Siinkohal sa eksid.Vaadates kui vähe suudab Venemaa järgneva kümnendi jooksul isegi Su-57eid osta, tunduks mulle Mig-41'e arendamise asemel palju perspektiivikam arendada sama rolli jaoks mõnda Su-57 modifikatsiooni. Näiteks pikendatud kere, suurema kütusehulgaga ja kiirele lennule seadistatud õhusissevõttudega versioon. Saaks vähemasti mootorite ja avioonika kulud ära jätta ning ka muud suures osas taaskasutada.
See asi oleks tõesti mõttekas vaid rahaliselt, kuid ei Su-57 ega MiG-41, mis on ehitatud (super)manööverdusvõimelisteks taktikalisteks hävitajateks, suudavad MiG-31 rolli täita üsna osaliselt. MiG-31 on siiski superkruisiv platvorm (tegevuskaugus 720 km kiirusel Mach 2.35), mis on loodud teatud vene-spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, eelkõige ameeriklaste pommitajate ja tiibrakettide tõrjeks rakettidega kaitsmata ja radariga osaliselt vaadeldaval põhjapiiridel. Ameeriklastel on see auk olnud enamasti üldse täitmata. Lisaks nõutakse sellelt väga suurt lennukaugust ja õhus viibimise võimet, mis on vene standardite mõistas täiesti kolossaalsed.
Kui vaadata MiG-31 eelkäijaid põhjapiiridel (Tu-128 plus protod, mis tootmisse ei läinud), siis on näha, et taktikaliste hävitajatega polnuks see ülesanne täidetav. NSVL kindralstaabil oli pidevalt hirm, et ameeriklased tulevad madalalt Põhja-Jäämere kohalt, enda kauglennuväega läbi viidud simulatsioonid näitasid, et sellised madala kõrguse sissetungid (simuleeriti Tu-22ga) jõudsid tihtipeale märkamatult Moskvani välja.
MiG-31 pidi alguses olema asendaja MiG-25-le ja katsetati prototüüpe, mis pidanuks lendama Mach 3.2 kiirusega (üks proto on siiani alles ja rekordid püsivad tänaseni, nt tõus 36 km kõrgusele) ja MiG-31 proto oli seal üks tööversioon. Siis aga torkas Moskvale pähe, et aegunud ja aeglaste Tupolevide park tahab vahetust peagi ning roheline tuli anti MiG-25PM-le, mis hiljem nimetati MiG-31-ks. Seal pandi rõhku radarisüsteemile ja lennukaugusele (kasutati näiteks Solovjov D-30 turboventilaatormootoreid, mis pärinesid reisilennukilt). SR-71 jaoks pidi piisama võimsamast radarist ja rakettidest, mida sai lasta piisavalt "üles", et polnud vajadust ise lähedale minna.