www.militaar.net

Mul kummitab selline küsimus, kuidas on võimalik, et F-15 mootoritest ca veerandi võrra suurema veojõuga ja võrreldava aerodünaamikaga on F-22 suuteline arendama maksimaalse gaasiga ja ilma forsaazita F-15-st pea kaks korda suuremat kruisimiskiirust (Mach 1,7 Mach 0,9 vastu)? Kiirusnäitajad võetakse muidu puhtas konfis, st F-22 sisemine relvastus pilli ei puhu.

1. Mach 1,7 on udujutt
2. F-22 mootorite tegelikud näitajad on classified, ametlikult lekitatakse mingit udu
3. F-15 on tegelikult kiirem kui claimitakse.

F-22 mootori max veojõud on ca 156 KN, F15 oma 120 ringis.

F-22 on muidu alguses olnud air superiority jaoks (nagu F-15 omal ajal), pommitaja roll poogiti hiljem juurde - on näha, et sellega algne disain ei arvesta, siseruumid liiga väikesed.

F-35 on odav massiline fighter-bomber nagu F-16. Õigustatult võib osadel riikidel tekkida küsimus, kas F-35 tagab ikka oodatud mäekõrguse ülekaalu vene 4,5gen air superiority masinatest (Su-30, Su-35), kui tema piiratud omaduste leevendamiseks on ta koormatud väliste paakide ja relvastusega, kus mingist stealth omadusest on juba naljakas rääkida.

Kahe eri lennuklassi kooskasutamine on osutunud edukaks (asi, mida jänkidel Vietnamis polnud - ja F-104 polnud õige lightweight fighter ka), nii juutide Mirage-F-4, hilisem F-15/F16 kooslus ja F15/F-16 kooslus Lahesõjas. Kas pesuveega lapse üle parda heitmine õige on, on iseasi. Vastaspool aga panustab justnimelt rasketele lennukitele (MiG-29 on tunnistatud juba perspektiivituks platvormiks), millel on suur kandejõud ja lennukaugus ning suured moderniseerimisreservid - olukorras, kus levivad "hõõguvad sõjad" - tuleb lennata kaugele ja kaua.

Näiteks jänkide mereväel oli suuri probleeme India ookeanilt Afganistani lendamisega, kuna Hornetit oli vaja vahepeal kaks korda tankida. F-14 sai aga pommid alla ja tegi asja lihtsamalt ära.

Kapten Trumm kirjutas:Mul kummitab selline küsimus, kuidas on võimalik, et F-15 mootoritest ca veerandi võrra suurema veojõuga ja võrreldava aerodünaamikaga on F-22 suuteline arendama maksimaalse gaasiga ja ilma forsaazita F-15-st pea kaks korda suuremat kruisimiskiirust (Mach 1,7 Mach 0,9 vastu)? Kiirusnäitajad võetakse muidu puhtas konfis, st F-22 sisemine relvastus pilli ei puhu.

1. Mach 1,7 on udujutt
2. F-22 mootorite tegelikud näitajad on classified, ametlikult lekitatakse mingit udu
3. F-15 on tegelikult kiirem kui claimitakse.

F-22 mootori max veojõud on ca 156 KN, F15 oma 120 ringis.

F-22 on muidu alguses olnud air superiority jaoks (nagu F-15 omal ajal), pommitaja roll poogiti hiljem juurde - on näha, et sellega algne disain ei arvesta, siseruumid liiga väikesed.

F-35 on odav massiline fighter-bomber nagu F-16. Õigustatult võib osadel riikidel tekkida küsimus, kas F-35 tagab ikka oodatud mäekõrguse ülekaalu vene 4,5gen air superiority masinatest (Su-30, Su-35), kui tema piiratud omaduste leevendamiseks on ta koormatud väliste paakide ja relvastusega, kus mingist stealth omadusest on juba naljakas rääkida.

Kahe eri lennuklassi kooskasutamine on osutunud edukaks (asi, mida jänkidel Vietnamis polnud - ja F-104 polnud õige lightweight fighter ka), nii juutide Mirage-F-4, hilisem F-15/F16 kooslus ja F15/F-16 kooslus Lahesõjas. Kas pesuveega lapse üle parda heitmine õige on, on iseasi. Vastaspool aga panustab justnimelt rasketele lennukitele (MiG-29 on tunnistatud juba perspektiivituks platvormiks), millel on suur kandejõud ja lennukaugus ning suured moderniseerimisreservid - olukorras, kus levivad "hõõguvad sõjad" - tuleb lennata kaugele ja kaua.

Näiteks jänkide mereväel oli suuri probleeme India ookeanilt Afganistani lendamisega, kuna Hornetit oli vaja vahepeal kaks korda tankida. F-14 sai aga pommid alla ja tegi asja lihtsamalt ära.

Nii palju kui mina tean, siis supercruise M1,7 on udujutt. Reaalselt räägitakse vahemikust 1,3-1,5 Mach.

Oma osa on ka selles, et F-22 on ülehelikiirusel lendamiseks aerodünaamiliselt paremini sobiv.

Mis puutub raskemat kandamit kaugemale kandvatesse lennukitesse, siis ameeriklased võtavad ju kasutusele superhornetid, mis on oluliselt suurema lennuulatusega kui hornet.

The Super Hornet carries 33% more internal fuel,[18] increasing mission range by 41% and endurance by 50% over the "Legacy" Hornet

Superhornetite teema kohta on wikis huvitav lause:

In early 2008, Boeing discussed creating a Super Hornet Block III with the U.S. and Australian militaries. It would be a generation 4.75 upgrade with extra forward stealth capabilities and extended range, to be succeeded in 2024 by a sixth-generation fighter

Samas dogfighti teemal pole Super Hornet enam eriline teema (ja ega tavaline Hornet kah nüüd just eriline manööverdusime polnud). Ikka suur-suur kompromissitamine see Horneti värk....teatud mõttes F-4 taaselustamine, suur, raske, kallis ja kohmakas lennuk.

Austraalial on selle lennukiasjandusega omaette värk - suured kaugused ja vähe baase. Seepärast on nad ka F-111 kasutajad. F-35 pälvis kriitikat oma "lühikeste jalgade" poolest, F-22 ilmselt ei tule ja kogu infrastruktuur on omakorda Horneti-põhine.

Just selle Koopi-eksperdi teema juurde - teatud osas on tal tõetera sees, sest kui keskmaal SH vastast ei hävita, siis lähimaal on SH Su-30/35 vastu tõesti paras lendav telliskivi.

Kui lähinaabrid relvastuvad Su-dega, siis Austraaliale oleks parem valik muidugi F-22, et tagada üleolek. SH mistahes tuuninguga oleks vähe kaheldava eduga ja reaalses konfiks (st tiivaaluse laadungiga) F-35 samuti....

Kapten Trumm kirjutas:Samas dogfighti teemal pole Super Hornet enam eriline teema (ja ega tavaline Hornet kah nüüd just eriline manööverdusime polnud). Ikka suur-suur kompromissitamine see Horneti värk....teatud mõttes F-4 taaselustamine, suur, raske, kallis ja kohmakas lennuk.

Austraalial on selle lennukiasjandusega omaette värk - suured kaugused ja vähe baase. Seepärast on nad ka F-111 kasutajad. F-35 pälvis kriitikat oma "lühikeste jalgade" poolest, F-22 ilmselt ei tule ja kogu infrastruktuur on omakorda Horneti-põhine.

Just selle Koopi-eksperdi teema juurde - teatud osas on tal tõetera sees, sest kui keskmaal SH vastast ei hävita, siis lähimaal on SH Su-30/35 vastu tõesti paras lendav telliskivi.

Kui lähinaabrid relvastuvad Su-dega, siis Austraaliale oleks parem valik muidugi F-22, et tagada üleolek. SH mistahes tuuninguga oleks vähe kaheldava eduga ja reaalses konfiks (st tiivaaluse laadungiga) F-35 samuti....

SH kohta lendav tellis öelda on muidugi väga suur liialdus. Isegi Su-30/35 vastu lennates pole kindlasti tegemist telliskiviga. Isegi vana F-18-ga lendab hea piloot Mig-29 vastu väga edukalt. Mõned isegi ütlevad, et SH on kõige manööverdamisvõimelisem ilma suunatava veojõuta hävitaja, mis on muidugi paras liialdus.

Hornetite ainus tugevus on väikesed kiirused (ta on disainitud pidades silmas lennukikandjale maandumist), kus ta võib oma nina pöörata uskumatult kiiresti ja püsida uskumatutel kohtumisnurkadel (kuni 52 kraadi).

Samas kui vastaseid on rohkem kui üks, kujutab ta endast lihtsalt väheliikuvat sihtmärki (analoogselt venelaste nullenergiaga lennushow trikkidele).

Horneti kiirendus ja vertikaalkiirus on aga kasinad (esialgse Horneti vertikaalkiirus on ainult natuke parem F-4E omast), nii hetkelise kui püsiva vertikaalkiiruse osas kaotab ta F-16C-le (ja ka MiG-29/Su-27-le) märgatavalt. On öeldud, et F-18 on nagu Lexus ja F-16 on selle kõrval nagu Dodge Viper. Isegi SH oma - vaadake lennushowdel neid järske ülesrebimisi, F-16 ja F-15 lähevad ikka märksa veenvamalt. Veojõu/kaalu suhe aga rokib ja siin on jäme ots selgelt maismaahävitajate käes.

Kokkuvõttes, F-14 ja A-7 ristamisel päris õiget hävitajat ei saa. Muidugi SH sai esimeses järjekorras endale peale JHMCS ja AIM-9X, mis muudab osad manööverdusvõime teemad teisejärguliseks. F-16-tel on see väga vähe kasutuses.

Nii väikesel lennukil nagu Hornet on kaks mootorit paras kompromiss, mis saab olla suhtes "mõõdukas võimsus - rahuldav lennukaugus" (F-18) või "suur võimsus - kasin lennukaugus" (MiG-29). Ühe suure asemel kaks väiksemat mootorit tähendab ohutuse kõrval kahjuks ka suuremat kaalu, väiksemat siseruumi kütusele ja suuremat kütusekulu. Ja Horneti puhul ka tõsist jebimist hooldusega.

Vene lendurid vist ei uskunud oma silmi, kui lennukiaknast välja vaatasid ja seal jänkide moodsaimat pilli nägid http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=25989399

Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi

Kapten Trumm kirjutas:Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi

Kui sul F-22 ikka otse radari juures lendab, näitab teda iga radar.

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:
Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi


Kui sul F-22 ikka otse radari juures lendab, näitab teda iga radar.

Siit võib kohe ka mõtet edasi arendada ja küsida, et millal siis venelaste radar hävitajaid seletama hakkas? Võis päris suur hämming ja üllatus olla, kui sa rahulikult ookeani kohal kruiisid, teades, et sadade ruutkilomeetrite ulatuses pole ühtegi lennukit, ja siis äkki ei- tea- kust ilmuvad su läheduses radarile "strateegilise partneri" F-22 . VVS-i asjapulkade erutus oli lausa nii suur, et peeti vajalikuks sel puhul avaldus teha !

Larry kirjutas:Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:
Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi


Kui sul F-22 ikka otse radari juures lendab, näitab teda iga radar.

Siit võib kohe ka mõtet edasi arendada ja küsida, et millal siis venelaste radar hävitajaid seletama hakkas? Võis päris suur hämming ja üllatus olla, kui sa rahulikult ookeani kohal kruiisid, teades, et sadade ruutkilomeetrite ulatuses pole ühtegi lennukit, ja siis äkki ei- tea- kust ilmuvad su läheduses radarile "strateegilise partneri" F-22 . VVS-i asjapulkade erutus oli lausa nii suur, et peeti vajalikuks sel puhul avaldus teha !

No ei käi need asjad nii, et 'vupsti', äkki on radariekraanil lennuk.

Radari poolt tuvastatava minimaalse märgi suurus väheneb kauguse kasvades geomeetriliselt (kui ma õieti mäletan - pole ise kunagi ühegi radariga töötanud). S.t., et alguses filtreerib süsteem need lennukid välja kui müra, hiljem näevad need välja kas lindude vms. väiksema pudina ning alles pärast seda võib rääkida lennukitest, kuid kuna pole täpset radariprofiili (radarivastaselt töödeldud lennukitel muutub see päris tugevalt sõltuvalt vaatenurgast), siis on sisuliselt ennustamatu, millega on tegu. Seega tulemus näeb radarioperaatori vaatevinklist välja nii, et korraks nagu on midagi ja siis tükk aega nagu pole jälle midagi. Kuna radaritel on igasugused häired päris tavalised, siis on raske kindlaks teha, millega on parajasti pistmist.

Tegelikult pole asi nii hull, Tu-95 pardal on selline pisike radar, mis on mõeldud pardakahurite tule juhtimiseks.

Aga see võib küll olla, et ameeriklane otsis venelase oma radariga üles, aga venelane ei saanudki aru, et teda juha seiratakse, sest ameeriklane kasutab ka ülipeene kiire ja väikese kiirgusvõimsusega, kuid üliterava vastuvõtueristusega LDP (low detection probability) radarit, mille peale Tupolevi-meeste valveseadmed tööle ei hakkagi

Kilo Tango kirjutas:Nii palju kui mina tean, siis supercruise M1,7 on udujutt. Reaalselt räägitakse vahemikust 1,3-1,5 Mach.

Iseenesest see supercruise midagi seninägematut ei ole, seda saavutati juba nii 30 aastat tagasi Concorde'ga, mis lendas Mach 2.0-ga rutiinselt üle ookeani. Tõsi, sõjalennukitel pole seda eriti saavutatud, kui need "clean Gripen can supercruise at M 1,005"-piiripealsed teemad välja arvata.

Kapten Trumm kirjutas: Tõsi, sõjalennukitel pole seda eriti saavutatud, kui need "clean Gripen can supercruise at M 1,005"-piiripealsed teemad välja arvata.

Jaanuaris olevat Gripen Demo 28 000 jala kõrgusel M 1,2 -ga supercruisinud. http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... ruises.htm
A kuni D versioonid minu teada ei supercruisi.

Kilo Tango kirjutas: Nii palju kui mina tean, siis supercruise M1,7 on udujutt. Reaalselt räägitakse vahemikust 1,3-1,5 Mach.

"Today I flew the Raptor at speeds exceeding (Mach 1.7) without afterburners," General Jumper said.

http://www.f-16.net/news_article1636.html

Olen nagu mujalt ka lugenud selle kohta... ka Paul Metz ütles kuskil intervjuus, et M1.7+ on saavutatud.

Eks sellistesse asjadesse tuleb suhtuda reserveeritusega... praktiliselt kasutatav supercruise on vast ikka M1.5 kandis.

Hydrazine kirjutas: "Today I flew the Raptor at speeds exceeding (Mach 1.7) without afterburners," General Jumper said.

http://www.f-16.net/news_article1636.html

Olen nagu mujalt ka lugenud selle kohta... ka Paul Metz ütles kuskil intervjuus, et M1.7+ on saavutatud.

Eks sellistesse asjadesse tuleb suhtuda reserveeritusega... praktiliselt kasutatav supercruise on vast ikka M1.5 kandis.

Samas on seal mugavalt ütlemata jäänud, kas tegu oli ikka stabiilse või kiirelt kõrgust kaotava lennuga.