Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 291
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas Laiakas »

Eile, 50 aastat tagasi, 30.oktoobril 1961 lõhkas NLiit Novaja Zemlja saare kohal maailma suurima tuumapommi. Selle valguses räägiks hoopis teisest äärmusest.
Peale seda kui USA ja NLiit olid loonud oma esimesed tuumapommid, toimus nende areng kahel suunal. Esiteks võimsuse suurendamine ja pommi kohaletoimetamiseks vajaliku tehnika arendamine, mis lõppkokkuvõttes viis välja strateegiliste ballistiliste rakettideni. Teine, vähem afiseeritud arendussuund oli kompaktsust taotlev. Nii loodigi USA-s süsteem Davy Crockett, mis tulistas väikesi tuumamürske.

Pilt
TU-16

Neljakümmnendatel välja töötatud esimesi tuumarelvi oli võimalik pahalasteni toimetada vaid raskepommitajatega. Strateegid aga unistasid võimalusest kasutada tuumarelva otse lahinguväljal. Viiekümmnendate lõpuks oli saavutatud juba märkimisväärne edu ning loodi esimesed tuumamürsud. Paraku aga olid esimesed tuumatorud siiski liialt kohmakad, rasked ja gabariitidelt suured, et neid operatiivselt kasutada oleks saanud. Selle asemel, et tulepositsioonile organiseerida tohutuid artsüsteeme, mille iga mürsk kaalus tonn, oli lihtsam ja effektiivsem panustada pommitajatele. Siiski suudeti kuuekümmnendate alguses vähendada tuumamürsu gabariite sedavõrd, et oli võimalik kasutada haubitsaid. Sellest alates võis tuumarelva lugeda taktikaliseks relvaks.

Pilt

Tuumarelva minimaliseerituse ja käsitlemise lihtsuse tipuks võib lugeda USA-s loodud tagasilöögita artsüsteemi Davy Crockett. Relva mürsu väljatöötamisel võeti aluseks tuumalaeng W-54. Süsteem oli kergesti käsitletav, kiire tuletempoga ning töökindel. Kaks sellist relva oli planeeritud motoriseeritud jalaväe- ja dessantbataljoni relvastusse. Väljatöötatud mürsku M388 kaaluga 34 kilo, oli võimalik reguleerida vahemikus 0.01-0.25 kilotonni. Põhiliseks hävitusteguriks loeti läbivat radiatsiooni.
Kasutati kahte sorti laskeseadeldisi: M28 ja M29. M28 kaliiber oli 120mm, kaal 49 kilo ja laskekaugus 2 km. M29 omas vastavalt järgmisi numbreid: 155mm, 180 kg ja 4 km. Kergem M28 oli mõeldud eelkõige dessantvägedele ja M29 motoriseeritud jalaväele. Kuigi väliselt nägid relvad kenad välja omasid nad suuri puudusi: väike sihtimistäpsus (mürsud hajusid kuni 300m) ja liialt väike laskekaugus. Kogu tulistatav kama võis iseendale fataalseks saada. See sai ka põhjuseks miks vahemikus 1961-1971 relvastuses olnud süsteemidest lõpuks loobuti.
Väliselt meenutas mürsk väikeste stabilisaatoritega 78 X 28 sentimeetrist kõrvitsat. 34 kilone mürsk oli gabariitidelt liialt suur, et teda rauda toppida ja ta varustati selleks vardaga. Relva oli lihtne monteerida dziibile ning vajadusel sealt ka kiiresti demonteerida ning asetada kolmjalale.

Pilt

Pearelva all paiknes väike 38mm kahur, millega sooritati märgi sisselaskmist. Kohe peale "kõrvitsa" minemalennutamist pidi kogu meeskond kiirelt ise varjuma, et pääseda valgussähvatusest ja lööklainest. Laengu detoneerimine toimus taimeri abil, mille pidi häälestama nii, et plahvatus toimuks õhus sihtmärgi kohal. Keskmiselt võttis lasust plahvatuseni aega 1 minut. Mürsk koosnes 12 kilost plutooniumist mis oli kätketud berülliumist kesta. Detonatsioon toimus kaunis peenel moel. Spetsiaalne, varem ülitäpselt väljaarvutatud laeng, tekitas plutooniumisse õõnsuse ja seejärel pressis radioaktiivse materjali intensiivselt kokku, vallandades tuumareaktsiooni. Berülliumkate peegeldas võimalikult palju vabanenud neutroneid töötsooni tagasi, et lõhestuks võimalikult palju plutooniumi tuumi.

Pilt

Praktiliselt sajaprotsendiliseks elavjõule fataalseks raadiuseks loeti 300m. Need kes asusid ligemal kui 150m said sellise radiatsioonidoosi, et surid mõne minuti jooksul, isegi kui neid kaitses tankisoomus. Inimesed, kes asusid vahemikus 150-300m epitsentrist tundsid iiveldust ja kerget peapööritust, mis kiiresti möödus. Kuid see oli petlik. Paari päeva pärast surid nad suurtes piinades. Kuni 500m kaugusel asujatel oli võimalus saada omale geenimutatsioone ja mitmesuguseid pahaloomulisi kasvajaid ning vajasid aktiivset teraapiat, mille puudumisel saabus erineva aja möödudes ikkagi surm.
Relva meeskonnal oli võimalus äärmisel vajadusel kasutada ka kamikadze effekti ja lõhata iseennast pealetormavate vastasete vahetus läheduses. Selleks oli võimalik taimer seadistada 300m peale lasu toimumise kohast. Muidu arvestati, et meeskonnal on effektiivne kaitse oma laengu eest kaugusel 1,5 km. Tulistatav territoorium muutus 48 tunniks läbimatuks.
Relv oli mõeldud vastuseks Varssavi pakti tankikolonnidele ning nendega varustati piiriäärsed väeosad Lääne-Euroopas kokku kahe tuhande ühikuga.
Vot sellisest omapärasest mürtsutegijast rääkisime täna :write:

NB! Looke on foorumipostitus, mitte artikkel :D
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kas sa saaksid palun panna originaalteksti järgmise osa kohta:
Detonatsioon toimus kaunis peenel moel. Spetsiaalne, varem ülitäpselt väljaarvutatud laeng, tekitas plutooniumisse õõnsuse ja seejärel pressis radioaktiivse materjali intensiivselt kokku, vallandades tuumareaktsiooni. Berülliumkate peegeldas võimalikult palju vabanenud neutroneid töötsooni tagasi, et lõhestuks võimalikult palju plutooniumi tuumi.
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 291
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas Laiakas »

No see lause pani mind ennast ka kukalt klatsima ja siin ta on:
При детонации специальный подрывной заряд с помощью тщательным образом рассчитанных ударных волн создавал в центре плутониевого заряда полость и спрессовывал радиоактивный материал, запуская ядерную реакцию. Бериллиевое покрытие увеличивало эффективность оружия, отражая вырабатывающиеся нейтроны обратно в рабочую зону, что позволяло им расщепить как можно большее количество ядер.
Ootan huviga, kes seda lahti oskaks seletada. Igal juhul oli selline tehnoloogia minu jaoks üllatus.
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas alax »

Lugedes pealkirja, mõtlesin kohe, et juttu tuleb kohvertuumalaengutest. Seal oleks sõna ülikompaktne asjakohane. Aga mida teatakse neist?
Olid siis olemas kohvertuumapommid? Legende kadunud kohvritest on olnud.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 291
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas Laiakas »

Tuumakohvrid on kindlasti huvitav teema ning täiesti teostatavad asjad. Määrav on ju kriitiline mass, kui väikseks asja konstrueerida on võimalik.
Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik alandada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega neutronpeegli abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis tõstab tõenäosust, et vabanenud neutron tabab mõnda tuumkütuse tuuma.
Uraan-235 tüüpi pommides kasutatakse tuumareaktsiooni algatamiseks tavalõhkeaine plahvatust, mis lükkas kaks kriitilisest massist veidi väiksema massiga uraani poolkera teineteise vastu.
Plutoonium-239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil. Implosioon tekitatakse 32–96 väikse läätsekujulise tavalõhkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist (neutroneid peegeldab berüllium kogu kihi paksuselt, mitte ainult oma välispinnaga nagu tavaline peegel).
Ilma neutronpeeglita Pu239 kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega Pu239 minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud Pu239 kriitiliseks massiks isegi kuni 50 grammi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus. Sellega võrreldes on isegi prilliklaaside lihvimine "liiga robustne" tegevus.
Kriitilise massi vähendamiseks on oluline Pu239 puhastamine neutronmürkidest(Pu238, Pu242, Am243, Cm245). Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroni ilma lõhustumata. Kriitilist massi vähendab ka Pu239 jahutamine absoluutse nulli lähedale, suurendamaks lõhustumise ristlõiget.
Niiet teoreetiliselt pane see "pliks" kasvõi taskusse :D
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas Kriku »

Arvatavasti on see teema siin kõige õigem.

Leidsin huvitava artikli pommi massi / plahvatuse võimsuse suhetest: http://blog.nuclearsecrecy.com/2013/12/ ... -kilogram/

Artikkel käib USA kohta, aga kommentaarides on natuke ka NSVL-ist juttu.

Pilt
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ultrakompaktne tuumarelv Davy Crockett

Postitus Postitas Kapten Trumm »

USA peaks olemagi kunagine liider (kogu oma tehnoloogia juures) mittejuhitavate tuumarelvade kandurite tegemises:
https://en.wikipedia.org/wiki/AIR-2_Genie

NSVL mulle teadaolevat tuumalaenguga A2A rakette ei kasutanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist