Samamoodi võiks väita, et T-80 on ka püstolist hävitatav, passid peale kui tank seisab ja luugid on lahti, kõmmutad luukidest meeskonna maha ja süütad tanki põlema.
Ei ole mõtet tuua näitena kujutletavaid olukordi a'la 50 kaltsupead on kustidega piiranud üksiku kaitseta tanki sisse ja hakkavad seda ühekorraga laskma. Milline on tõenäosus, et lahingus pääseb keegi 20 meetri kaugusele tanki taha ilma et ta ise ammu enne otsa ei saa?
Need aktiivkaitse süsteemid ei taga kaitset noolmürskude vastu, mida lääne tankid lasevad palju kaugemalt ja palju täpsemalt. Need on mõeldud peaasjalikult eelhelikiirusega lendavate tankitõrjerakettide vastu, mida kasutab jalavägi. Eestis tasuks hoolega mõelda, kas aktiivsoomuse ja aktiivkaitse süsteemide laiema kasutuselevõtuga (millega on võimalik varustada iga vana tank, mitte pole vaja uut ehitada-seega nende kasutuselevõtt on vägagi reaalne) on mõtet oma tuleviku TT-d ehitada üles iganenud relvadele nagu CG ja Milan. On vaja ka noolmürskude laskjaid (tanke), kobarmoona ja top-attack TT rakette (Javelin). Võib küll nutta, et meil raha pole ja need on paremad kui mitte midagi, kuid see on vilets õigustus osta relvi, mille kasutegur tulevikus on kahtlane.4. Jutt, et tänapäevase TT relva tõrjumisvõimalus on väike ja kui paugu saab on tank romu. Aga see kehtib kõigi tänapäevaste tankide kohta. "Arena" on siiski suur eelis T 95-el võrreldes lääne masinatega. Hellfirei 8 kg laengut ei kannata ka M1 välja, mida tõestas suurepäraselt lahesõda.
Aktiivkaitse süsteemide massilise kasutamisega muudetakse meie käsutuses olevate TT rakettide efektiivsus nii madalaks, et reaalselt ei suudeta nendega tankikiilu peatada. Kui iga tanki peatamiseks kulub juba
4-5 raketti senise 1-2 asemel, siis pole raske arvata sellise asja tulemust.
Küsimus on vaid selles, millise kvaliteediga ja millal suudavad venelased neid süsteeme massiliselt kasutada. Need Arenad ja Shtorad ning uued aktiivsoomused on märksa suurem ja realistlikum oht kui T-72 inkarnatsioonid.
