T-34, kui hea või halb ta siis oli?
Eks ma mälu järgi kirjutasin aga eks mälu usaldamisega on nagu on...andrus kirjutas: ...mul oli Fossiili andmetest natuke erinev number – 2 katsemasina esisoomuse valmistamisel (väidetud on, et tootmisprotsessi silumisel) tuli 8 praakplaati - 80% praaki...
Kuid painutatud esisoomusega masinaid oli siiski rohkem, kui seni arvati, mõned neist jõudsid sõja alguses ka lahingutes osaleda, lisan pildi:
Nagu juba varemgi öeldud, T-34 loo uurimine alles käib ja loodetavasti saab mõne aja pärast valmis ka trükis varajaste Harkovi tehases (HPZ) toodetud T-34 -de kohta, seal lahatakse ilmselt noid kumera esiplaadiga masinate tootmise üksikasju lähemalt ning vestlustest raamatu autoriga võis mulle esiplaadi painutamise koha pealt ka veidi teine mulje jääda, kui seni avaldatud raamatutest.
Urmas.
Kui sa tahad nüüd võrrelda tootmis arve kuni 1944.aastani siis: selleks ajaks olid sakslased tootnud 27000. mitmesugust soomusmasinat, kui väljajätta Pz I, Pz II ja Pz 38 siis jääb järele 19000. masinat, kuna Pz III sinu poolt väljatoodud masinatele konkurentsi ei paku siis jääb järele veel kuskil 12100 masinat (koos pikarautse suurtükiga StuG III'edega), kui veel mahaarvata lühikese rauaga Pz IV ja teised mitte konkurentsi pakkuvad PZ IV baasil ehitatud masinad jääb järele ca 11000 masinat.Kusjuures Panthereid, Tigreid ja Ferdinande oli kokku ca 2700 võrreldes 3530 (sinu arvud) suurema kui 76.2mm kahuriga relvastatud Vene masina vastu.Tähendab,et kuni 1944 aastani toodeti ainult 30 000 T-34/76 2600 SU-85, SU-152 700tükki,SU-76 umbes 5000 tükki,umbes 100 JS-1 tanki,130 KV-85 ja umbes 5000 KV tüüpi tanki(KV1,KV1E,KV2,KV1S,KV8) ehk siis kokku umbes 43 000 konkurentsi võimelist tanki!Jätsin soomusautod ning kergetankid välja. Raskemini kui 76.2mm kahuriga olid relvastatud ainult umbes 2000 tanki! Aga 1944 aastaks oli saksamaa löödud nii Moskva,Stalingradi,Kurski kaarel all! Tuletan meelde,et 1944 aastaks oli Sakslastel juba ilusti Tiger1 Ja Panther olemas koos muude võimsate iselikkuvate suurtükkidega! Kui need JS-2,SU-100,T-34/85 ilmusid ju alles põhimõtteliselt sõja lõpus kui sõja saatus oli juba ette teada ja ei olnud isegi nö "teist rinnet veel avatud! Maksimaalselt oli sakslastel ka ju vähemalt iga 2 "kehva" vene tanki vastu 1 hea tank panna! Tuletan ka meelde,et sakslased olid ju enamasti kaitseval positsioonil. Aga mis ikkagi siis lõi tagasi hea saksa tehnika kui mitte kuvalda robustsusega T-34?
Kõik need 11000 konkurentsivõimelist saksa tanki ei viibinud ka Idas, kuna 43'aastal oli tanke vaja Aafrikas, Sitsiilias kui Itaalias. Ja julgestuseks ka Prantsusmaal. Venelased said aga põhimõtteliselt kõik oma toodetud sõjamasinad Läänerindele saata.
hindadega vehkijatele teadmiseks, et lihtsalt number ei ütle midagi, see on umbes sama nagu „jooniste uurimine“. Hinnad erinesid nii ajalises lõikes kui ka tehaste lõikes (tootmisprotsess). Näiteks mõned numbrid T-34 kohta M.Svirini raamatust Броневой щит Сталина. История советского танка 1937-1943, lk. 363-364:
tehase nr.183 T-34 1943.a.(kirjutatud za 1943 g. - kas siis terve aasta keskmine?) : 136,5 t.rbl.
T34-85 1945.a. 130,5 t.rbl. (tehas nimetamata, äkki sama?)
tehase nr.112 T-34 1942.a. 209 t.rbl.
tehase nr.174 T-34 1942.a. 312 t.rbl.
UZTM T-34 1942.a. 273 t.rbl.
ja 1940.a. maksis T-34 500 000 rbl.
huvitav, kuidas need Panther vs T-34 ja muude selliste raamatukeste autorid oma andmeid esitavad – on ju väga lihtne võtta ühele võrreldavale hind tootmise algusest ja teisele mõne masstootmisega tegeleva tehase toodanguperioodi lõpust. Või pole seal sellist asja üldse lahti seletatud?
tehase nr.183 T-34 1943.a.(kirjutatud za 1943 g. - kas siis terve aasta keskmine?) : 136,5 t.rbl.
T34-85 1945.a. 130,5 t.rbl. (tehas nimetamata, äkki sama?)
tehase nr.112 T-34 1942.a. 209 t.rbl.
tehase nr.174 T-34 1942.a. 312 t.rbl.
UZTM T-34 1942.a. 273 t.rbl.
ja 1940.a. maksis T-34 500 000 rbl.
huvitav, kuidas need Panther vs T-34 ja muude selliste raamatukeste autorid oma andmeid esitavad – on ju väga lihtne võtta ühele võrreldavale hind tootmise algusest ja teisele mõne masstootmisega tegeleva tehase toodanguperioodi lõpust. Või pole seal sellist asja üldse lahti seletatud?
Andrus,mida värki?
Ennem sa seletad kuidas ikka PAK36 võeti massiliselt T-34 maha ning nüüd jätad isegi juba 5cm Kwk L60 varustatud Panzer 3 välja? Mina vähemalt proovin anda kõige ausamat pilti mitte hakata ajalugu väänama erinevate asjade kõrvale jätmisega! PS oma sauna käigust ära teistele räägi
Panzer 3 võib igati sisse lugeda kuna oli ikkagi tank. Sama hästi võiks öelda,et ainult King Tiger oli "tank" ning siis hakata vinguma meeletu ülekaalu pärast(487 tanki VS terve maailm)! Kui sakslased suutsid kogu oma tootmisvõimsuse mõtetult ära raisata siis pole ju millegi üle hõisata,selle eest autasusid peale sõda ei antud!
Panzer 3 toodeti siis kuni 1943 aastani umbes 6000. Stug 3 1944 aastani umbes 5000.Panzer 4 kuni 1944 aastani 5000 tükki. Panther tanki umbes 2500 tükki. Umbes 900 Tiiger tanki .Umbes 1000 StuH42. Hornisse& 478 Nashorn . 90 Elefant . Niih kokku mina saan siis 21 000 ! Ma jätsin välja igasugused poolroomik soomukid,iseliikuvad haubitsad jne.
! Muidugi venelaste puhul on raske 5000 SU-76 sisse lugeda kuna soomus praktiliselt puudus ning 76.2mm kahuri tõttu oli ju lähivõitlus äärmiselt ohtlik ja kahtlen kas neid üldse selleks kasutati. PS tegin väikse vea. T-34/76 arv on tegelikult 3500 võrra väiksem kuna lugesin kogemata ka 1944 aasta toodangu sisse.Siis tuli teatvasti juba T-34/85.
Nägu näete on siis pmts 20K VS 30-35K!
---------------------
Andrus ma mõtlesin,et mismoodi polnud selle vahetüki karastamine võimalik?
Ennem sa seletad kuidas ikka PAK36 võeti massiliselt T-34 maha ning nüüd jätad isegi juba 5cm Kwk L60 varustatud Panzer 3 välja? Mina vähemalt proovin anda kõige ausamat pilti mitte hakata ajalugu väänama erinevate asjade kõrvale jätmisega! PS oma sauna käigust ära teistele räägi
Panzer 3 võib igati sisse lugeda kuna oli ikkagi tank. Sama hästi võiks öelda,et ainult King Tiger oli "tank" ning siis hakata vinguma meeletu ülekaalu pärast(487 tanki VS terve maailm)! Kui sakslased suutsid kogu oma tootmisvõimsuse mõtetult ära raisata siis pole ju millegi üle hõisata,selle eest autasusid peale sõda ei antud!
Panzer 3 toodeti siis kuni 1943 aastani umbes 6000. Stug 3 1944 aastani umbes 5000.Panzer 4 kuni 1944 aastani 5000 tükki. Panther tanki umbes 2500 tükki. Umbes 900 Tiiger tanki .Umbes 1000 StuH42. Hornisse& 478 Nashorn . 90 Elefant . Niih kokku mina saan siis 21 000 ! Ma jätsin välja igasugused poolroomik soomukid,iseliikuvad haubitsad jne.
! Muidugi venelaste puhul on raske 5000 SU-76 sisse lugeda kuna soomus praktiliselt puudus ning 76.2mm kahuri tõttu oli ju lähivõitlus äärmiselt ohtlik ja kahtlen kas neid üldse selleks kasutati. PS tegin väikse vea. T-34/76 arv on tegelikult 3500 võrra väiksem kuna lugesin kogemata ka 1944 aasta toodangu sisse.Siis tuli teatvasti juba T-34/85.
Nägu näete on siis pmts 20K VS 30-35K!
---------------------
Andrus ma mõtlesin,et mismoodi polnud selle vahetüki karastamine võimalik?
Ma vaatasin ka suure huviga seda vahetüki joonist, mis esimest ja alumist plaati kinni hoidis ja mul on selline tunne, et see detail sai jubeda koormuse osaliseks, kui tank maastikul sõitis. Ilmselt olid seal ka pidevalt mingid sisepinged peal. See omakorda pidi metalli väsitama ja tegi ilmselt ka sealt läbilaskmise palju lihtsamaks.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Vahetüki karastamine? Ehk panid tähele, millise ristlõikega ta on? Terves tala pikkuses jooksevad kaks süvendit, millesse kinnitatakse kere monteerimisel ülemine ja alumine soomusplaat. Kui selline tala on valmistatud kõrglegeeritud terasest (mida soomusteras iseenesestmõistetavalt ka on), siis karastamiseks tuleb teda kuumutada üsna kõrge temperatuurini ning seejärel üsna kiiresti kuid seejuures VÕIMALIKULT ÜHTLASELT maha jahutada. Kui sellise detaili termilisel töötlemisel üritada saavutada tugevat karastust (ma Brinelli arvu hetkel parem peast ei pane ja vaevalt et sel erilist tähtsust on), siis tänu keerukale profiilile karastuvad süvendite eenduvad servad tugevamalt ja muutuvad hapraks, kuna need on õhemad ja jahtuvad kiiremini, seega kui paksem keskkoht on saavutanud optimaalse kõvaduse, on servad nii haprad, et hakkavad vähimagi löökkoormuse mõjul murduma. Lisaks muidugi veel suhteliselt pika ja peenikese detaili puhul vältimatult tekkiv deformatsioon, mis võib iga detaili puhul erinev olla. Seepärast loobutigi, kuna lihtsat ja toimivat lahendust ei olnud.
Urmas.
Urmas.
Pigem loobuti sellepärast,et 2 plaati on lihtsam kokku keevitada kui kasutada vahetükki millel otseselt polegi mingit eesmärki ja kuigipalju on tervam nurk ka ballistiliselt parem kui ümmargune.
Niih võtsin ühe metallitöö õpiku ette ning lugesin karastamise kohta.Üldiselt siis jah kuumutada parajalt ning siis jahutada ning mida järsem on jahutusprotsess seda kõvem jääb!Muidugi ei tohi lasta täitsa maha jahutada vaid noolutada ehk lasta tasapisi umbes paarisaja kraadi pealt täitsa maha jahtuda,et ei jääks sisepingeid! Ei ole see vahetükk midagi nii keeruline,ristlõige on muutumatu!
Fosiil,sinu arust oli siis T-34/85 torn UFOde poolt toodud?
Torn oli valatud ühes suures tükis ning erinevalt 76 tornist varieerus keeruka kujuga valandis paksus peaaegu kaks korda(52mm vs 90mm). Märgin juba ette ära,et nö lagi oli jah peale keevitatud.Lihtsalt et hilisemat sõnade närimist ära hoida.
Usun,et ninaosa vahetüki "koer" on kuhugi mujale maetud.
Niih võtsin ühe metallitöö õpiku ette ning lugesin karastamise kohta.Üldiselt siis jah kuumutada parajalt ning siis jahutada ning mida järsem on jahutusprotsess seda kõvem jääb!Muidugi ei tohi lasta täitsa maha jahutada vaid noolutada ehk lasta tasapisi umbes paarisaja kraadi pealt täitsa maha jahtuda,et ei jääks sisepingeid! Ei ole see vahetükk midagi nii keeruline,ristlõige on muutumatu!
Fosiil,sinu arust oli siis T-34/85 torn UFOde poolt toodud?
Torn oli valatud ühes suures tükis ning erinevalt 76 tornist varieerus keeruka kujuga valandis paksus peaaegu kaks korda(52mm vs 90mm). Märgin juba ette ära,et nö lagi oli jah peale keevitatud.Lihtsalt et hilisemat sõnade närimist ära hoida.
Usun,et ninaosa vahetüki "koer" on kuhugi mujale maetud.
ei maksa mulle sõnu suhu panna – ütlesin nii:WotS kirjutas:Ennem sa seletad kuidas ikka PAK36 võeti massiliselt T-34 maha
ja pidasin silmas selliseid postitusi:siin mõni on pakkunud kaldus soomust välja imerohuna, mis tanki soomuskaitset maagiliselt parandab.
3.7mm PAK läbistas kindlasti umbes 50mm soomust kuid T-34 oli ju soomus enamasti nurga all. Seega sirge maa peal esisoomust ta kohe kindlasti ei augustanud. Pigem need olid ikka kuskilt küljepealt või siis näiteks mäeotsast lastud vms.
Irw. Iseenesest avastati kaldsoomus juba oi oi kui ammu,kuid venelased võtsid selle siiski kasutele teadlikult ja laialdaselt!
ja üritasin selgitada, et nõuk. konstruktorid ei teinud T-34 disainides suurt midagi soomuskaitse parandamiseks peale ülevalt tulnud käsu, mis ütles, et soomus peab olema kaldus, täitmise. Mulle tundub, et teadlikumalt asuti kaitset parandama alles 1944.a. - kui IS tanki nina sirgeks aeti ja tanki üldist disaini ümber tehti - tulemuseks T-44. Huvitav, kellele arusaamine kõigepealt tuli - kas tellijatele või konstruktoritele?Tankil oli äärmiselt hea üldplaaniga korpus,soomusplaadid asetatud 45 kraadise kaldega.
Lisaks sai demonstreeritud ka (sinu lahkel abil, suur tänu) paljude internetifoorumites arutlejate metoodika nõrkust – puuduolevad teadmised üritatakse ise välja mõelda, kahjuks aga jäetakse arvestamata enamus reaalses elus esinevaid tegureid. Selliseid asju saab teada ainult „raamatutest maha kirjutades“. Ja vahetüki koha pealt: mind tõesti ei huvita tehnoloogilised üksikasjad, mulle piisab täiesti sellest teadmisest, et toodanguarvu nimel mindi kõhklemata soomuskaitse nõrgendamisele.
uusmario, ära lase end kiskuda mõttetusse võrdlusesse, kus võrreldavad valitakse vastavalt sellele, millist suhet tahetakse. Hiljem kuulutakse see suhe eriti tugevaks argumendiks, mis peaks kinnitama ühe vaidleja väiteid. Sama objektiivsed on näiteks võrdlused stiilis palju tootsid NSVL ja Saksamaa sõja ajal sõjalaevu, reaktiiv- ja rakettlennukeid, tiib- ja ballistilisi rakette ja ette teada oleva suhtega samuti teada oleva lõpptulemuse põhjendamine.
Äärmiselt lihtsustatud kujul on riigi sõjatööstuskompleks üks kast, kuhu lähevad sisse tooraine, energia ja tööjõud ja välja tulevad mitmesugused sõjaks vajalikud tooted. Selle kasti peal on nupud, mida keerates ühte produkti rohkem ja teist vähem välja tuleb. Sõja edenedes krutivad kõikide riikide juhtkonnad neid nuppe ühele ja teisele poole vastavalt sellele, kuidas sõja käik neile paistab. Ühe riigi ühe toote toodanguarvu võrdlemine teise riigi sama toote toodanguarvuga ei näita midagi, kui nendes riikides on nupud keeratud eri asenditesse. Lisaks tuleks 2.ms korral vaadata koalitsioonide sõjatööstuskomplekse, mitte üksikute riikide omasid, kuna toimus ühe riigi toodangu üleandmine teisele riigile (üheks suuremaks saajaks oli näiteks riik, kes ise keskendus maasõja relvade tootmisele).
Teen asja väga lihtsalt 1944 aastaks olid Sakslased tootnud ca 27000 erinevat tanki laatset masinat (alates Pz I). Kusjuures nende 27000 erineva masinaga olid nad vallutanud Poola, Madalmaad, Prantsusmaa, Taani, Norra, Jugoslaavia, Kreeka. Samuti osalesid nad lahingutegevuses Aafrikas, 1943. aastal ka lahingutes Sitsiilias ja Itaalias.Mis tähendab, et nende arvukus Idarindel ei olnud kindlasti nii suur (näiteks Rommel kaotas ainuüksi Egiptuses toimunud lahingutes ca 600 tanki).
Mis puutub Vene masinatesse, siis Barbarossa ajaks oli venelastel relvastuses ca 13000-15000 vanema põlvkonna BT- ja T-26' seeria soomuselt mitte eriti häid , aga konkurentsivõimeliste suurtükidega tanke, lisaks tootsid nad 1940-1944. kokku ca 12000 T-50, T-60, T-70 ja T-80 seeria kergetanki. 1940-1944 tootsid venelased 38300 keskmise ja raske kategooria soomusmusmasinat. Lend-Leasiga said nad selleks ajaks 301 (või 600) Churchill tanki, 3782 Valentine tanki, 1084 Mathildat, 52 M10, 300 M3 Lee'd, 1665 M3 Stuartit ja ca 2000 M4. Kokku: ca 75000. Ei arvestanud amfiibtanke ega mitmetornilisi Vene imesi.
Mis puutub Vene masinatesse, siis Barbarossa ajaks oli venelastel relvastuses ca 13000-15000 vanema põlvkonna BT- ja T-26' seeria soomuselt mitte eriti häid , aga konkurentsivõimeliste suurtükidega tanke, lisaks tootsid nad 1940-1944. kokku ca 12000 T-50, T-60, T-70 ja T-80 seeria kergetanki. 1940-1944 tootsid venelased 38300 keskmise ja raske kategooria soomusmusmasinat. Lend-Leasiga said nad selleks ajaks 301 (või 600) Churchill tanki, 3782 Valentine tanki, 1084 Mathildat, 52 M10, 300 M3 Lee'd, 1665 M3 Stuartit ja ca 2000 M4. Kokku: ca 75000. Ei arvestanud amfiibtanke ega mitmetornilisi Vene imesi.
Irw Andrus sa oled vist valesti aru saanud asjadest.Ikka juhtub inimestega kes on "kõrgemal" kui tavalised foorumivaidlejad. Sa oled "eriline".
Aga kui sa loed tõesti nii palju raamatuid,kas sa siis ei tea,et tegelikult taheti T-34 juba peaaegu,et sõja alguses välja vahetada T-34M ja T-43 vastu?! Kuid lõpuks jäi peale põhimõte mis seisnes olgu kui halb või hea tank on aga olgu neid hästi palju ja kohe saadaval! Kahju,mis oleks tekkinud kui rindele poleks ühtegi tanki jõudnud vähemalt pool aastat oli kindlasti võrreldamatu T-34 vigadega!!
---
Khm ja mida võtsid sakslased ette? Nemad jõudsid oma teadusega niikaugele,et hakkasid looma monstrumeid millel puudus igasugune sõjaline väärtus! Kaunis aga paraku tarbetu.
Kes ikka kõige paremini kriitikat teeb kui vaenlane,aga vaevalt seal millegi kohta valetatakse. Soovitan lugeda. Tiiger 2 jäi siis viimaseks seeria toodangus olevaks Saksa tankiks ning pidi näitama tervet nende arengu suunda,panustusi ja ka muidugi tehnoloogiat.
http://www.battlefield.ru/content/view/282/123/lang,en/
Aga kui sa loed tõesti nii palju raamatuid,kas sa siis ei tea,et tegelikult taheti T-34 juba peaaegu,et sõja alguses välja vahetada T-34M ja T-43 vastu?! Kuid lõpuks jäi peale põhimõte mis seisnes olgu kui halb või hea tank on aga olgu neid hästi palju ja kohe saadaval! Kahju,mis oleks tekkinud kui rindele poleks ühtegi tanki jõudnud vähemalt pool aastat oli kindlasti võrreldamatu T-34 vigadega!!
---
Khm ja mida võtsid sakslased ette? Nemad jõudsid oma teadusega niikaugele,et hakkasid looma monstrumeid millel puudus igasugune sõjaline väärtus! Kaunis aga paraku tarbetu.
Kes ikka kõige paremini kriitikat teeb kui vaenlane,aga vaevalt seal millegi kohta valetatakse. Soovitan lugeda. Tiiger 2 jäi siis viimaseks seeria toodangus olevaks Saksa tankiks ning pidi näitama tervet nende arengu suunda,panustusi ja ka muidugi tehnoloogiat.
http://www.battlefield.ru/content/view/282/123/lang,en/
Tead, noolutamisest oled sa valesti aru saanud. Pärast jahutamist kuumutatakse detail uuesti teatud temperatuurini (see sõltub, millist kõvadust sa soovid saada) ja siis jahutatakse see uuesti maha.WotS kirjutas:Niih võtsin ühe metallitöö õpiku ette ning lugesin karastamise kohta.Üldiselt siis jah kuumutada parajalt ning siis jahutada ning mida järsem on jahutusprotsess seda kõvem jääb!Muidugi ei tohi lasta täitsa maha jahutada vaid noolutada ehk lasta tasapisi umbes paarisaja kraadi pealt täitsa maha jahtuda,et ei jääks sisepingeid! Ei ole see vahetükk midagi nii keeruline,ristlõige on muutumatu!
Ristlõige võib olla küll muutumatu, kui siiski võib detail painduda piki pikitelge, kui üks külg jahtub kiiremini maha kui teine - seda mainiti siin ka enne. Pole see karastamine midagi nii lihtne nagu sa arvad, isegi üsna väikesed ja lihtsa kujuga detailid võivad väga kergelt kõveraks minna.
Nonäedsa, jõudsid siis lõpuks sama tulemuseni, mis T-34 konstruktoridki, ja veel nii kiiresti - neil võttis asi ikka palju kauem aega - 41 aastal hakkasid vaesekesed mõtlema ning T-34-85 tootes lõpuks realiseerisid kuldaväärt idee! Kuid ära siis kahe silma vahele jäta, et tala jäi siiki alles - toetava elemendina - lihtsalt kolis sissepoole.WotS kirjutas:Pigem loobuti sellepärast,et 2 plaati on lihtsam kokku keevitada kui kasutada vahetükki millel otseselt polegi mingit eesmärki ja kuigipalju on tervam nurk ka ballistiliselt parem kui ümmargune.
Tuleb välja et midagi on ikka aruteludest kasu, kui juba vahel raamatugi kätte võtad..Niih võtsin ühe metallitöö õpiku ette ning lugesin karastamise kohta.Üldiselt siis jah kuumutada parajalt ning siis jahutada ning mida järsem on jahutusprotsess seda kõvem jääb!Muidugi ei tohi lasta täitsa maha jahutada vaid noolutada ehk lasta tasapisi umbes paarisaja kraadi pealt täitsa maha jahtuda,et ei jääks sisepingeid! Ei ole see vahetükk midagi nii keeruline,ristlõige on muutumatu!
Kahjuks oled metallide tehnoloogiat ilmselt veel vähe uurinud - ristlõige on antud juhul küll muutumatu, kuid ristlõike profiili sa arvestada miskipärast ei soovi? Aga just sellele püüdsin ma oma eelmises postingus tähelepanu juhtida... Kuigi hakkab tunduma, et sinu puhul on tegu soovmõtlemisega - ...ei ole ta midagi nii keeruline, oleks ikka hakkama saadud küll!... ja nii edasi samas stiilis. Ka kõige lihtsam loogika ütleb, et kui ikka oleks saadud karastada, siis ei oleks seda mingil juhul lubatud tegemata jätta. Ja kui arutelu kisub lõpuks "jonnipunni sündroomiks", siis ei näe ma sellel erilist mõtet - ..aga tegelikult on minul ikkagi õigus, sest ma tahan et nii oleks... - sellised kombed oleks tulnud omal ajal ikkagi lasteaeda jätta.
Kuid kui juba jõudsid karastamiseni, siis võiksid endale selgeks teha ka tolleaegse soomusterase põhilisedki alaliigid - heterogeense ja homogeense, tsementiitimise ja induktsioonkarastamise, samuti ka kolm karastamise astet, nii et anna minna...
Väga huvitav tõdemus, ainult ehk annad ka viite, kus ma midagi sellist olen väitnud? Ja kas ma olen T-34-85 tornist seni üldse midagi kirjutanud?Fosiil,sinu arust oli siis T-34/85 torn UFOde poolt toodud?
Kas see on nüüd mingi täiesti uus ja avastamata tõde või kuidas? Ja "ühes tükis valamine" - kas siis T-34-76 "pirukad" ja "mutrid" valati mitmes tükis? Mida sa üldse silmas pead? Kas tahad ninatala torniga võrrelda või vaevab sind mingi muu probleem?Torn oli valatud ühes suures tükis ning erinevalt 76 tornist varieerus keeruka kujuga valandis paksus peaaegu kaks korda(52mm vs 90mm). Märgin juba ette ära,et nö lagi oli jah peale keevitatud.Lihtsalt et hilisemat sõnade närimist ära hoida.
Usu pealegi, kes usub maailmalõppu, kes oma mõttekäigu ilmeksimatusesse...Usun,et ninaosa vahetüki "koer" on kuhugi mujale maetud.
Urmas.
See lause on pärit demagoogiaõpikust.WotS kirjutas:... Khm ja mida võtsid sakslased ette? ...
T-34 on kahtlemata II maailmasõja üks fenomenaalsemaid relvasüsteeme - kui vaadata asja kompleksselt. Kui vaadelda üksikut tanki, jääb see arusaamatuks. Aga tegu oligi ju massirelvaga. Nagu püstolkuulipilduja.
------------8<--------------
-
Surmaingel
- Liige
- Postitusi: 274
- Liitunud: 27 Okt, 2005 13:48
- Kontakt:
Tere härrased.
Vaatan seda teemat siin aukartustäratavast kaugusest.
Kuid ma siiski küsin, et oli see teemasse puutuv tank asjalik või mitte?
Et teda palju oli ja, et teda robustselt toodeti-kasutati..saame me kõik aru. Aga millised olid siis tema eelised sakslaste tankide ees, millised olid miinused? Ma oma rumaluses ei idu halligi miskist imeterasest, karastamisest ja imenurkadest (saan kahe rauatüki kokku keevitamisega hakkama ikka).
Äkki ikkagi jääks selle argumnteerimise juurde, miks ta kehvem-parem oli/on. Muidu varsti pean võtma appi tehnikasõnastiku!
Lugupidamisega.
Raul
Vaatan seda teemat siin aukartustäratavast kaugusest.
Kuid ma siiski küsin, et oli see teemasse puutuv tank asjalik või mitte?
Et teda palju oli ja, et teda robustselt toodeti-kasutati..saame me kõik aru. Aga millised olid siis tema eelised sakslaste tankide ees, millised olid miinused? Ma oma rumaluses ei idu halligi miskist imeterasest, karastamisest ja imenurkadest (saan kahe rauatüki kokku keevitamisega hakkama ikka).
Äkki ikkagi jääks selle argumnteerimise juurde, miks ta kehvem-parem oli/on. Muidu varsti pean võtma appi tehnikasõnastiku!
Lugupidamisega.
Raul
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist