Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamine

[Madis22]

Minu jaoks on hoopis olulisemaks pragune võimetus laadida raadiojaamasid transpordi vahenditelt. Selleks puudub ühtne süsteem ja adapterid. Kuna praeguseks on enamus lahendusi tavalised 230v pealt toimivad, ehk generaatorite vajadus.

Täiesti OT küll, kuid milleks just transpordivahenditelt? Näiteks väikesi 1,8 Ah, 7,2V Icom'i akusid peaks olema võimalik laadida käsigeneraatoriga kiirlaadijaga. Võimalik, et oleks vaja vaheakut, kuivõrd inimene suudab vändata rohkem energiat, kui need väikesed akud jõuavad vastu võtta. Pole ju mõtet tund aega vändata, kui oled võimeline tegema sama palju tööd viie minutiga. Lähtudes arusaamast, et olemasolevaid sõjaväemasinaid on vähe ja meie rekvireerimisvõimekust hinnatakse madalaks, tuleb meil arvestada võimalusega, et me jääme üsna kähku ilma masinateta. Teisisõnu ei mingit masinatelt laadimist.

[Tegelane5]

Spetsid võiks öelda palju üldse tuleks läbisõitu? Ma usun et ressurss saaks otsa seetõttu pigem et auto on puruks lastud vmt. Hoolduseks lihtsalt sobilikku 5w40 kvaliteetõli mida saaks pea igale autole lisada,+ muud õlid.
Minumeelest suur probleem on see et maapiirkondades lastakse igasugu põllumajandus tehnikat rahumeeli Emexi viia. See talv juba näitas et need iganenud buldoosrid ainsad mis suudavad teid lahti hoida. Nendega saaks ka igasugu takistusi ehitada igasse Eesti otsa, või MANide järgi hoida ka metsateid väiksematele läbitavana.

[denis23]

Järjekordne teema ei millestki.
Milleks leiutada jalgratta?
Vaadake Lüübia sõda (ja kõik teised Afrika sõjad viimase 40 aasta jooksul) - peamine sõiduvahend ongi 4X4 Pickup, reeglina Toyota Hilux või miski LC70 baasil.

Mingit erivarustust neil pole. Kastisse mahuvad nii MANPAD, kui ka TT seadmed. Või näiteks ZU-23. Või kuni 6 meest.
Üldiselt, ma arvan, et see ongi kõige loogilisem lahendus.
Ei erivärvi, ei maastikukumme, ei vintsi.

Ning mina arvan, et kogu selle kraamil jääb eluiga üsna lühikeseks, ning sellega töökindluse probleemid on olematud.

Minu teada on sellise formaadi sõidukeid EV-s tuhanded ja tuhanded.

[Kapten Trumm]

Eriti tasuks vaadata neid ZU-23-2ga Hiluxe, eriti nende tulistamistäpsust.

See tasuks lausa eeskujuks võtta. Eestlased võiks olla innovatiivsemad isegi ja panna selle Sergei näiteks Fiat Strada (see ka ju pikap) kasti, platvormi stabiilsus aiva paraneb.

Lisaks tasuks eeskujuks võtta veel need euroaluse ja jalarättidega valmistatud "MRLS"-sid Hiluxi peal.

[UR]

Kovatame taie rauaga aga edasi. Mina seal hiluxi kastis talvel istuda ei tahaks. Kabiini mahub see paar kolm meest ja kogu lugu. Igasugu pikem rändamine kastis taövel löpeb kurvalt. Ku iei usu proovige järgi.
Kokkuvöte: Lethermen on hea asi aitab mitmes hädas - aga nr 32 silmusvötit ta ei asenda.

[Kapten Trumm]

Unustasime siis lisada, et Eesti pole Liibüa, kus on aastaringi vähemalt +20 kraadi.

[Actual]

Ega hilux ei ole mingi imemasin tõesti. Eks sõjalistes oludes saab meestele anda valida kes tahab 15km positsioonile sõita külmetavas rappuvas hiluxi kastis ja kes tahab tõusta mõned tunnid varem ja läbi hangede sooja tehes koos moonaga positsioonini marssida. Sama ka ZU-23-2-ga, eks on mehi, kes peaksid sellise relva ka ebatäpset tuletoetust abiks ja on mehi kes jätaksid selle kasutu kolu parema meelega kuurinurka. Mu arvates on ZU-23-2 isegi kehva tulistamistäpsusega hea argument. Ka kõrbesõdades irvitatakse, et vastase tuletäpsus ei kannata kriitikat, ent pildis on näha, et peale vastase tuleavamist on kevlarinupud ilusti nägupidi mudas olukorda hindamas Arvan, et ZU-23-2 Hiluxi kastis mõjuks vastasele samamoodi, olgu õhus või maapeal - ei kipuks nad rind kummis ka ebatäpsesse tuleulatusse lendama/marssima.
Kui on valid kas jalad või Hilux, siis minu arvamus kalduks Hiluxi kasuks.

[UR]

Mina annan hääle pika kabiiniga hilxi kasuks. Kuui jaos neid 2 ja ryhmas 8 saaks päriselt kahh södima halata.

[allatah]

Mulle tundub, et me peaksime küsimuse nüüd natuke ümber sõnastama. Tundub, et tulevikus plaanide järgi jalaväe arv kasvab. Euroopast ei pruugi enam odavaid armeeveokeid saada, praegused masinad vajavad 10, 20 või 30 aasta pärast asendusi. Armee peab muutuma kiiremaks, kuid arvatavasti on vaja tõsta tulejõudu ning tule all ellujäämist.

Kui me nüüd seisame kunagi tõdemuse ees, et on vaja panna üks suvaline üksus ratastele, siis kas saaks hakkama valdavalt B-kategooria klassi jääva tsiviilis levinud maasturi kasutamisega? Eeldame, et suurte ponnistustega saavutame me seks ajaks võime ehitada autode kaste kinnisteks ja sinna vajalikke seadmeid sisse panna

Näide: Hüpoteetiline tuleviku KL lahingkompanii

Kõik jalaväerühma relvad mahuvad Hiluxi tüüpi masina peale. Samuti ka telgid, tööriistad ja muu. Jao peale oleks ehk kolm masinat nõnda, et elutähtis varustus ja mehed mahuks vajadusel ka kahele. Peaks ära mahtuma.

MP rühm. Kõik tänapäeval levinud miinipildujad mahutab ju ka kuidagimoodi kasti ära. Kui ka toru jääb liiga pikaks, saab ju luuki vajadusel modifitseerida.

TT-normaalsel maastikul saab maastur toru järel vedada. Paksus lumes läheb korralik veok kaugemale. Kas TT ja ÕT rakette kasti kannatab ehitada, seda ma ei tea. G-mesadel küll Milaneid leidub, aga kas mingid raketigaasid ohutsooni ei vaja?


Meditsiin-G-mersu kujul on juba evakuatsiooni masina näide olemas.

Toitlustus-natuke insenertehnilist mõtlemist ja köök, mis teeb sooja sööki 200 mehele, mahub ühte kasti ja kui ruumi puudu jääb, lähevad toiduvalmistamislauad ja muu tarvilik teise masinasse.

Juhtimine-ei oska küll öelda kuidas üksuste juhtimine tänapäeval käib, rääkimata sellest, mis saab tulevikus. Aga kui ühest kinnisest kastist jääb vähemaks, saab ju teise samalaadse auto kõrvale ajada ja kastid kasvõi ühendada?

Materjalide täiendamine alates laskemoonast ja kütusest kuni toiduni. Kindlasti saavad sõidetud ka Hiluxid, aga suurem veok on ilmselt ökonoomsem.

Ehitustöödes ja tee lahtihoidmisel osalevad üksuse koosseisu olevad vastavaks tööks valmis seatud MT-LB-d.

Minu arvamus on see, et mingi taoline üksus saaks hakkama, kui neil on kasutada peamiselt ainult maasturid. Küsitavaid kohti on aga mitmeid:
*Kas neid maastureid on võimalik kasutada mitte lubatud koormust ületades, ehk siis pikalt ja jätkusuutlikult?
*Kas uute maasturite ost on tulevikus odavam ja parem variant, kui maastukukõlblike veoautode hankimine?
*Kas need masinad annaks meile otseses sõjategevuses mingeid eeliseid või puudusi võrreldes veokitega?

Selge see, et kahureid nendega ei vea, aga rääkides sellest "hübriidsõjast"...
Huvitav oleks teada, millega me 30 aasta pärast ringi vurame.
Sõltumata sellest mis masinad tulevikus kasutada on, peaks neil minu arvates olema üks või kaks olulist täiendust.
1)Ma ei tea kui lihtne või raske seda teha on, aga kui soojuskaamerad ka tulevikus kasutusel on, tuleb neid masinaid nende eest kaitsta. Kas sellega saab hakkama "mootori peal olev termokile" või on vaja miskit muud, seda ma ei tea.
2)Üksus peaks mobiilsuse tõstmiseks ööbima masinatel. See eeldab muidugi seda, et masinad on korralikult maskeeritud kõige võimaliku eest. Jaotelk ja puiduküttega ahi võiks muidugi olemas olla. Kui aga auto ehitamisel on ööbimisfunktsiooni silmas peetud, saab seda teha soojemaks, hingavamaks ja ilmastikukindlamaks, kui seda on jaotelk.

Sorry, tuli palju juttu, aga need mõtted on vaikselt kogunenud.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt võrdluseks: selle raha eest, mis tuleb lauale panna uue kobedama pikapi eest, on võimalik osta uus täisväärtuslik 4x4 veoauto (Gaz-33.....).

http://www.gaz.ee/autod/gaz

Kui vaatate, mis maksab näiteks uus MB Zetor (Unimog uuena läheks jub ulmeks), siis tegu lausa poolmuidu saadud, kuid vene autole tüüpiliselt hea maastikupädevusega masinaga.

[Luciano]

Mina seal hiluxi kastis talvel istuda ei tahaks. Kabiini mahub see paar kolm meest ja kogu lugu. Igasugu pikem rändamine kastis taövel löpeb kurvalt. Ku iei usu proovige järgi.

Ja mis seal MAN-i kastis, kus mehed praegu istuma peavad, parem on?

[kaur3]

Kõik sõltub taktikast?


image host

http://vasi.net/2008/08/14/gruzinskaja_ ... setii.html

[UR]

Man-il on tent peal. Seda ri pea ise omblema ?

[Luciano]

Man-il on tent peal. Seda ri pea ise omblema ?

kui kahur on kastis siis pole seal mingit tenti peal ja meeskond istub ikka lageda taeva all. Õnneks on kast muidugi suur ja seal palju igasugu varustust ja võrke mida endale peale kuhjata ja porded on piisavalt kõrged, et tuule eest peituda.
Samas sõja olukorras istud sa kahuripeal ka rännaku ajal. Ainult laadurid saavad pikutada.

[tai]

Lihtsalt võrdluseks: selle raha eest, mis tuleb lauale panna uue kobedama pikapi eest, on võimalik osta uus täisväärtuslik 4x4 veoauto (Gaz-33.....).

http://www.gaz.ee/autod/gaz

Kui vaatate, mis maksab näiteks uus MB Zetor (Unimog uuena läheks jub ulmeks), siis tegu lausa poolmuidu saadud, kuid vene autole tüüpiliselt hea maastikupädevusega masinaga.

Kena on vaadata, kui kena hinnaga o n loll vene raud aga ...

Tol ajal, kui nsvl insenerid mõtlesid välja kõigile teatud tuntud zil 157, mõtlesid rootsi insenerid välja scania tgb30/40. Väike erinevus masinatel:

sillu saanja

kütusekulu u 40 l/100km 40km h u 30
kütuseliik bensiin diisel
võimsus 109hp 220h
veovalem 6x6 4x4/6x6 lukustatavad sillad
vints lisana vints standardis
Käigukast manuaal automaat
tippkiirus 65km/h 100km/h
tootmisaeg 1958-1994 1975 - 1981

Ei räägi kahe masina mugavuse vahest, kus ühel on roolivõim, nähtavus juhikohalt, termo furgoon jao teisalduseks jpm.

Ehk siis juba tol ajal tehti vene tehnikale pika puuga ära nii ka tänapäeval. Selleks, et saada mobiilsuse kohapealt eelist eelistan isiklikult uuele gaz tehase tootele endiselt 20-30 aasta tagust rootslast, sest ta on parem, kui uus ida kulgur. Seda, et vana gaz 53 raami peale pannakse uus kabiin ja poolakate või iveco diisel ei muutu selle masina vedrustus ja anatoomiline teelpüsivus. Ehk sportlik katse sõida kaasikuga saaremaale (tagasi pole vaja) ja tunne on selline, nagu oleks päev otsa kraavi kaevand või puid lõhkunud.