www.militaar.net
http://militaar.net/phpBB2/

T-34, kui hea või halb ta siis oli?
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=14705
1. leht 26-st

Autor:  fossiil [ 21 Aug, 2008 10:34 ]
Teema pealkiri:  T-34, kui hea või halb ta siis oli?

Tervitus!

Alustan teemat, et edaspidi võiks kogu T-34 kohta käiva mõttevahetuse leida ühest kohast, hetkel on kõik selleteemaline väga paljudes erinevates arutlustes laiali.

Ja üritan intrigeerida kah: kes mida arvab - kas T-34 kujundus (mootor ja jõuülekanne taga, vastukaaluks siis saksa masinatel levinud mootor taga, jõuülekanne ees) oli tingitud konstruktorite ettenägelikkusest või millestki muust?

Urmas.

Autor:  Hellcat [ 21 Aug, 2008 12:43 ]
Teema pealkiri: 

siin oli kuskil discovery kanali peal saade top 10 tankid,seal sai t-34 esimese koha,ja tänu lihtsusele...seega peax hea tank ikka olema...sakslasedgi imestasid selle peale,kui lihtne see on aga samas nii tõhus...

Autor:  Würger 190G [ 21 Aug, 2008 12:53 ]
Teema pealkiri: 

Hellcat kirjutas:
siin oli kuskil discovery kanali peal saade top 10 tankid,seal sai t-34 esimese koha,ja tänu lihtsusele...seega peax hea tank ikka olema...sakslasedgi imestasid selle peale,kui lihtne see on aga samas nii tõhus...


Ja need dokud ja topid DISCOVERY kanalilitelt on tõesti näitajad, kuula ja loe supakaid, kodanikud toimetajad on kõik vanade, NSVL ajal ilmunud info küüsis. Vaesekesed ei suuda sageli isegi korrektselt tehinilisi näitjaid esitada, rääkimata sellest, mis pilt jookseb ja kuidas tekst sellega ei klapi. Selge see siis T-34 the best. Neid saateid võib vaadata ja taustaks Motorhead`i kuulata.

Tõhus...Mass tapab.

Autor:  T-62 [ 21 Aug, 2008 13:17 ]
Teema pealkiri: 

Hea mõte fossiili poolt. Teema tõotab tuliseid vaidlusi ja mõningal juhul ka isiklikke teravusi.
Loodan, et sellest kujutleb üks põhjalik arutelu ja härra fossiil juhib pusklejad õigele rajale :lol:

Autor:  ugandiklubi [ 21 Aug, 2008 15:15 ]
Teema pealkiri: 

Pilt
Et asi natu selgem oleks lisan ka mõne joonise , tegemist siis T-34 /76 (Kahur l-11 ) ja panzer IV
Pilt

Autor:  Pärtel [ 21 Aug, 2008 18:36 ]
Teema pealkiri: 

vaidleks Hellcatile mõnes osas vastu. tõesti oli T-34 selles filmis esitletud ning loetud ka top 10 olevaks, aga esimeseks ta ei tulnud. esimene oli hoopis - üllatus! üllatus! - Leo 2. T-34 võis seal platseeruda 3. või sealt allapoole. sõna võtsid selles filmis nii II MS läbiteinud tankistid, kui ka ajaloolased-tehnikahuvilised.

Autor:  Satakas [ 21 Aug, 2008 19:28 ]
Teema pealkiri: 

võibolla käib jutt erinevatest saadetest sest ka mina olen korduvalt näinud sellist tanki-top'i. kus esikohal t-34

Autor:  andrus [ 21 Aug, 2008 20:54 ]
Teema pealkiri: 

klaariks alustuseks ühe vale ära, mida siin foorumil on levitatud:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 014#122014
Tsiteeri:
T-34/85 sai [...] ning esiplaadi paksus juba 65mm.
tegelikult jäi esiplaadi paksus samaks, ehk siis 45 mm.

Отечественные бронированные машины. ХХ в. Т. 2. 1941-1945 гг. lk.170

ja minu poolt ka üks provokatsioon:
kas olete üldse kindlad, et nõukogude tankil mootor taga oli ? Kuidas oleks selline jaotus: lahinguosa ees, mootor keskel ja jõuülekanne taga ;)

Autor:  uusmario [ 21 Aug, 2008 23:57 ]
Teema pealkiri: 

Tsiteeri:
ja minu poolt ka üks provokatsioon:
kas olete üldse kindlad, et nõukogude tankil mootor taga oli ? Kuidas oleks selline jaotus: lahinguosa ees, mootor keskel ja jõuülekanne taga


Ei näe provokatsiooni, ei tasu asja ületähtsustada.Igaüks võib jagada masinat sektsioonideks nagu tahab nt juhtimissektsioon- lahingusektsioon- mootorisektsioon- jahutussektsioon- jõuülekandesektsioon või kütusesektsioon- juhtimissektsioon- lahingusektsioon- mootorisektsioon- jahutussektsioon- kütusesektsioon- jõuülekandesektsioon või siis lahingusektsioon- mootorisektsioon jne jne jne.On nüüd vaja tühjast tüli teha.

Autor:  T-62 [ 22 Aug, 2008 0:32 ]
Teema pealkiri: 

T-34 ruumijaotus pärines eelkäiatelt (sealhulgas 1938 aasta projektid A-20 ja A-32, hilisem T-32), ei hakatud midagi uut katsetama, sest selliseid oli juba toodetud. Samas on selline agregaatide paigutus ruumiliselt väga ebaotstarbekas. Saksa masinatel kasutatu jättis rohkem vaba ruumi, seega oli ka meeskonnal mugavam tegutseda.
Üleüldse on T-34 tootmisse jõudmine üks suur juhuste kokkulangemine.

Mootori asukohast. Kuna Eesti kaitseväel tankid puuduvad, siis ilmselt puudub seal ka selle alane terminoloogia. Selle pärast lähtun NL-i armee omast. Tanki korpuses on üldjuhul kaks osa:
1. Lahinguosakond e. meeskonnaruum
2. Mootoriruum, mis klassikalise ülesehituse korral on koos transmissiooniga.

Need saavad paikneda üks ees ja teine taga või vastupidi, ja on eraldatud teineteisest vahesinaga. On ka erandeid, kus juht paikneb ülejäänud meeskonnast eraldi. Torn on meeskonna ruumi osa.
Tahtsin öelda, et tanki puhul räägitakse meeskonnaruumist ja mootoriruumist, mitte mootori asukohast. Umbes, et kas Ferrary on kesk- või tagamootriga.

Autor:  fossiil [ 22 Aug, 2008 10:27 ]
Teema pealkiri: 

T-34 jaotus sektsioonideks pärineb tõepoolest eelkäijatelt, kuid sellel kõigel on ka laiem taust. Raamatus "Bojevõe mashinõ Uralvagonzavoda, T-34" kirjutatakse, et omal ajal kaaluti päris palju transmissiooni viimist ette, mis oleks võimaldanud tanki jaoks palju optimaalsemat kujundust, tehti päris palju arvutusi, kuid need näitasid, et see pole puhttehniliselt võimalik. Nii T-34, kui ka KV käigukastid pluss lõppülekanne paistsid silma oma suurusega, mistõttu nad ei oleks tanki esiossa lihtsalt ära mahtunud. Otseseks süüdlaseks oli paljukiidetud diiselmootor - nominaalvõimsuse saavutas ta palju madalamatel pööretel, kui sakslaste poolt kasutatud bensiinimootorid. Seega oli pöördemoment väntvõlli otsal ka palju suurem, suhe ei olnud just päris kahekordne, kuid vajas siiski juba esimeses ülekandes jämedamaid võlle, palju tugevamaid (seega ka kogukamaid) laagreid, hammasrattaid ja muud. Mis iseenesest mõista nõudis ka palju suuremaid kartereid. Arvestades tolleagset nõukogude poole tootmise taset, ei oldud lihtsalt võimelised tootma diislile sobivat käigukasti koos lõppülekandega, mis oleks tanki esiossa ära mahtunud.
Nii et kõik muinasjutud "geniaalsest" kujundusest jäävadki vaid muinasjuttudeks, mis olidki mõeldud rumalale lihtsurelikule patriootliku kasvatustöö raames.

Autor:  T-62 [ 22 Aug, 2008 14:31 ]
Teema pealkiri: 

Selle sama klassikalise ruumijaotusega tekkisid probleemid viimastel mudelitel ja samahodikute (iseliikuv suurtükk) juures. Nimelt ulatus relva suue pikkalt ette ja ka esiots muutus raskeks. Tankil oli veel võimalik vajadusel, näiteks liigendatud maastikul, torni pöörata180%, aga iseliikuvatega oldi hädas.
Teine probleem olid raskelt toimivad juhtimisseadmed.

Autor:  fossiil [ 22 Aug, 2008 14:46 ]
Teema pealkiri: 

Pika kahuriga olid probleemid kõigil - ka Panzer IV baasil ehitatud pikaraudsetel tankihävitajatel tuli esimesi rattapaare ja vedrustust tugevdada.
Kuid T-34-ga oli selline lugu, et kui L-11 kahurit hakati asendama F-34-ga, siis läks Grabini bürool sõjaväelastega kismaks, mille võitsid tookord viimased. Tulemuseks oli, et Grabinit sunniti kahuri toru lühendama 10 kaliibri võrra, seega siis 762 mm. Põhjuseks toodi, et muidu tekib suur oht maastikul toruga pinnasesse tonksata. Algselt sooviti ju tanki, millesse võiks istuma panna ka kõige madalama arengutasemega tankistilaadse tüübi. Kuidas selline pikkuse kärpimine mõjus mürsu algkiirusele ja läbilöögivõimele, oskab ilmselt igaüks ette kujutada.
Hiljem, kui olude sunnil võeti kasutusele pikaraudne 85 mm kahur, olid sõjaväelased selle koha pealt vait nagu kuldid rukkis...

Urmas.

Autor:  T-62 [ 22 Aug, 2008 15:13 ]
Teema pealkiri: 

Arvatavasti poleks T-34 üldse tootmisse jõudnud, kui oleks peale jäänud sõjaväelaste arvamus. Nemad soovisid endiselt ratas-roomik masinat. Oletatavasti suure juhi heatahtlikkus lasi valmida kahel erisuguse käiguosaga prototüübil.
Minu oletused pärinevad sealt: Игорь Шмелев (Техника и вооружение № 11-12 за 1998 г.)
Need olid siis prototüübid A-20 ja A-32.
Samaaegselt T-34 projekteerimisega käis tanki T-50 loomine. Mitmel korral oli see ka seeriasse minemas. T-34 päästis kohe-kohe algav sõda, kuna seda oli lihtsam toota.

Autor:  asjaajaja [ 22 Aug, 2008 15:39 ]
Teema pealkiri: 

See on küll tagantjärele tarkus, aga kas lahenduseks poleks olnud vahetult diiselmootori juurde paigaldatav vahekast, kust siis oleks saanud juba muudetud ülekandearvu viia pika kardaaniga ette käigukasti ja jõuülekandesse? Üks kogukas ja raske lisaagregaat muidugi juures, aga see ruum ja kaal oleks teises kohas jälle veits kokkuhoidu andnud.

1. leht 26-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/