F-35 olevikust ja tulevikust

[Gideonic]

No USA kolonel pani selle ju taktikaliste hävitajatega ühte patta ("mida peale hakata Mach 2,8 kiirusega lahinguväljal"). Samahästi võib küsida, et mida hakata peale F-16-ga õhukaitses, kus 9G-ga pole suurt teha ning 15 km lennulagi ning 2000 kmh kiirus jääb püüdmiseks ka napiks (OK, AMRAAMiga saab tulistada well "üles", aga üldiselt rahuajal tuleks rikkuja tabada, üles pildistada jne. Mina väidan, et antud lennukitüüp on venelastele hädavajalik nende üüratu territooriumi kontrollimiseks. Pakun, et mõne aasta pärast kuuleme, kuidas hakatakse neid uuesti ehitama või mahakantud vrakke ellu äratama. USA-s olid ka kunagi taolised lennukid olemas, kuigi jah, mitte nii seksikate omadustega kui venelaste omad (USA omad olid pigem vastand Su-15-le) - F-102 ja F-106. Nende kasutamine taktikalises rollis (Vietnam) lõppes suuresti eimillegagi.

No antud jutt oli rohkem tingitud ka sellest, küsimusest, et miks F-15C ja Su-30 nad ei lenda nii kiiresti ja nii kõrgel ning käis ka pigem nende lennukite (ja F-22) lennuomaduste kohta.

Venemaa vajadusest, igat oma maa ruutsentimeetrit püüdurhävitajatega katta, ei saa ka hästi aru (kas USA katab iga ruutsentimeetrit Hawaii ja Florida vahel, miks see taiga ookeanist kriitilisem on?). Praegu ei ole 1970-80ndad kus teda ohustataks ülehelikiirusel lendavate kaugmaa tuuma-pommitajad. Tuumapomm tuleb nagunii ballistilisel trajektooril, kus püüdurhävitajaga ei ole midagi pihta hakata. Teisteks püüdurmissioonideks (kui ülehelikiirusel lendavad pommitajad) tunduks mulle Su-27 ja tulevase PAK-FA derivaadid sobivamad. Samas vähemalt paberil on tõesti plaanis alustada ennem 2020. aastat ka MiG-31 järeltulijaga, PAK-DP (ПАК ДП, Перспективный авиационный комплекс дальнего перехвата).

[Kapten Trumm]

MiG-31 spetsiifiline oskus on madalalt lendavad pommitajad (B-1B) ja tiibraketid, see oht on endiselt olemas. Kaug-Põhjas polnud isegi NSVL ajal katkematut radarivõrku (olid suured pimedad alad). Neid pidid valvama alguses Lavotskini ja Tupolevi hiidhävitajad, nende pensionile mineku (+MiG-25) pidigi katma MiG-31. Selleks vajati enam mitte niipalju kiirust (MiG-25-st arendati juba modifikatsiooni Mach 3,2 kiirusega, millega jõuti teha ka mõned maailmarekordid), vaid lennukaugust ja pikka patrullimise aega, kiirus ja lennulagi võis jääda endiseks). See tingis Solovjoni turboventilaatormootorite kasutamise (Tu-134 mootorite baasil loodud)

[andrus]

Kordame küsimust.

Seni on kõige suurema ülehelikiirusliku tegevusraadiusega lennuk piirkonnas MiG-31, mille tegevusraadius kiirusel Mach 2.35 kõrgusel 10 000+ m on 780 km (eelhelikiirusel kuskil 1500+ km).

Kust andmed võetud on?

[Kapten Trumm]

Ja ongi nii, et mingi andrus käib ja esitab oma lihtlauselisi nõudmisi...?
http://www.betterworldbooks.com/mig-25- ... 00648.aspx

[andrus]

Jefim Gordon, räägid? Mul on tema 2005.a. ilmunud raamatust sellised numbrid välja pakkuda:

Räägi, kuidas sa nendest numbritest said "tegevusraadius kiirusel Mach 2.35 kõrgusel 10 000+ m on 780 km (eelhelikiirusel kuskil 1500+ km)"

[Lemet]

Siis on see number ülehelikiirusel tõepoolest ju tervelt 60 km väiksem...

[Kilo Tango]

Siis on see number ülehelikiirusel tõepoolest ju tervelt 60 km väiksem...

See on nüüd kenakesti sordiini all oleva irooniaga vürtsitatud lause. Tõlgin siis: nii väikeste vahede puhul sõltub väga, millisel lennurežiimil, millistes meteoroloogilistes tingimustes jne. Jah, ma tean, et arvutuslikult antakse andmed standardatmosfääri koht kasulikul kõrgusel (tavaliselt 10km), kuid erinevus võib tulla juba sellest, et üks number on arvutuslik, teine praktiline.

[Lemet]

Nõus. Miska suureline nõudlemine teemal "Kust sa need numbrid said?" tundub suuresti koma sugulise kuritarvitusena... Enam-vähem on suurusjärk sama, konkreetsed numbrid aga sältuvad paljudest asjaoludest, alates atmosfääritingimustest ja lõpetades konkreetse seeria omapäradega. Su-34 näitel on esimese otsa lennukite näitajates üpris suured vahed.

[Kapten Trumm]

Need arvud kirjutasin mälu järgi, väga palju näe ei eksinudki. Pärast õhtul vaatasin kodus raamatust, ups väiksed vahed tõesti sees.
Mõtlev inimene saab muidugi ise ka aru, et kui lennukaugus @M 2.35 (ehk ca 2500 kmh) on 1400 km, siis baasi tagasi ju ei lennata suurel kiirusel ehk vastav tegevusraadius on vähe rohkem kui pool 1400-st.

[andrus]

Millisest tegevusraadiusest jutt käib? Ma olen eeldanud, et sõjalennukite puhul (siin konkreetselt püüdurhävitajate) räägime me alati taktikalisest tegevusraadiusest (combat radius), mitte maksimaalsest lennuraadiusest?


Märgin ära ka ühe "tahan räägin ühte, tahan raagin teist" muudatuse:

mille tegevusraadius kiirusel Mach 2.35 kõrgusel 10 000+ m on 780 km

See tähendab hoopis et:

Mõtlev inimene saab muidugi ise ka aru, et kui lennukaugus @M 2.35 (ehk ca 2500 kmh) on 1400 km, siis baasi tagasi ju ei lennata suurel kiirusel ehk vastav tegevusraadius on vähe rohkem kui pool 1400-st.

"intercept range" definitsiooni ka keegi teab (või selle venekeelse vaste oma)?

[Gideonic]

Hea kvaliteediga ja seletustega video F-35, 360 kraadi infrapuna vaatevälja andvast kuuest sensorist, DAS (Disributed Apeture System):
https://youtu.be/MXoqb7GT6Lk

[Kapten Trumm]

"intercept range" definitsiooni ka keegi teab (või selle venekeelse vaste oma)?

Sa peaksid ju seda pisiasja ometi teadma, et sellistele asjadele pole võimalik panna täpseid arvulisi näitajaid, sest mida suurem kõrgus, seda rohkem kulub kütust kõrguse saavutamiseks ja seda väiksemaks jääb horisontaallennu osa (rääkimata siis juba tuulest, ilmast, õhurõhust jne). Lisaks pole see suhe ka lineaarne (kuna kõrguses õhk hõreneb)

Seepärast on need 720 või 780 km lihtsalt andrusele tüüpne lingvistiline koma seksuaalne kuritarvitamine, sellised andmed tuuakse piloodi käsiraamatus tegelikult graafiku kujul sõltuvalt sisenditest (nt püüderaadius sõltuvalt sihtmärgi kõrgusest). Kui haritud inimene oleks ehk taibanud, et toodud näite eesmärk oli tegelikult demonstreerida selle F-35 reklaampiltide elukaugust, siis andrus algatas mingit mõttetu teema.

[kuido20]

Rootslased on Meteor "kiirraketi" valmis saanud ja kasutusse võtnud, püütakse ka F-35 peal tööle saada.

https://warisboring.com/the-best-air-to ... .e3ufobi8j

[Kapten Trumm]

Lähenemised on diametraalselt erinevad, venelased kasutavad endiselt suure laskekauguse saavutamiseks küllalt suuri kandepindu. Seal tundub, et kandepinnad hakkavad üldse kaduma. Kas lääne mootoriehitus on tõesti niipalju ees, et võimaldab ehitada nt 100 km kaugusele laskmiseks kandepindadeta rakette, samas kui venelased peavad kasutama küllalt suuri kandepidu, et asi nii kaugele üldse lendaks?

[Lemet]

Kiirusel M=4 on ramjetil sedasorti pindu vast vaja vaid suunamuutmiseks. Ning sellise kiiruse juures võivad need toimimiseks olla suht tillukesed...