www.militaar.net

Küsimusele leidsin vastuse.
Häll vene pommitaja Tu-2 küljest.
Kindlasti kasutati midagi sarnast ka mõne teise pommitaja küljes kus 12,7mm ub peal oli.
Mõned pildid ka.

Nonoh, mehed, see ikka üks sitt radar peab olema, mis kapsavahti ei võta
Kapsavaht ei ole ju puust ja puldanist tervenisti.
Ja kütuseks ikkagi B-70. Uurige lähemalt surveastme kohta ...
Ja isiklikust kogemusest tean, et moodsad aktiivradarid ehk ainult karlsoneid(para) ja mõningaid deltatrikesid ei võta (ei identifitseeri)
Annushka koht on siiski muuseumis. Ta OLI jah väga hea lennuk. Minevikus.

Mõned inimesed ikka armastvad avastada ameerikat.

Väike vihje - M-62 on Wright Cyclone R-1820 edasiarendus. Wright Cyclone töötati välja 87 oktaaniarvuga kütuse jaoks. Keegi ei ole Venemaal kunagi sellele mootorile teinud downgrade'i. Pigem ikka vastupidi.

Surveastme järgi sobiva kütuse margi tuvastamine on muidugi huvitav tegevus, ainult võib konkreetsete isenditega tegeledes väga valusaid tagasilööke anda...

Kulibin kirjutas: Ja kütuseks ikkagi B-70. Uurige lähemalt surveastme kohta ...

No ei ole inimene ülelaadimisest kuulnud.

Рвозд.наддува взл. = 1050 мм рт.ст.
Рвозд.наддува ном. = 900 мм рт.ст.

Pealegi mõjutab detonatsiooni ka mootori temperatuurirežiim, segu koostis, silindrite läbimõõt, põlemiskambri kuju...
АШ-62 tehnilised andmed leiab siit: http://ru.wikipedia.org/wiki/%C0%D8-62

Ma olen poisikesena sääreväristajaga sõitnud selle bensiiniga mis nende lennukite paakidest viinarahaks müüdud. Väideti siis A-95 olema. Kõik poisikesed olid oma särride kolbide pärast mures, et pidavat kovipõhja läbi põletama

Väike iseharimise kursus
http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2 ... /lepik.htm

Suurem oktaaniarv näitab kütuse suuremal rõhul väiksemat iseplahvatamise võimalikust. Seega - mida suurem oktaaniarv -> seda kõrgemal töörõhul võib mootor töötada -> seda rohkem energait saab kütusest kätte ühe massiühiku kohta.

Kasutades suurema oktaaniarvuga kütust väiksema töörõhuga mootoris -> põletad raha, mitte mootorit. Sa ei saa seda effekti kätte mida see kütus sulle pakuks. Mootor kestab edasi sama moodi.

Toomase toodud lingil on natuke vananenud info. Hetkel kehtiv standard:
http://www.evs.ee/tooted/evs-en-228-2012 Loomulikult on lugemine tasuline!
Aga ingliskeellset materjali õnneks leiab.

DIN EN 228:2013

Automotive fuels - Unleaded petrol - Requirements and test methods; German version EN 228:2012 (Foreign Standard)
This document specifies requirements and test methods for marketed and delivered unleaded petrol. It is applicable to unleaded petrol for use in petrol engine vehicles designed to run on unleaded petrol. This European Standard specifies two types of unleaded petrol; one type with a maximum oxygen content of 3,7 % (m/m) and a maximum ethanol content of 10,0 % (V/V), and one type intended for older vehicles that are not warranted to use unleaded petrol with a high biofuel content, with a maximum oxygen content of 2,7 % (m/m) and a maximum ethanol content of 5,0 % (V/V).

Praktikas kohtab Eestis hetkel kaht tüüpi bensiini. Üks tuleb Soomest ja sisaldab kuni 10% alkoholi, mille olemasolu tähistamine pole standardi järgi kohustuslik.Teine tuleb Mažeikiaist ja on valmistatud vene fossiilsest toorainest. Alkoholi ei sisalda.
Alkoholisisaldus on paha seetõttu, et alkohol seguneb veega ja imab õhust niiskust. Vesi aga kutsub esile toitesüsteemi komponentide korrosiooni. Samuti metanool, mida standard lubab koos etanooliga bensiinile lisada. Karburaatormootori puhul on veel karburaatori jäätumise oht, seetõttu lennukimootorites, mil on autobensiini kasutamise sertifikaat, võib kasutada bensiini alkoholisisaldusega alla 2%. Rotaxi mootoritel küll seda piirangut pole, kuid piiritust sisaldava bensiini kasutamine üldiselt ikka soovitav ei ole.
Piirituse ja vee sisaldust kütuses saab kontrollida lihtsalt: täita mõõdunõu osaliselt veega, märkida ära veetase. Siis valada peale samapalju uuritavat bensiini, loksutada ja jätta seisma. Mõne aja pärast on näha, kas veetase tõusis. Kui ei, siis alkoholi bensiinis pole.

Üks viga oli viidatud artiklis veel. Rikastatud segul on küll suurem põlemiskiirus, kuid väiksem detonatsioonioht. Lisaks toimib rikastatud segu puhul sisemine jahutus bensiini aurustumisel neelatava soojuse arvel. Detonatsioonioht on just aeglasemalt põleva lahjendatud segu puhul. Põlemisfront liigub küünlast eemale aeglaselt, põlemiskambri kaugemas osas surutakse küttesegu kokku. Seal tekivad peroksiidid, mis detoneeruvad.

Kas keegi oskab identifitseerida lennuki(te)? võimaliku margi?
Jupid on (ilmselt) pärit kuskilt Narva kandist, korjatud vahetult pärast II MS
lahinguväljalt.

Tegemist on ilmselt mõne suurema lennumasina kuulipildujalintide hoidjatega. Kiri "Prav." viitab sellele, et li ka "vasakpoolne, analoogne kassett.

Jahimees leidis metsas kõndides lennuki jäänused. Esmapilgul tunduks, et tegemist on I-153'ga. Kui keegi oskab midagi muud pakkuda, siis andku teada.

kus maakonnast siis leiti see vrakk

Saaremaa.

saaremaal see aasta ikka tuleb neid lennukeid välja nää siin ka leiti LA-5 hävitaja jäänused http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=53&t=32173

paremiad pilte siis oksaks öelda millega tegu on

Leidsin naabrimehe vanarauahunnikust ühe jupi lennukitiivast. Kahjuks küll mitte eriti paljuütlev, kuid ehk saab kuidagi tuvastada, mis lind ja kelle ja kuidas.
Asukoht Pärnumaa, Varbla vald, Sõmeri tuletorni lähedusest.
Perenaine rääkis, et olla sõjaajal alla tulnud. Rohkem tema ei mäletanud. Küll aga on selge, et tubli rannarahvas kui põline aakrikukoguja, vedas selle ruttu laiali. Sest igast talust leiab mingeid jälgi. Kes on teinud paadile juppe, kes mööblit (tooli), kellel kruus valmistatud. Endalgi olid kodus võrgunõelad, mille kohta ainult osati öelda: need on SELLEST lennukist.

Üldse oleks ehk teadjatelt hea kuulda, mis seal kandis toimunud on. Enda arust suht vaikne ja kõrvaline nurk ning peale Tõstamaa sündmuste Suvesõja ajal ei ole muud infot sõjategevusest kuulda. Samas on see lennuk sinna kuidagi sattunud, samuti räägib rahvasuu Vaiste rabas olevast tankist (ma küll ei suuda ühtegi põhjust välja mõelda, miks see vaene loom pidi seal kandis liikuma ja veel siis rappa ronima), siis on Kõrksaarel olev sakslase haud, kes oli tükk aega ennast peale sõja lõppu seal varjanud. Samuti on rannas mitmetes kohtades kaevikute jäänused.

Lennuki tükki ei oska küll tuvastada aga esimesel ja viimasel pildil olev aasaga tsingitud tünn on saksa poi mida kasutati miiniväljade märgistamisel.
Lipuvarras käib seal poi keskel olevast august läbi.
Võibolla tead seda ise ka aga igaks juhuks mainisin, neid pole ka enam kuigi palju liikumas.
Paistab päris korralik.