitte väga, aga see-eest ATV'st kitsam.

_________________
Kükki, värdjad!

Arvestades selle värgi kliirensit ja käru rataste rehvi laiust on see ilmselt mõeldud kusagil mülkas madistamsieks. Aga miks ta kaherattaline on - ilmselt lihtsam teha. Pole vaja difriga jännata ega midagi. Masin ise paisab kusagil kuuri taga kokku keevitet olevat.

Soolotsikkel isegi alumiiniumist aiakäruga on tõsine piin juhtida. Ei tea kuidas oleks siis veel sellise auto järelkäruga.