www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Mär, 2019 22:08

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 751 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 47, 48, 49, 50, 51  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 16:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1438
............aga kui palju maksab auto, hapukoor või pikad püksid? Äkki on erinevatel tootjatel erinevad hinnad.................või on laskemoonal nagu maavaral üks börsihind?!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 17:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Kui me oletame, et ma arvutasin valesti ja Soomest toodud 122 lasukomplekti tegelik hind olnuks näiteks 400 dollarit, siis see on ikkagi hea hind võrreldes 600-dollarilise 81 mm miiniga :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 17:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1438
Kui me räägime sellest lõpuotsa "pole enam vaja" military surplusest (D-30, FH-70, Norra kered jne...) siis siin küsib ikka müüja reeglina ostja käest eelnevalt, palju ta maksaks, et see asi mingi enam-vähem win-win tehingu moodi välja paistaks? Ma olen kuulnud lugu, et juhatajale eksprompt meetodil neid D30id pakkudes anti mõista, et "pole vaja, viige minema" aga pärast tuli üle keskmise kopsakas arve nii, et siinpool lahte ikkagi kulmud tõusid. :D

Sõjalises mõttes tekkis jah suuremas koguses relvi ja arvukalt laskemoona ehk sai paugutama hakata, mis oli iseenesest OK.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 17:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 132
Kapten Trumm kirjutas:
Kindral tegi õigesti ja oleks pidanud mitte 42, vaid 142 ära võtma. Küll need mõned laoruumid oleks ka leitud. Seisavad ja ootavad, kuni võtame kasutusse.


Laoruumid 42 tk jaoks leiti. Kulu laoruumidele 7,2 mln krooni. Kuid see pole hetkel oluline. Oluline on hoopis hinnata, kas projekt täitis oma eesmärgi. Projekti esmane eesmärk oli osta 42 122 mm haubitsat. Need ka saadi. Eesmärk saavutati. Projekti eesmärgiks ei olnud saada 122 mm suurtükiväepataljone, millel oleks oma kasutuspõhimõtted, Eesti oludele kohandatud struktuur, mis oleks mehitatud, väljaõpetatud, allüksuste juhid treenitud, üksus varustatud ja varudega tagatud, võimeline teiste üksustega koostööks, vajalik taristu olemas, remont ja hooldus tagatud. Kõik seda tehakse nüüd juurde, sest ilma selleta ei saa. Tagantjärgi vaadates mida oleks pidanud kohe projekti algfaasis tegema on süsteemne lähenemine. Ega eesmärk ei ole relvi kokku osta, ikka sõdimisvõimelised üksused on eesmärk. Arengukava 2026 kohaselt II brigaadi teine 122 mm pataljon on veel valmimisel. Aastaks 2026 on relvad meie käes olnud ligi 20 aastat. Varasem eluiga ka veel juurde. Aeg hakata uut relvaostu ettevalmistama.

Ja et keegi nüüd valesti aru ei saaks. Relvade hind oli odav võrreldes uue relvaga. Ma ei ole seda meelt kunagi olnud, et me peaksime ostma vaid uusi asju, meie rahakott seda enamasti ei võimalda. Selles kontekstis soodne tehing, kuid vaatamata soodsale tehingule tegelik eesmärk on ikkagi poolenisti veel arendamisel. Siin me jõuamegi jälle tuumprobleemini, kas teha niipalju kui jõud ja mõistus välja kannavad või proovida kogu riigikaitse vajadus korraga arendamisse panna. Mille osas kaitsevägi on kindlasti targem kui aastal 2006 detsembris, kui tollane uus kaitseväe juhataja läks oma esimesele välisvisiidile Soome ja ilma staabianalüüsita paugutas kohe 122 mm habitsatest, on oskus süsteemsemalt mõelda. Vähemalt raha osas, ajaressursi hindamisel on veel arenguruumi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 18:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3483
Tsiteeri:
Arengukava 2026 kohaselt II brigaadi teine 122 mm pataljon on veel valmimisel.

Mõtled lisaks sellele II brigaadi ST reservpataljonile, mis juba põhimõtteliselt olemas on? Või ajan ma siin midagi sassi ja sa mõtledki seda sama pataljoni.

EDIT:
Muuseas on üsna huvitav neis eelarve dokumentides sorida ja vaadata palju mingi asi maksab.
Näiteks 81 mm M889 miini hind (2018 aasta) kujuneb järgnevalt:
*M783 detonaator - 168 dollarit
*miini korpus - 64 dollarit
*sütik M299 - 18 dollarit
*heitelaeng M220 - 16 dollarit
*miini saba M24 - 17 dollarit
*PBXW-14 lisalaeng - 84 dollarit
*IMX-104 lõhketäidis - 27 dollarit
*koostamine, pakkimine jne - 87 dollarit
Kokku umbes 480 dollarit.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 20:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 132
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Arengukava 2026 kohaselt II brigaadi teine 122 mm pataljon on veel valmimisel.

Mõtled lisaks sellele II brigaadi ST reservpataljonile, mis juba põhimõtteliselt olemas on? Või ajan ma siin midagi sassi ja sa mõtledki seda sama pataljoni.


II brigaad koosneb aastal 2026 neljast jalaväepataljonist, kahest 122 mm pataljonist, teiste pataljonide ja kompaniide arv jääb samaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 9:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
Ja et keegi nüüd valesti aru ei saaks. Relvade hind oli odav võrreldes uue relvaga. Ma ei ole seda meelt kunagi olnud, et me peaksime ostma vaid uusi asju, meie rahakott seda enamasti ei võimalda. Selles kontekstis soodne tehing, kuid vaatamata soodsale tehingule tegelik eesmärk on ikkagi poolenisti veel arendamisel. Siin me jõuamegi jälle tuumprobleemini, kas teha niipalju kui jõud ja mõistus välja kannavad või proovida kogu riigikaitse vajadus korraga arendamisse panna. Mille osas kaitsevägi on kindlasti targem kui aastal 2006 detsembris, kui tollane uus kaitseväe juhataja läks oma esimesele välisvisiidile Soome ja ilma staabianalüüsita paugutas kohe 122 mm habitsatest, on oskus süsteemsemalt mõelda. Vähemalt raha osas, ajaressursi hindamisel on veel arenguruumi.


Haistan teatud kallutatust.
Kui antud tehing oleks olemata (argumendiga, et pole sõdureid, veokeid ja veel 100 asja), siis natuke hiljem relvaturule tormates oleks kogumaksumus tunduvalt suurem (mäletad, mis ise rääkisid moonavaru hinna kohta...) ja valmimise ajahorisont veel kaugemal. Kui arvestada 155 lasukomplekti hinnaks keskmiselt 2000 eurot, siis pataljoni 30 DOS-i maksab ainuüksi 72 miljonit eurot. Ja 155 moon pole ei odav ega ka lõdvalt igalt poolt ostetav. Võtke saksa haubitsatehingu maksumus, arvestage pool relvadele ja varustusele ning teine pool moonale, hinnavahed selle 122-ga tulevad mitu korda.

D-30 on suhteliselt odav ja primitiivne relv, erinevalt nt ülikeerukast FH-70-st ei sisalda see ainsatki elektrilist, elektromehhaanilist või hüdraulilist komponenti. See tähendab, et konserveerituna (loe kahurimäärdesse ja pakkepaberisse mätsituna seisab see relv sajandeid). Mis seal ära vanuvad, on rehvid (suht odav nali), moona süütekapslid-sütikud ja ilmselt on mingid kummijunnid ka relva ehituses (nt hüdraulilises tagasilöögi summutis). See, et relvad on 20 aastat seisnud, ei tähenda eriti palju, need on toodetud kuskil 1960-1970ndatel.

Analoogi võiks tuua Rootsi AK4-ga ja nende moonavaruga (viimast lastakse tänaseni), ilmselt korrektsel hoidmisel oleks relv kasutatav ka aastal 2150, tulenevalt vanusest ei tule mingit "mõtlemist uuendamisele". Mulle kinnitatud automaat on valmistatud aastal 1970 ja kulumise puudumist vaadates ma olin ilmselt esimene kasutaja, kes sealt peale sisselaskmise ka midagi reaalselt tulistanud on. Relv vanem kui mina.

Meil minuarust pole piisavalt raha selleks, et kõike endale sobiva graafiku ja staabianalüüsi järgi osta. See tähendab kergesti soodsate pakkumiste tuulde laskmist ja sama asja ostmist 10 a hiljem mitmekordse relvaga. Ma ei poolda ka niisama tehnika kuhjamist, aga vaene riik peab teatud oportunismi siiski omama. Tõenäoliselt on otstarvekas seada sisse nt 10% hankerahade reserv ja laopinnad, et kui turule ujub midagi lähitulevikus vajalikku, oleks võimalik operatiivselt tegutseda.

Veel üks asi meenus. 2000ndate alguses me saime päris massiivse, staabianalüüside ja hankeplaanide välise koguse Rootsi relva ja varustuse abi. Kui me seda kõike oleks graafiku järgi turult hankima asunud, siis tõenäoliselt oleks ka komplektne 1. brigaad alles paberites, sest ressursid oleks kinni kuskil plaanipäraste telkide, sokkide, 120 MP-de, AK-4, püstolkuulipildujate, Kustide ja kurat teab mille hangetes. Jumal tänatud, et see hunnik taibati vastu võtta ja ei hakatud jaurama laoruumidest ja tont teab millest, sest muidu oleks me täitsa palja taguotsaga teatud asjades. Ja laoruume polnud ka siis piisavalt, mäletan väga hästi ladusid, kus veel 2005 aastal varustust hoiti, kõik see haises, hallitas jne.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 10:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3483
Tsiteeri:
Meil minuarust pole piisavalt raha selleks, et kõike endale sobiva graafiku ja staabianalüüsi järgi osta. See tähendab kergesti soodsate pakkumiste tuulde laskmist ja sama asja ostmist 10 a hiljem mitmekordse relvaga. Ma ei poolda ka niisama tehnika kuhjamist, aga vaene riik peab teatud oportunismi siiski omama. Tõenäoliselt on otstarvekas seada sisse nt 10% hankerahade reserv ja laopinnad, et kui turule ujub midagi lähitulevikus vajalikku, oleks võimalik operatiivselt tegutseda.

Selles osas olen kahtlemata nõus, et oportunistlik tuleb olla (Norra CV90 kerede ost on hea näide), kuid selliste planeerimata äkkostude puhul on alati oht perseli kukkuda. Eriti jama on see siis kui sellise ostu arvelt jääb midagi muud olulist tegemata. Et saame küll näiteks haubitsad, mida saame 10 aasta pärast korralikult kasutusse võtta, kuid tänu sellele ostule lükkub koheselt vajalike TT või ÕT vahendite hankimine oluliselt edasi. Seda kõike tuleb pidevalt silmas pidada. Küsimus pole ju ainult mingis kava järgimises, vaid olulisemate prioriteetide täitmises. Et kui homme algab sõda, siis oleks ka midagi välja panna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 11:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Norra kerede ost on asi, mida siitpoolt heaks kiidetakse :)
Muidugi katsed teha neist hiigelkalleid automaatseid liikurmiinipildujaid on minu silmis pompöössus (kui tehakse).
Aga juhtimise, meditsiini jne soomukid, miks mitte taolise soodsa hinna eest.

Ja veel üks asi. Peale struktuurikohase tehnika on vaja ka tehnika reserve. Näiteks struktuurikohasest suurtükipataljonist tuli pooled relvad maha jätta ja kõlbmatuks muuta (et nt kotist välja pääseda).
Struktuuri kramplikul jälgimisel on kõnealune suurtükipataljon peale antud liigutust hoobilt võitlusvõimetu (kaotused 50%). Kuna pataljon on omakorda brigaadis ainus, siis on koos sellega ka brigaadi võitlusvõimest ribad järgi. Doominoefekt.

Siit edasi hargneb küsimus, et milline tehnika. K9 pealt D-30 peale minek pole niisama võimalik. K9-t aga laos marineerida me ei suudaks. Me ei suuda isegi täisväärtuslikku (min 18 relva) pataljoni vajadust osta. D-30 (või FH70) arvan, et suudaks küll. D-30 puhul on see reserv võibolla isegi olemas, sest osteti 42 relva, aga nende tavapärane pataljon (divisjon) on ju 18. FH-70 puhul enam reservi polnud. 100 tuhandese tükihinnaga relvasüsteeme ma usun, suudaks me osta palju rohkem ja hoida ka varusid kaotuste korvamiseks. Eriti kui sinna juurde saaks mõned vagunitäied toimivat laskemoona, mida pole vaja miljonite eest relvaturult hankima minna.

Edasi tuleb muidugi kõige ebameeldivam küsimus - kas me ehitame NATO masinavärgi kõlbulikku väikest nishiarmeed või suurearvulist, Soome tüüpi maakaitseväge, mis enamvähem tuleks oma territooriumi kaitsmisega toime. Tänased valikud viitavad pigem esimesele. Antud valikute lõpptulemus on näha, kui vaatame 80-miljonilise elanikonnaga Saksamaa ja 6-miljonilise elanikkonanga Soome armeed, mis on oma kaalukuselt võrreldavad, kuid omanikriigid on sootuks eri kategooriates.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 11:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3483
Selles nö reservi hoidmises sõja ajal suhtun ma kahtlevalt. Kui mul oleks valida, kas hoida mingit osa reservis või panna koheselt kasutusse kõik mis mul on, siis valiksin teise variandi. Reservis oleksid nad minu jaoks vähem väärt kui lahinguväljal. Ka Vabadussõjas pandi üldiselt välja kõik, mis pauku tegi. Muidugi ma saan ka teisest perspektiivist hästi aru.
Tsiteeri:
FH-70 puhul enam reservi polnud.

Tegelikult mõnes mõttes ka oli. Kui ma eksi, siis akf Herem väitis, et saadi kusagil 36(?) haubitsat, millest kasutuskõlblikud olid ja aktiivsesse teenistusse võeti 24.
Tsiteeri:
Edasi tuleb muidugi kõige ebameeldivam küsimus - kas me ehitame NATO masinavärgi kõlbulikku väikest nishiarmeed või suurearvulist, Soome tüüpi maakaitseväge, mis enamvähem tuleks oma territooriumi kaitsmisega toime. Tänased valikud viitavad pigem esimesele.

Sellega ma sugugi nõus ei ole. Kui tahad näha, milline üks tegelik nišhiarmee välja näeb, siis võid vaadata kasvõi meie lõunanaabrite poole. Meie valisime ikka selgelt soomelikuma tee. Mingist nišiarmeest pole juttugi. See värk on juba teistes teemades selgelt ümber lükatud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 11:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
D-30 on suhteliselt odav ja primitiivne relv, erinevalt nt ülikeerukast FH-70-st ei sisalda see ainsatki elektrilist, elektromehhaanilist või hüdraulilist komponenti.

Tagasijooksumehhanism on siiski hüdrauliline, Steol-M ning gaas võivad sealt välja lekkida. Kummidetailid vananevad, kaitsemääre kaotab pikapeale omadused... Seega, vaatamata suhtelisele lihtsusele, peab ka konserveeritud haubitsat regulaarselt hooldama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 11:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Sa vist ei lugenud hoolega:
Tsiteeri:
Mis seal ära vanuvad, on rehvid (suht odav nali), moona süütekapslid-sütikud ja ilmselt on mingid kummijunnid ka relva ehituses (nt hüdraulilises tagasilöögi summutis).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 12:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 834
nimetu kirjutas:
Tegelikult mõnes mõttes ka oli. Kui ma eksi, siis akf Herem väitis, et saadi kusagil 36(?) haubitsat, millest kasutuskõlblikud olid ja aktiivsesse teenistusse võeti 24.

36 rauda 24 haubitsa jaoks, kui ma õigesti mäletan


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 18:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 132
Saksamaalt osteti 155mm pataljon, koos kogu pataljoni varustusega. Soomest osteti 122mm haubitsaid ja laskemoon. Kui võtta summa suuruse järgi oli Soomele makstud summa väiksem. Mõistetavalt on 32 miljonit väiksem kui 57. Samas kui vaadata mida saadi on selles võrdluses Saksa tehing majanduslikult soodsam. Soodsam ka ajakulu ja lõppeesmärgi mõttes. Meeldetuletuseks, et 155mm pataljon andis õppusel SIIL 2015 kõigist 24 relvast tuld, üks põhjustest selles oli ka terviklikult ostetud pataljon. Soome tehingu juures ei kaalutud paljusid asju, nt veokite hankimise vajadust ja kõik neid muid puuduolevat 100 pisiasja. Kõik need on tulnud hiljem ikkagi juurde teha, selleks aega ja raha kulutades. Osa sellest tööst on veel ees.
Minu väide pole kunagi olnudki, et kaitsevägi ei vaja haubitsaid või neid ei peaks olema veel rohkem kui praegu struktuuris on. Muidugi rohkem oleks parem. Olen veendunud ka selles, et edaspidigi tuleb osta kasutatud varustust. Nii nagu on senini tehtud ja tehakse edaspidi. Mille osas ma proovin selgitada on, et lisaks ühe elemendi hinnale on vaja vaadata tervet hulka muidki asju. Siingi foorumis kõvasti ažiotaaž tekitanud 82 mm miinide teema on õpikunäide keskendumisest ühele detailile. Hind olla neil väidetavalt odav. Kõige lihtsam on tormata neid kohe ostma, sest nad on odavad. Kuid enne ostma tormamist võiks teha ka mõningase analüüsi. Teisisõnu kuidas jõuda odavast miinist selleni, et kui sõdur vajab tuletoest see ka tuleks. Kuidas jõuda 122mm haubitsate ostmisest selleni, et kõik 42 relva annavad nt õppusel SIIL tuld.
Aastatega korjunud kogemused ja oskus mõelda terviklikumalt on võrreldes 2006 aastaga, kui algas 122 mm ostmine, üks olulisematest kaitseväe arengutest, eelkõige just võimeplaneerimise vallas. Süsteemsemal mõtlemisel on olnud ka oma varjukülg – nähes, et ressursid ja soovid pole olnud tasakaalus on tõmmatud koomale soove. Ressursside suurendamise osas on kaitsevaldkond võrreldes teiste riigi valdkondadega olnud ka enamasti esikolmikus. Kas võiks veel rohkem, ju vist ikka. Teisalt käib ühe valdkonna arendamine alati kellegi teise arvelt. Kaitsevaldkonna rahastamise suurendamiseks on olnud sunnitud nt siseministeeriumi valdkonnad ennast koomale tõmbama. See, et pean politsei saabumist ootama 1,5 tundi loomulikult mind pisut ärritab, kuid ma mõistan, kus on selle 1,5 tunnise ooteaja põhjused. Vähemalt väike osa neist. Muid põhjusi tean ka.

Üldiselt relv seisab sajandeid, neid näiteid on küllalt. Kuid ega me relvi ainult lattu seisma ei osta. Väljaõpet tehes relv kulub ja varuosi on vaja välja vahetada. 1960-1970 aastatel toodetud varustuse osas on olnud varuosade saamine keeruline, mõne relva puhul pole olnudki pakkujaid ja tuleb relv uuema mudeliga asendada. See pole hüpoteetiline olukord vaid igapäevaprobleem juba praegu. Ka tänaste odavalt ostetavate sõidukite osas jõuab iga aastaga lähemale hetk kui varuosi enam ei toodeta. Enamuse osas see veel kohe ei juhtu, kuid mõne mudeli osas on aasta juba teada. Sellega ei taha ma öelda seda, et odavaid asju ei peaks ostma. Mis on minu jutu mõte, et odavus ei ole ainus kriteerium mida vaadata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 19:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3483
Tsiteeri:
1960-1970 aastatel toodetud varustuse osas on olnud varuosade saamine keeruline, mõne relva puhul pole olnudki pakkujaid ja tuleb relv uuema mudeliga asendada.

Kui ma ei eksi, siis vahepeal oli ka nende D-30 haubitsatega see probleem. Varuosade pakkujat ei leitud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 751 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 47, 48, 49, 50, 51  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt