F-35 olevikust ja tulevikust

[nimetu]

Sakslased eelistavad teha poliitikat hangete osas. Luftwaffe ülem lasti lahti, väidetavalt sellepärast, et toetas F-35 hankimist:
http://www.janes.com/article/78644/luft ... 35-support

[Taaniel Tina]

Bloomberg väidab, et kui Lockheed Martin ei suuda vähendada F-35 ülalpidamiskulusid 38%, võivad USA armee tellida kolmandiku võrra vähem lennukeid

https://www.msn.com/en-us/money/compani ... spartandhp

[Lemet]

Lõuna-Korea...

https://bmpd.livejournal.com/3140651.html

Ja väidetavalt lendasid juutide kaks masinat ilma, et radarid neid märganud oleks...


http://www.google.ee/amp/s/m.lenta.ru/n ... /f_35/amp/

[nimetu]

Bloomberg väidab, et kui Lockheed Martin ei suuda vähendada F-35 ülalpidamiskulusid 38%, võivad USA armee tellida kolmandiku võrra vähem lennukeid

USA õhuväe staabiülem seevastu kinnitab, et tellitud arvust ei taganeta:
http://www.janes.com/article/78958/gold ... -of-record
Mis on mõnes mõttes loogiline, sest need "säästud" sellise käigu puhul neutraliseeruksid ilmselt kõrgenenud ühikuhinna tõttu. On küllalt näiteid, kus vähendatakse tellitud ühikute arvusid ja hinnad lendavad taevasse. Ja kokkuvõttes on neil ikkagi vaja tagada ka teatud võimekuse tase, mis eeldab teatud arvu lennukite olemasolu. Vaevalt, et nad F-35 millegi muuga asendaksid.

[Gideonic]

F-16.net foorumisse pandi ülesse Combat Aircraft ajakirja 2018 a. mai numbrist üks huvitav väljavõte Hollandi pilootide kogemustes (hoiatus, pdf, laeb alla!) USA Edwards'i õhuväebaasis, kus nad tegutsevad aktiivselt alates 2015. a. jaanuarist.

Mõningad väljavõtted:

While a lot of missions are conducted with the JOTT partners, the Dutch F-35s periodically fly with the 148th Fighter Squadron ‘Kickin’ Ass’, the RNLAF’s F-16 training unit in Tucson, Arizona, to evaluate and validate new tactics.

The first time we got to test all these advanced capabilities to their fullest potential was about a year ago, with and against our F-16s in Tucson,’ says Knight. ‘The initial scenario was that our two F-35s would escort a four-ship of F-16s across a notional border and protect them against another eight-ship of F-16s simulating a modern adversary. A relatively inexperienced flight leader was in charge of the F-16s on our side and Lt Col Joost ‘Niki’ Luijsterburg, the Tucson detachment commander, was responsible for the adversaries. Up to this point we had only practised these scenarios in the simulators and while we had a decent game-plan, we were all anxious to see how the F-35 would perform in real life. We figured that the F-35’s stealth would keep us out of harm’s way for most of the fight, but that we also need to protect the friendly F-16s, maximize the lethality of their missiles and get them to the target. To make this happen, we planned to initially use electronic attack against the adversary F-16s, see if we could avoid having them detect friendly fighters and datalink the location of the hostile aircraft to our F-16s. This way we could use the F-16s on our side to shoot down the initial wave of enemy fighters and keep our own missiles available once the ‘Blue Air’ F-16s had to focus on their target attack. The plan worked flawlessly.

Kuna hollandlased treenivad ka oma F-16 piloote samas kandis (ning arendavad üldiselt oma õhuvõitlus-taktikat), otsustati aasta tagasi läbi viia üks suurem harjutus. Selle käigus toetasid kaks Hollandi F-35'd nelja F-16't, mida juhtisid üsna kogenematud piloodid. Need F-16'ed pidid läbi viima õhk-maa operatsiooni "vastase territooriumil". Neile pandi vastu kaheksast F-16st koosnev eskadrill, mida juhtis Hollandi ISA F-16 treeningprogammi juht (kolonelleitnant Joost 'Niki' Luijsterburg).

Kuna F-35't oli kasutada ainult 2, sai mänguplaaniks omade F-16'te õhk-õhk rakette maksimaalselt ära kasutada (ning seetõttu loomulikult neid ka võimalikult kaua elus hoida). Selle saavutamiseks kasutati esmalt F-35 elektroonilise ründe vahendeid, et segada vastase F-16 radareid, ühtlasi edastades nende asukohta omadele F-16'etele. Saadud info põhjal tulistasid F-16ed alla vastase esimese laine. Seejärel said F-35'ed kasutada oma õhk-õhk rakette alles siis, kui F-16'ed pidid juba keskenduma oma õhk-maa sihtmärgile. Väidetavalt töötas plaan laitmatult. Vastas-eskadrilli juho enda sõnade järgi oli tegu ühe meeldejäävaima väljalennuga kogu tema karjääri jooksul. Ta väljendads ainult teatavat frustratsiooni, et üsna nõme oli korduvalt "hukkuda", saamata ise ühtegi raketti välja lasta.

Varasemalt olid nad säärast taktikat katsetanud ainult simulaatoris. Hea kinnitus oli seda näha töös ka õppusel.

Lähimaa õhuvõitlusest:

I typically tell new pilots that the F-35 sits somewhere in between the F-16 and F/A-18 when it comes to within visual range maneuvering.’

Knight divulged a little more information about flying basic fighter maneuvers (BFM) in an F-35. ‘When our envelope was cleared to practise BFM we got the opportunity to fight some fourth generation
fighters. Remember, back then the rumors were that the F-35 was a pig. The first time the opponents showed up [in the training area] they had wing tanks along with a bunch of missiles. I guess they figured that being in a dirty configuration wouldn’t really matter and that they would still easily outmaneuver us. By the end of the week, though, they had dropped their wing tanks, transitioned to a single centerline fuel tank and were still doing everything they could not to get gunned by us. A week later they stripped the jets clean of all external stores, which made the BFM fights interesting, to say the least…

BFM on Basic Fighter Maneuvers ehk põhimõtteliselt lähi-õhuvõitluse matkimine. Meedia kuulduste põhjal võitlesid nad (täpsutamata) 4. generatsiooni hävitajatega, mille piloodid olid veendunud et suudavad neid üle manööverdada ka väliste kütusepaakide ja inert-rakettidega pardal. Nädalapärast vähendati laadungit, kuid ikkagi läks asi vaevaliselt. Veel nädal pärast seda eemaldati kogu väline laadung (k.a. raketid ja püülonid). Pilootide sõnul tegi alles see õhuvõitluse "vägagi huvitavaks".

High-g maneuvering is fun, but having high fuel capacity and the ability to carry lots of stores is great too. During the weeks when we were flying BFM we also needed to drop a GBU-12 [laser-guided bomb] on the China Lake weapons range. Back in our F-16 days we’d have had to choose, since there is no way you can BFM with a bomb on your wing, let alone having the fuel to fly both missions in a single sortie. With the F-35, however, this isn’t much of an issue. On one of the sorties, my colleague, Maj Pascal ‘Smiley’ Smaal, decided he would fly BFM and still have enough fuel to go to the range afterwards and drop his weapon. During the debrief, the adversary pilot told us he was confused as to why we went to the range after the fight. When ‘Smiley’ told him that he was carrying an inert GBU-12 the entire time and that he then dropped it afterwards during a test event, the silence on the other end of the line was golden.

Ehk siis ühe väljalennu ajal otsustad piloot teha 2-1es.Võttes kohe pardale GBU-12 pommi (mis tõsi on circa 250 kg ainult) ning pidades lähimaa õhuvõitlust, nii et terve aja oli see pomm pardal. Matkitud õhuvõitluse lõppedes lendas ta polügonile ning heitis selle alla relvatesti raames. Debriifi (mõni e.k. vaste?) ajal küsis vastaseks olnud piloot, et mille kuradi pärast ta peale õhuvõitlust polügooni suunas lendas. Vastust kuuldes oli vaikus liinil paljuütlev. Nimelt pilootide enda sõnul ei ole F-16'ega võimalik normaalselt lähimaa-õhuvõitlust pidada, sarnane pomm tiiva küljes rippumas. Ammugi ei jätku F-16es ühe väljalennu ajal mõlema missiooni jaoks kütust.

Artiklis on palju huvitavat. Räägitakse CAS'ist (Close Air Support), kui suure eelise annab selles SAR (Synthetic Aperture Radar) ja saadud piltide jagamine sihitajatega võrreldes F-16ega. Samuti on pikemalt võrreldud F-16 ja F-35 eeliseid/puudusi lähivõitluses. Lühidalt, kel keel suus, soovitan lugeda!

[Gideonic]

USA merejalaväe 14. rügemendi komandör, kolonel Joseph J. Russo, kirjutab möödunud aasta aprillis ja juunis toimunud õppustest, kus katsetati takitkaid F-35 ja M142 HIMARS koostöös. Palju on aetud vahtu sellest kuidas antud lennuki sensorid võimaldavad efektiivsemat integratsiooni maavägedega. Lõpuks veidikenegi detailsemat infot jagatud:

A lethal combination: F-35 Joint Strike Fighter and M142 HIMARS sensor-to-shooter integration [PDF]

Õppuste käigus kinnitati teadaolevat puudujääki, et kuigi F-35 edastas infot Link 16'ega väga edukalt, ei toeta tarkvara veel päris automaatset tuletellimist läbi suurtükiväe AFATDS süsteemi, mistõttu oli vajalik inimesest vahelüli digitaalliideste vahel. Selles osas on täiendused väljatöötamisel, seega (lähi-) tulevikus suudab F-35 pardakompuuter edastada kõik tuletellimuseks vajaliku paari nupuvajutusega, ilma vahepealse tulejuhita.

While the F-35 maintains a robust digital messaging capability via Link 16 and Variable Message Format (VMF), it cannot transmit a digital call for fire (CFF) using the current version of the Advanced Field Artillery Tactical Data System (AFATDS). Our intent was to clearly identify this challenge, highlight the deficiency by means of a live-fire integration exercise, and then gather the input of subject matter experts from Lockheed Martin, Marine Aviation Weapons and Tactics Squadron -1, Marine Corps Tactical Systems Support Activity and Marine Corps Systems Command regarding requirements and future solutions.

Mõlemal õppusel kasutati tuletellimuse täitmiseks ainult F-35elt pärit infot. Aprilli õppusel tuvastastati sihtmärgid öösel. Tulistati välja 2 raketti ning saadi 2 täistabamust. Sihtmärgid olid küll küllaltki lähedal, 23km, kuid see on arvatavasti tingitud rahuaja õppuse spetsiifikast või polügoonide piirangutest. Juuni õppusel olid sihtmärgid 42km kaugusel.

At WTI 17-2, participating F-35 crews identified two separate targets using their advanced, on-board sensors. The coordinates, which were passed to the DASC and subsequently to the HIMARS platoon fire direction center (FDC), required no further refinement. Both targets prosecuted by the HIMARS/F-35 sensor-to-shooter package directly impacted their respective targets at ranges of approximately 23 km from the launchers. While it must be noted that the sensor-to-shooter package was facilitated by a voice CFF, the aircraft’s advanced sensor acquisition of precision targets, at night, and requiring no additional mensuration was truly the take away, and an indicator of the enhanced combat potential of the tethering of these systems.

Antud HIMARS üksus (raid package) transporditi alasse paaril C-130el koos kogu vajaliku tehnika/inimestega (annab aimu selle paindlikusest). Artikli enda järgi suudavad HIMARS'id sedaviisi täppisrünnakuid teha enam kui 162 miili (260+ km) kaugusele. Ehk kui see HIMARSi üksus paigutada näiteks Paldiskisse on laskeulatuses nii Kingisepa kui ka Värska. Kui see "enam kui" on kasvõi 10km (wiki järgi aga lausa 300 km) siis ka Saatse ja Petseri. Lätist Riia, külje alt, oleks raadius Kalinigradi piirist Pihkvani. Sama raadius (260km) näiteks Pärnust:

EDIT: See 200+ km laskeulatus on muidugi suhteliselt kallil ATACMS raketil, (mida ka Soome ostis) mida mahub korraga laskeseadmesse 1. Antud õppustel kasutati odavamat GLMRS raketti, mille laskeulatus on 70km.

Kuna Mariinid kasutavad HIMARS'i ka laevadekilt (mainitud ka artiklis) ning on seda ka harjutanud, moodustab see koosluses F-35'ega päris huvitava ad-hoc kaugtulevõimekuse ka merelt:

[ruger]

Vaidlus F-35 remondikulude üle. Pentagon keeldub aktsepteerimast Lockheedi esitatavaid arveid, mis esitatakse tootmispraagi eest.

The U.S. Department of Defense has stopped accepting most deliveries of F-35 jets from Lockheed Martin Corp (LMT.N) because of a dispute over who will cover costs for fixing a production error found last year on more than 200 of the stealthy jets, three people familiar with the matter said.

https://www.reuters.com/article/us-lock ... ce=twitter

[Gideonic]

Vaidlus F-35 remondikulude üle. Pentagon keeldub aktsepteerimast Lockheedi esitatavaid arveid, mis esitatakse tootmispraagi eest.

Sel teemal käib jah praegu päris suur andmine. Pentagon keeldub vastu võtmast uusi F-35'i, kuniks vaadatakse ümber reeglid, kes maksab kvaliteedikontrollis mitte välja tulnud tootmisdefektide eest. Lockheed Martin jälle, kellel on pandud suur surve F-35 hinda alla tuua, ei taha ära sõlmida lepinguid uutele satsile lennukitele Pentagoni pakutava raha eest, kui peab kinni maksma kõik sellised avastatavad vead.

Üldiselt tundub see ikkagi üsna väiklane lehmakauplemine olevat, et ainult kasumimarginaali parandada.

Mingil määral võib Lockheedi vastuseisust aru saada. Need parandused võivad tõesti osutuda piisavalt kalliks, et kui tootmisel üldse puhvrit ei jäta, saabub kahjum kiiresti. Sest neid defekte ikka kipub tulema nii keerulise toote juures, hoolimata nii kliendi kui ka tootjapoolsest kvaliteedikontrollist.

Ilmselt ei ole tõesti mõistlik, et tootja päris kõige eest 100% ise maksab. Siiski praegune olukord, kus (kui ma õigsesti aru saan) peab kõige eest tasuma Pentagon, on selgelt veel jaburam.

[Gideonic]

Muudel teemadel ka:

11. aprillil lõpetati viimaks lennutestimine. Sellega on lennuki esmane arendusfaas läbi.


Selle kohta asjaosaliste arvamusi Aviation Week artiklist.

Lt. Col. Tucker Hamilton, F-35 Integrated Test Flight director at Edwards AFB, California, finally became a believer in October 2017 when eight Joint Strike Fighters flew together in a complex test scenario, seamlessly passing information back and forth.
The so-called eight-ship mission was a capstone event, designed to prove the offensive counterair capability of Lockheed Martin’s controversial new fighter in a large-force exercise.

“It proved to me that the F-35 was indeed the aircraft we needed it to be. It’s come a long way,” said Hamilton, who is also the commander of the 461 Flight Test Squadron, during an April 12 media call. “I don’t know if I would’ve said that a few years ago, but the jet is really capable right now.”

Since that fateful first flight, the developmental flight team has conducted more than 9,200 sorties, accumulated 17,000 flight hours and executed more than 65,000 test points—all without a single mishap, Winter said.

The developmental flight tests cleared the way for the JPO to deliver Block 3F capability to the warfighter this year, allowing U.S. Air Force F-35 pilots, both stateside at Hill AFB, Utah, and overseas in the Pacific, to finally employ the stealth fighter’s full suite of lethal air-to-air and air-to-ground weapons in combat. The U.S. Marine Corps’ F-35Bs and the U.S. Navy’s F-35Cs will be able to deploy with their full 3F capability in May and June, respectively.

For Lockheed Martin test pilot Billie Flynn, the most surreal experience working on the F-35 was taking the aircraft into the climactic chamber to see how it fared in the most extreme environments.

“Freezing it down to 40 below and baking it up to 120 degrees, firing ice at it through these one-of-a kind ice-maker jet rockets, and all the while hovering an F-35 inside a hangar with the doors closed,” Flynn said, describing the climactic tests. “We have crushed all the preconceived notions about what this jet is capable of ... it is survivable and lethal above any of our expectations.”

But while completing flight tests is a significant milestone, the F-35’s $55 billion development phase, called System Development and Demonstration (SDD), won’t be over until the aircraft successfully completes its final exam, initial operational test and evaluation (IOT&E), and the Pentagon approves Lockheed to begin full-rate production.
IOT&E is scheduled to begin in September 2018.

In the meantime, there is no rest for the developmental test team at Edwards and Pax River. The pilots and engineers are now moving on to testing the early “block 4” capabilities to be included in the F-35’s follow-on development, called Continuous Capability Development and Delivery (C2D2).

[ruger]

F-35 piloodi arvamus lennukist

“The ability to put all this new software, new radar technology, new electronic warfare in a thing called ‘fusion’ and package it in a low-observable platform. It is a huge advantage. I can get in there and kill their guy before he sees me, both air-to-air and air-to-ground.”

https://theaviationist.com/2018/04/18/w ... ultiplier/

[Gideonic]

Kaklemine jätkub. Lockheed ei taha endiselt oma tootmispraagi arvet ise tasuda.

Lockheed Martin Corp. is contesting a repair bill of $119 million to $180 million on the $406.1 billion program to develop and build F-35 jets, according to Pentagon contract data.

The dispute over poor workmanship that resulted in corrosion damage last year on some of the fighter jets illustrates the disputes that arise from time to time between the Pentagon and its biggest contractor over its costliest weapons program.

The problem was linked to a primer that’s supposed to be applied as a protective layer on aluminum fasteners to prevent corrosion. The Defense Department temporarily stopped deliveries of F-35s for the month ending Oct. 20 to assess the issue. Delivery of five planes is currently on pause until the dispute over who pays is resolved.

https://www.bloomberg.com/news/articles ... llion-f-35

Mõnedele kinnitavatele alumiinium-detailidele jäeti krunt panemata, mis läksid seetõttu liiga kiirelt rooste. Paranduse arve tuleb vahemikus $119-180 miljonit (mis on 1-2 uue F-35A hind). Hetkel Pentagon arusaadavalt keeldub uusi lennukeid vastu võtmast kuni see probleem saadakse lahendatud (5 lennukit juba seisab seetõttu), sest see on üks väheseid viise neil Lockheed'i survestada. Lockheed jälle omakorda ei taha uue satsi (LRIP 11) lepingut allkirjastada, kuniks on teada, mis sellest asjast saab. Kuna surve hinda alla tuua on suur, sööks see arvatavasti ära kogu kasumi mis selle satsi pealt, vb isegi rohkem.

Pealtnäha vähemalt tundub äärmiselt väiklane, arvestades kui suur kogus lennukeid neil veel toota on, ei tundu küll mõistlik kasumireal juba praegu niivõrd karmilt näpuga järg ajada. Seda enam et tegu on enda tootmispraagiga.

Aga noh, mis neist "kapitalistlikest vereimejatest"™ muud oodata on, eriti kuna tegu börsiettevõtettega. Juhid pingutavad selja pooleks, et ainult aktsionäridele tootlust 0,1% tõsta. Seetõttu ilmselt proovitakse ka kõik kauplemismeetodid ära, et kasvõi mingitki alet saada. "Business, nothing personal!" Veits jäleda meki jätab küll.

[Roamless]

https://tehnika.postimees.ee/4477088/hi ... ojalennuki
Jaapanlastega hakkab siis toimuma kiire koostöö, mille on tinginud hiinlaste edusammud antud valdkonnas.

Eriliselt naljakas on Postimehe kommentaariruumis möllav staartroll Ubakivi , kes on üks ühele üle võtnud Vene meedia möla ja isegi uudis wagerlaste hukkumisest on saanud uue kuue st tegelt on mätta löödud hoopis ca 200 Lääne eriväelast. Lisaks sellele, et Süürias sai Pak-Fa lahinguristsed. USA tehnika on muidugi kallis "rämps".

[Lemet]

Ubakivi on diagnoos...aga ühtlasi ka ilmekas näide PM läbikukkumisest kommentaariumi personifitseerimise osas. OT mõistagi...

[Kruss]

ok. tekkis küsimus. milleks realselt on vaja vertikaalset õhkutõusmist ja maandumist merel maal. realselt palju võtab maandumine kütust lahing moona arvelt.
kui lpalju lühendab aega realselt vert maamdumine min max kiirust. et mul jääb mulje et nato peksab tühja samas murjablinskid arendavad kiirust ja manööverdamist. koju ei jõua pärast dogfighti üle poolte.

[Lemet]

Tõsiselt või???