Nagu lubatud...MIG-25

[Kapten Trumm]

http://www.youtube.com/watch?v=shtg3CHAQMU

Ajalootüüpiline propagandafilm, stiilipuhas ja väärt vaatamist.

[bambino]

Keegi oli hea kommentaari kirjutanud:

"Comrade! The incoming XB-70 has disappearedski!"
"Don't panik Ivan, just pretend we are on a hi-alt recon mission..."

[Kapten Trumm]

eks erinevalt ameeriklaste XB-70st ja muudest ulmelennukitest oli MiG-25 täiesti operational lahingumasin. Jänkide ego ei lepi sellega tänaseni

[Würger 190G]

Kas ainult ego, rohkem nagu raha lugemine. NSVl`s raha ei loetud.

[Kapten Trumm]

Noh, ameeriklaste SR-71, XB-70 ja isegi B-58 astronoomiliste maksumuste kõrval oli MiG-25 lausa säästulennuk. Seal polnud isegi eriti palju eksootilisi metalle (SR-71 lausa titaanist koosneski), airframe oli põhimõtteliselt roostevabast terasest kokku keevitatud.

[Kapten Trumm]

Mina mõtlesin seda videot vaadates, et millise lahinguvõime omandaks MiG-25, kui seda uuendada näiteks mõne uuema ameerika radari, digitaalse avioonika, korraliku ECM ja näiteks AIM-54 Phoenix (tulevikus selle uue domineerimistraketiga) ja AIM-120ga.

Arvestades lennuki reaalset dünaamilist lennulage (vähemalt 25 000 meetrit) ja uute rakettide tabamise kõrgusvahet võib sellega ähvardada isegi tuleviku suborbitaalseid lennukeid.

Suur kiirus annab rakettidele stardi eel soliidse kineetilise energia ja kui õigel ajal ots ringi pöörata, siis nt F-16-ga pole selle vastu suurt midagi teha, Mach 1,8-ga punnitava F-16 AIM-120 laskekaugus Mach 2,8-ga eest põgeneva MiG-25 vastu tail-aspect lasu korral on ilmselt mitte üle 20 kilomeetri.

[PATRIOOT]

Mehed....Trummi jutus on point sees...

Patrioot

[Kapten Trumm]

Filmi vaadates paistab muidu üks vene tehnika põhiline eelis - lennukid seisavad piltlikult lumehanges, isegi mootorid pole kaetud. Stardivad lumehang seljas, mingilt täistuisanud rajalt. Ameeriklaste selle kiirusklassi lennuk - SR-71 oli nagu s***häda, hoitakse konditsioneeritud angaaris, tangitakse vahetult enne lendu jne. NATO lennukite Tallinnas käimisega on kogu aeg mingi häda olnud, kord on rada ebatasane, kord ei või raketid päikese käes seista. Videol oli present lihtsalt üle kabiini visatud, et ära ei jäätuks, present rakettide peal (kaadris paistavad ka raketiangaarid, kus raketid on sisuliselt õues). Kaks presenti maha ja minekut.

[desert fox]

minu teenistus na-s oli nende aparaatidega suht tihedalt seotud. suht brutaalne lennuk, mille kohta liikus igasugu legende. põhiliselt olla eesmärgiks olnud "saabuvate" rakettide püüdmine, milleks siis oli ettenähtud mingi kogus rakett + lennuk ise. teiste lennkite vastu polevat suurem asi, erilist manööverdamist võimet pole. räägiti mingit lugu sellest kuidas mingi vea tõttu võttis välja lastud rakett oma lennuki sihikule ning kuidas mig 25 siis eest ära lendas. maandudes olla mingitel tiiva tuledel näha olnud sulamise jäljed. teine lugu on kihlvest kasti konjaki peale, et kas saab aparaadi õhku ruleerimisrajalt - olla saanud.
discovery peal räägiti kuidas sellega püüti blackbirdi alla lasta. idee olla olnud selles, et sokutada end mingi valemiga blackbirdi kursil ning siis anda torust nii palju kui tuleb ning loota, et raketiga kätte saab. plaaniks see vist jäigi.
btw, vene lendurid kutsusid mig25-te hellitavalt lendavaks triikrauaks (utjug).
kui kütua otsa sai siis tuli alla nagu kivi.

[Kapten Trumm]

MiG-25 on puhas 60ndate POWER

Me räägime siin, et Gripen on ülikõva tõusuvõimega, tõuseb 1,5 minutiga 10 000 meetri kõrgusele, Moskva alla 8000 dollari eest turiste sõidutavad treeningvariandid tõusvat 2 minutiga 24 000 meetri kõrgusele.

[Arensburger]

Videot vaadates tuli kodune tunne. Täpselt nagu meie lennuväli ja meie lennukid. Kuigi arvata võib, et sarnasus erinevate lennuväljade osas oli suur.
Mida kommenteeriks? Angaare oli jah umbes 60% lennukite jaoks, ülejäänud seisidki presendi all lumehanges.
Päris hangest startida ikka ei saanud. See kuhu mehed peale jooksid ja presendid maha kisti oli "dežurnaja zvino". Seega olid lennukid viidud stardivalmidusse 3 min. jooksul. Stardiks olid jõukaablid küljes ja lennuk ise konditsioneerauto abil töödeldud.
Lennukid mis lihtsalt hanges seisid vajasid stardiks ikka pikemat ettevalmistumist, kuid üldistades väidet, et võta lumehangest ja mine lenda, valeks lugeda ei saa.
Maandumis ja stardirada pidi aga piinlikult puhas olema. Lennuki eripäraks oli, et tõmbas mootoritesse õhku otse lennuraja pinnalt. Mõnikord vihmaga oli ilmekalt näha, kuidas justnagu miniatuurne keeristorm mootorite ees tekkis. Selle lennuraja puhtana hoidmisega nägid aerodroomi roodu sellid kurja vaeva.
Startis ruljoška pealt? Samuti kuuldud legend ja lendurid ise rääkisid. Praktikas nägin ise tõestust. Üks kapten, kes just Tšugujevkast oli meile üle toodud, startis ükskord dežurnaja zvino viimase lennukina ja tõesti, sadakond meetrit hoovõttu, siis keeras veel küünlasse ja läks nagu rakett. Selliseid asju aga tol ajal ei andestatud. Meie polgus oli see tal viimane lend ja disstsiplinaarkaristus tuli kõva.
Üldiselt Mig 25 pilotaasilennuk ei olnud. Igasugused kõrgema pilotaasi elemendid olid rangelt keelatud. Sellepärast oligi triikraud.
Kord kaotas üks meie lennuk lennu ajal raketi. Lihtsalt kukkus küljest. Siis oli ka kõva juurdlus. Tulemuseks oligi, et liiga järsk manööver on tehtud ja lendur sai karistada.
Suurõppuste Zapad 82 ajal oli meie lennuväljal palju ülemusi kohal. Isegi Ustinov käis kohal. Siis oli et ühel päeval tehti lennuväekindralitele temonstratsioonlende. Polgu komandör lendas ise lennuvälja kohal ja peab ütlema, et oskas lennata küll. Näitas nii ühte koma teist, mis tavapäevadel oli rangelt keelatud.
Soojusjuhitav rakett tuli omale sappa? Samuti kuuldud lugu. Lendurite jutu järgi toimus see Kaspia mere ääres. Lennuk startis lennuväljalt, mis asus kohas nimega Stantsija Nasosnaja Azerbaidšaanis. Piiririkkuja oli kahemootoriline aeglaselt lendav bensiinimootoritega lennuk. Tema pihta oli tulistatud soojusjuhitav rakett (videos on see ümara klaasotsaga rakett) ja see sattunud märgi otsingul segadusse ja tulnud laskjale omale sappa. Soojuskiirguse hulk neil kahel lennukil ju kordades erinev.
See lennuk oligi taoliste sihtmärkide suhtes kehv relv. Peale rakettide muud relvastust ei omanud. Kuid kõrgelt ja kiirelt lendavate vastu aga asendamatu.
Lennulagi? Lendurid rääkisid lugusid apsoluutsest rekordist, mis loomulikult tehtud MIG25ga. See oli, et mootorid surid hapniku lõppemise tõttu välja, kuid inertsist olla veel saadud sadakond meetrit juurde. Jutt käis vist mingist 27-st kilomeetrist. Igapäevaselt lennati aga kuni 23. Mäletan hästi, et nad ütlesid, et 23 kildi kõrguselt on meie Baranovitši linn öösel nagu mingi valgustatud latern, suht väike täpp ühesõnaga.

[Arensburger]

räägiti mingit lugu sellest kuidas mingi vea tõttu võttis välja lastud rakett oma lennuki sihikule ning kuidas mig 25 siis eest ära lendas. maandudes olla mingitel tiiva tuledel näha olnud sulamise jäljed.

Kui oled kabiinis istunud, siis nägid kindlasti nn. gaasihooba või "faršasnaja lenta" nagu öeldi. Seal oli üks splint ehk piiraja peal. Lendurite jutu järele, et kui oli väljapääsmatu olukord (vaja proovida raketi eest ära sõita), võis selle maha tõmmata. Sellisel juhul võis lennuk kiirust arendada kuni enesehävitamiseni. Öeldigi, et esimesena sulavad antennid ja tiivaotsad, siis tuleb esiklaas "lobovoje steklo" sisse ja ongi finito. Kuid mingi raketi eest pagemise fakti teati ka rääkida. Kui ei eksi, siis lähisidas ja mingi juutide maaõhk raketi eest.

[Kapten Trumm]

See klaasotsaga rakett oli ilmselt R-60. Selle eest (ja ka muude lähimaa soojusrakettide eest) on MiG-25 võimeline põgenema küll, sest raketi enda kiirus ei ületa Mach 2.5 (peale mootori ärapõlemist langeb) ning kui kasvõi paar kilomeetrit vahet on, siis paned klotsi põhja ja isegi kui rakett on kiirem, siis raketiga võrreldava kiiruse juures kuivab raketi lennukaugus (mis R-60-l on niigi naeruväärne) olematuks, st mõne sekundi möödudes jõuab ta kineetilise lennukauguse piirile ja kui siis kasvõi 100 meetrit vahet on, oledki pääsenud. See muidug sõltub olukorrast ja rakursist, aga lugu on tõepärane.

Kui aga tegemist oli samuti soojustundliku R-40TD-ga, siis selle eest ärasõitmine kuulub muinasjutu alla, sest selle raketi kiirus on Mach 4.5 ja lennukaugus kordades suurem.

Siinail 1970 paiku pääsesid lennukid sedasi juuride Sparrow käest, et need raketid lendavad "firing solution"'i järgi st lõikavad sihtmärgi kurssi ja lõhkevad märgi ees. See toimub raadiodetonaatori abil, millel vastavalt sihtmärgile on teatud viivitus. Juutidele tarnitud ameeriklaste raketid olid aga mõeldud tabama märke kiirusega kuni Mach 2.0 ja selleks oli detonaatori viivitus liiga suur, kui kärakas käis, oli MiG ammu sada meetrit eemal ja ei saanud isegi vigastada.

MiG-25 oli 70ndate alguse lääne hävitajatele kaunikesti püüdmatu saak juba puhtalt lennukõrguse ja kiiruse pärast. Peale F-14 ja F-15 tulekut kadus see eelis ära. Muide Iraani shahhi F-14-d lõpetasid ka MiG-25R-de luurelennud Iraani kohal.

F-14 polnud teab-mis võimas lennuk, aga ta relvastuses olid AIM-54 Phoenix raketid, mis olid radariga varustatud ja lasid kaugemale (kuuldavasti 150 km), kõrgemale ning ei nõudnud sihtmärgi pidevat radariga valgustamist. Ka on olnud üks agessiivne manööverdamine Sidra lahe kohal, kus Liibüa MiG-25-d kiirelt lahkuma pidid.

Vanasti oli probleem selles, et eelmise põlve masinate (nt F-4) lennukõrgus jäi nii palju maha, et nii suure kõrguse vahega märgi laskmiseks pidi lennuki nina püsti hoidma selle radaris hoidmiseks, mida aga kaua teha ei saanud. Nagu nina alla vajus, kadus rakettidel juhtimine ja oligi valmis.

F-15 kasutas sama Sparrow-d, aga tema lennudünaamika oli kõvasti parem. Täpsed arvud on tänaseni saladuseks, kuid arvatakse, et F-15 on praktikas sama kiire kui relvastusega MiG-25PD. Kiirus öeldakse olevat Mach 2.5+. Samuti oli radari tõusunurk suurem.

Peale selle oli MiG-25 puudus võimetus pidada manööverduslahingut ning suhteliselt lahjad omadused keskmistel kõrgustel, kus enamus lahinguid peeti. Nii ei olnud ta madalatel kõrgustel "tavalistest" hävitajatest kiirem.

Niiet aastaks 1980 oli laias laastus venelaste pidu läbi. Kaudne mõju, mida venelased sellega saavutasid oli see, et F-15 arendamiseks kühveldati raha rohkem kui vaja oleks olnud (raudne eesriie ja venelaste propaganda andis oma) ja kui 1976 Belenko oma lennukiga Jaapanisse kargas, sai selgeks, et oht oli kõvasti ülehinnatud. Pentagoni dollarid olid aga kulutatud ja nii said ameeriklased endale lennuki, mis ka praegu täiesti tegija on.

Muide MiG-25-st kavandati sügavamat modifikatsiooni, mis pidi arendama kiirust Mach 3.2, valmis saadi ka üks prototüüp, millega püstitati rida rekordeid, mis püsivad tänaseni. Selle nimetus oli E-266M ja selle jäänused roostetavad kuskil Moskva lähedasel lennuväljal tänaseni

Nt
Lennukõrgus turboreaktiivlennukite klassis - 37 650m
Tõus 25 000 m kõrgusele : 2 min 34,2 sek
Tõus 30 000 m kõrgusele : 3 min 10 sek
Tõus 35 000 m kõrgusele: 4 min 11,7 sek
Lennukõrgus 1000 ja 2000 kg laadungiga - 37 080 m

Tegemist on loomulikult dünaamilise lennulaega, mitte staatilisega. Arvan, et relvastuses olev seerialennuk on dünaamiselt võimelike rohkemaks kui 25 000 meetrit, seda kasutati SR-71 püüdmiseks.

Need püstitati 1977 ja püsivad tänaseni. Miks pole selle asemel SR-71, siis suurel kiirusel on SR-71 rakettlennuk, mitte turboreaktiivlennuk, seega on ta teine klass ning ameeriklased tegelikke andmeid ei avalda.

Kuna lennukil oli lahendamata kuumuskaitse, siis kiirusrekordeid ei üritatud ning sellega ka üritus lõppes, kuna PVO tellis selle asemel kahekohalise versiooni MiG-25PM, mis sai hiljem nimeks MiG-31. Selle kiirus jäi samaks kui MiG-25-l, kuid lennukaugus, avioonika ja relvastus olid paremad, kindralstaap pidas kiirusest olulisemaks muid asju, kuna vaja oli valvata Kaug-Põhja alasid, kus oli vaja lennukaugust.

Mis puudutab kiirust, siis need Mach 3 jutud on kehtivad luurevariandi kohta, mis on aerodünaamiliselt puhas. Hävitajavariandi maksimaalkiirus relvastuseta on Mach 2.82, vahe tuleb ninaprofiilist, mis luurajal on pikk ja terav, hävitajal radari tõttu natuke pirnikujuline ja aerodünaamiliselt ebatõhusam.

Kiirus Mach 3 on saavutatud Siinai kohal ühel korral, kui juutide Phantomitel õnnestus raketid saata, ainult see detonaatori asi päästis. Juutide lennukid sattusid olema õigel ajal õiges kohas aga seepärast, et Egiptuse ohvitserid müüsid infot juutidele. Peale seda, kui venelased lõpetasid egiptlaste informeerimise lendude plaanist, rohkem selliseid asju ei juhtunud.

Lend algas kõrgusel 21-22 000 meetrit kiirusel Mach 2,6 ning kütuse läbitöötamise tõttu vähenenud massist tulenevalt kasvas kõrgus lennu lõppfaasis 23-24 000 meetrini ning kiirus kasvas Mach 2.8-ni. Luurevariandiga õnnestus stabiilselt lennata ka 26 000 meetri kõrgusel, kuid siis hakkas kiirus kiiresti langema ja seda ei peetud vajalikuks.

Maa-õhk raketid sellel ajal lennukit ei ohustanud, sest juutide kõige võimsam rakett oli Hawk, mis lendas ainult 13 000 meetri kõrgusele.

[Lemet]

Lugesin kunagi bigler.ru-st ühe liidu õhujõudude kuuba veterani meenutusi,kus kirjeldati,kuis neil oli villand saanud SR-71 lendudest.Venna sõnul olid nad välja valinud kõige parema tõusuvõimega lennuki olemasolevatest,siis maha tirinud kõik liigse koormuse,mis vähegi kannatas (osalise oma sõnade järgi ka osa neid asju,mida ei oleks tohtinud). Järelejäänud komplekt olla meenutanud Baba-Jagaad selles mõttes,et lennuk misioonivõimelt meenutas nõida kaksiratsi luua seljas.Selle tulemusena olla nad usa pilootidele tugevat peavalu valmistanud,sest need ei teadnud,et lendamas ainult luuavars,millel paugutegemise võimet pole(relvastust ju polnud).Kas keegi teab,on tegu tõestisündinud looga või meenutusega stiilis majad suuremad,muru rohelisem ja kodumaa võimsam.

[Arensburger]

Lugesin kunagi bigler.ru-st ühe liidu õhujõudude kuuba veterani meenutusi,kus kirjeldati,kuis neil oli villand saanud SR-71 lendudest...

Villand neist võis ju olla, aga see oli lendurite igapäevane töö. Minu teenistuse jooksul oli 100% dežurnaja zvino väljalendudest seotud SR-71 tüüpi lennukite eskortimisega mööda piiri. Ameeriklane tuli täpselt balti mere kohal olevat piiri mööda ja meie perehvatšikud saatsid neid seal. Lennukid olid mõnikord nii lähedal, et piloodid võisid teineteist näha. Tagasi tulles lendurid rääkisid bussis muljeid. Teemaks oli tihti üks neeger. "Täna oli jälle see neeger, kes ükskord näppu näitas". "Või, et see ded on jälle tagasi, kes aasta eest pidevalt lendas".
Kuuba on tõenäoline. Ka meie polgus oli lendureid, kes olid välismaal lennanud. Kuubas ja Lähis-Idas, polkovnik Dudko väidetavalt ka Vietnamis.