www.militaar.net

Kogenud ja hea koordinatsiooniga purilendur pidi "kuuli ja pintsli" abil suutma kümmekond minutit pilves lennata.
Suurim oht on spiraalsesse pikeesse sattumine, mis madala pilvebaasi korral lõpeb kokkupõrkega maapinna või mingi takistusega. Spiraalne pikee on põhjustanud rohkem õnnetusi kui pööris.
Kui tekib vajadus läbi pilvekihi laskumiseks, tuleb lennuk võimalikult väikesele kiirusele välja trimmida, laskumiseks vähendada tõmmet ning hoida pedaalidega suunda, juhindudes pöörangunäitajast või kompassist. Juhist ei tohi puutuda. Lennuk on reeglina piisava põikipüsivusega ja laskub otse. Kui piloot üritab juhist kasutada, viib ta lennuki tõenäoliselt spiraali, kuna erinevatelt meeleelunditelt saabuvad vastuolulised signaalid.
See käib üldiselt ka aviohorisondiga lennukite kohta. Halva nähtavusega lennates ja orientatsiooni kaotades sattus õnnetusse näiteks John F. Kennedy Jr. Kusjuures tema lennukil oli aviohorisont olemas, kuid Kennedyl polnud instrumentaallennu pädevust.

On olnud au hoida mõningate WW2 aegsete asjade juhist lennul ja ei saa märkimata jätta nende äärmiselt head stabiilsust.
Nendega lendamine meenutas UL klassi Beawer RX550 aparaati. Viimane lendab nimelt ise ja hästi tuunitud aparaadi puhul vaikse ilmaga stardib ja maandub hands-free modes. Peaaegu... drosseliga tuleb natuke mängida. Ja pedalit ei vaja üldse ringi tegemiseks. Vot sellised riistad siis.
Küll teemast väljas post, aga jutujätkuks mainiksin siinkohal ära asjaolu, et üks varalahkunud sõber lendas viimatimainitud lennuvahendiga paduvihmas ja tormis mis murdis puid. Rakverest Piibele ... Päris mitu meest olid mures ja tuul kõigutas lagedal MB240-i nelja suure mehega lastis ... Maandus külg ees ja oli märg nagu kass aga üldiselt rahul...
Mind pani seejuures imestama Rotax 503 nimelise paljukirutud agregaadi vapper vastupanu loodusjõududele.

Tere!

Järsku keegi tunneb asja ära?

http://forum.automoto.ee/showthread.php ... #pid376902

Tänan.

Võib teema lõpetatuks lugeda. See jupp oli pärit Kärstna tamme otsa lennanud lennuki küljest arvatavasti. Kingin muuseumile. Tõnu saab omale.
T.

Mis lennuki detailiga võib olla tegemist?

http://postimg.org/image/okjh932jd/

mis detailidega võiks tegu olla, oletan et lennuki omadega, äkki keegi teab mis lennuki pealt ja milleks kasutati

Metallihunnikust tuli jälle tundmatut rauda(akukarp, seest tühi nukkvõll jne.)Tundub et saksa lennuki tükid.
Ehk oskab keegi täpsemalt õelda.

Aknaga karbikene meenutab tolleaegset elektriarvestit

Millisele lennukile kuulus selline ratas? Nõukogude päritolu. Kui keegi vajab oma lennuki projekti jaoks, võib märku anda.







A.

põrutan puusalt.. Pe-2

põrutan puusalt.. Pe-2

See ta kindlalt pole. Meenutaks nagu Jak-12.

Kas see võib olla Jak-3 või Jak-9 ratas? On pakutud välja võimalus, et see on pärit lammutatud monumentlennukilt.

A.

Vene unifitseerimise eripärad ... Kindlasti kasutati taolisi rattaid mujalgi kui Jak-12 küljes.
Mul vedeleb kah neid paar tükki, uued aga ilma kahvlita.

Kas see võib olla Jak-3 või Jak-9 ratas? On pakutud välja võimalus, et see on pärit lammutatud monumentlennukilt.

Pead ei anna, kuid need masinad olid raskemad ja loogiliselt võttes peaks ka sabaratas suurem olema. Jak-12 välja vahetanud Wilga-35 sabaratta rehvimõõt on 255x110. Seega suht samasuur.
Jak-12 oli Eestis kasutusel nii purilennukite pukseerijana kui sanitaarlennukina. Seega ka juppe vedeleb siin-seal.
Ka oli Jak hävitajate sabaratta järeljooks piltide järgi suurem, kahvel ulatus pikemalt taha.

kunagi väga-väga ammu üks vana näitas minule (enamvähem) koha, kuhu olevat venelaste lennuk alla tulnud...huvipärast sai nüüd labidaga liigutatud vähe...selgus,et polegi venelane...kas kusagil on andmeid sakslaste kadunud junkersist kagu-eestis? (Värska Orava ja petseri pole siit kaugel)