www.militaar.net

Huvitav, et peale seiklusi lennukikandja, allveelaevade, laevatõrje rakettide jms. on hindudel ikka veel tahtmine vene relvatööstusega asjatada? Paradoks. Minu jaoks vähemalt.

http://www.lenta.ru/news/2008/07/22/tank/

Või on uudis ilmutatud vastukaaluks sellele teatele:

http://www.lenta.ru/news/2008/07/21/phalanx/

Küll jääb arusaamatuks, kuidas saab kuuetoruline 20 mm suurtükk hävitada sihtmärgi "valguse kiirusega". Ilmselt pole ka vene kirjatsurad meie omadest paremad.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Eks nii kaua, kui pulki jätkub

Noh, see tuleb üks kõige-kõige-kõige-. . . . . sõjamasin, muud tehnikat peale ühe luurelennuki pole vajagi, et kõik sõjad võita.
Osa asju jääb arusaamatuks, näiteks torni distantsjuhtimine, mis tagab kohe korpusele ja meeskonnale metsikult hea kaitse.
Ja väga eriliseks teeb tanki 152mm-e kahur.



Ja veel aadressil:

http://www.lenta.ru/articles/2008/07/15/tanx/

See jutt on tunduvalt pikem kiidulaul vene tehnikale, samas tehnilise poole pealt tõepärasem.Midagi täiesti uut ei ole avaldatud. Siit loeb ka välja selle, mida ajakirjanik on tahtnud eelmises artiklis öelda.

Rahvusvaheline relvastuse ja lahingumoona näitus - Russian Expo Arms-2008 toimus Nižni Tagilis.
Peamiseks kangelaseks oli T-90 . Ja vaatamata tanki paremusele
lääne analoogide ees, on neid relvastuses väga vähe, toodetud kuni 200.
Masin on T-72b edasiarendus ja pärit aastast 1991. Traditsiooniliselt on masinal ka hellitusnimi: Vladimir.

India plaanib relvastusse võtta 1600 tanki, millised koostab ise vene detailidest.

Üldiselt pikk kiidulaul ja kestvad ovatsioonid, kui hea, mugav, ohutu, ilus jne. jne

Mujalt nad sellist tehnoloogiat ei saa. Hiina on samasugune vene tehnoloogia importija ja Läänest saab maksimaalselt valmis toote, kuid mitte infot, kuidas see ehitatud on ja mis materjalidest. India aga peab suurriigina käitumiseks omama ise relvatööstust, et olla sõltumatu teiste suurriikide poliitikast (mille loomulik osa on relvatarned). Samas on ju vaja Pakistaniga suhetes suurriiki mängida ja mingi inimtühja Kashmini lume- ja kivikõrbe pärast perioodiliselt sõdida.

India seiklused vene tehnikaga on ca 15 aastat vanad (võib-olla et on veelgi vanemad, kuid sellest vaikitakse) ning häda algas sellega kui osteti esimene partii vene MiG-29'd. Peagi selgus, et lennukid seisavad rohkem angaaris remondis/varuosade ootel kui lendavad.

Mind paneb alati muigama, kui selle kohta ütlevad propagandapasunad "töökindel".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kuigi foorumis T-90 suurt midagi ei arvata, aga siiski tuletan meelde, et India sõjardid on T-90 kiitnud, vast sellepärast ka jätkuvad ostud.

Hindud ise ütlevad et vene tehnika on ebamugav, kitsas jne., kuid ta töötab ja ka nende ajateenijatele sobib - lihtsam hooldada ja kasutada.
Lisaks on T-90 neli korda odavam kui kodumaine Arjun. Viimane on näide sellest mis saab siis kui hakata ise projekteerima maailmatasemel masinaid - hunnik tipptasemel komponente ei kindlusta veel tipptasemel toodet. Lisaks on kogu nende armee varustus- ja logistika üles ehitatud T-72-le . Ning ka sillad , teedevõrk jne. ei toeta Arjunit.
Lääne masinatest testisid nad kunagi ka Leo-2-te, mis vähemalt 80´datel ei saanud kõrbetingimustes hakkama (kuigi sama Arjun on projekteeritud KMW abiga).
India on alati võtnud oma tehnikat mõlemalt poolelt - lisaks T-72-le kasutavad nad ka inglise tehnikal põhinevat Viyantat, lennuvägi koosneb nii vene , briti, prantsuse kui ka omaloomingust.
Idee siis selles , et kui 1 osapoolega lähevad suhted nihu, siis vähemalt osale tehnikale on võimalik ka mujalt osi ja moona saada. Suhteliselt loogiline mõtlemine.
Nad ise vannuvad ka et venemaa kasutab neid kui sularaha-automaati, kuid venelased on valmis nendega tehnoloogiat jagama. Kuid USA punnistab ka kõvasti nende suunal - nii Lockheed kui Boeing kavatsevad seal tõsisemat koostööd tegema hakata, lisaks on neil Iisraeliga väga head suhted.

Indias elab suurem osa inimesi sedasi, et joovad sealt kuhu urineerivad. Isegi suurlinnade "madalate kastide linnajagudes" toimib peldik sedasi, et maja välisseinas on luugike, kus poti sisu tänavale läheb. Läbi linnade voolavad jõed on pigem solgijõed, kuigi elanikud võtavad sealt vett! Vesi meie arusaamas on seal kõrgemate kastide privileeg. Juua võib seal riskivabalt ainult pudelivett või kuskil Sheratoni hotelli kraanist tulevat.

Kogu selle viletsuse juures on kummastav vaadata, kuidas riik ostab endale lennukikandjaid ja sadu tanke.

Aga noh eks neil ole teised prioriteedid. Selle nimel elada enda pasa sees, et saaks Pakistaniga mingi mägipiirkonna pärast sõdida ja end suurriigina tunda.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Sinu poolt antud lehel oli all pilt ka. Lühidalt on peakahur nagu distantsjuhtimisega kuulipilduja vms. Meeskond istub korpuses ja torni juhitakse sealt seest ,ofc peab automaatlaadijat kasutama. Kokkuvõtteks peaks natukene tankikaal jälle alanema.

Hehh, ega T-64 ja tema järglaste probleem polnud mitte läbi soomuse meeskonda tabavad mürsud, vaid asjaolu, et laskemoon asus meeskonnaga ühes ruumis. Lääne tankidel asub see torni tagaosas ja omab vastavaid plahvatusluuke, et sinna tabamise korral tekib korraks tulevärk ja ongi remonti vajav tank koos kergelt põrutatud meeskonnaga. . "Vene tüüpi" tankidel on kerge tekkima detonatsioon, mille tagajärgedele aitab kaasa väike ja väga täis topitud siseruum ja igasuguste plahvatuse summutamise meetmete puudumine. Vaadake neid Lahesõja pilte, masinatest on järgi põlvekõrgune vare ja meeskond on atomiseeritud, sest põhilist kahju ei tekitanud mitte jänkide imepisike noolmürsk, vaid sisemine plahvatus.

Selleks, et seda ära hoida on vaja kas muuta torni lahendust või soomustada torn läbitungimatuks. Mõlemad meetmed toovad kaasa tanki massi olulise kasvu. On ka võimalik, et torni planeering ei võimaldagi kasutada sellist automaatlaadurit, mis suudab torni tagaosast mürsu võtta ja kahurisse laadida ja on vaja ikkagi 4. meeskonnaliiget. Mis omakorda nõuab veel suuremat tanki. Sest vene tanki kergus ongi saavutatud väiksema siseruumi arvelt. Sinna 4 meest ei mahu.

Ehk tekib surnud ring ja selgub kurb tõsiasi, et 60ndatel välja töötatud põhilahendus ei suudagi tänapäeva nõudeid täita. Alati on võimalik panna raskemale tankile võimsam mootor (mida on ka tehtud), kuid selle hind on kasvav kütusekulu, mis kärbib taktikalist mobiilsust või nõuab suuremaid paake - mis omakorda jätavad veel vähem ruumi ja lisavad veelgi kaalu.

Ehk tank on tervik, mis mingil ajal moraalselt vananeb ja nõuab uut disaini. Sõjad on näidanud, et lääne tankidisain ja -kontseptsioon on edukam kui vene oma. Kasvõi selle poolest, et "alus" on suurem ja seda on võimalik rohkem moderniseerida.

Ma arvan, et venelaste Tsornõi Orjoli idee sama asja nahka läkski, et saadi ise ka aru, et selline pooleldi uus tank on tupiktee ja seepärast seda tootma ei hakatudki. Lihtsam on vaja T-64 disaini natuke tuunida ja kuulutada see maailma parimaks. Arengumaad ostavad nagunii ja VF enda armee rahakott suuremaid-kallimaid masinaid nagunii ei võimalda. Laias laastus on tegemist oma evolutsiooni tippu jõudnud lahendusega, mis varem või hiljem nõuab uue masina loomist.

Omaette teema on aktiivkaitse laialdane kasutamine, mis räägib selget keelt asjaolust, et tanki võimalused soomuskaitse parandamiseks on ammendunud. Ehk antud tanki parameetrite juures ei saa soomust enam paksemaks ega tugevamaks teha. Kuigi venelased claimivad aktiivkaitse läbitungimatust, ei suuda ma ausalt öeldes ette kujutada mõningaid tõsiasju nagu

1. kuidas suudab raadio- ja sensorelektroonika osas läänest tugevalt maha jäänud riik toota seadmeid, mis avastavad lahinguväljal, kus õhk on metallist ja häiretest paks nii väikesi asju nagu tankitõrjeraketid, neid eksimatult jälgida, et õigel ajal vastumeeteid tarvitada?

2. kuidas suudetakse tagada kaitset noolmürskude eest, mis näiteks lahesõjas olid 90% tank-to-tank kill'ide põhjuseks. Kui väita, et kaitsta suudetakse eelhelikiirusega Milani eest, siis võiks veel uskuda. Kuigi lahinguväljal lendab igasugust metalli niiet õhk on paks - mürsud, TT lasud jne

Eesti osas on oluline see, et kui idanaaber võtab laialdaselt kasutusele uuemate kaitsemeetmetega masinad, siis võib Milan-2 kui põhilise TT relva laias laastus maha kanda. Taktikaliselt annab juba tohutu eelise see, kui tanki kindlaks hävitamiseks on vaja poole rohkem laske teha - tähendab, et TT võime vastast hävitada kukub kaks korda. Sealt, kus enne läbi ei pääsenud, sõidetakse nüüd läbi.

Mis on suhteliselt pommikindel tankitõrje vahend - teine, noolmürske sülitav tank. Nende vastu pole kaitset tänaseni ja niipea ei tule ka. Noolmürsu läbimise võime on praegu rahulikult 1000 mm (Lahesõjas lendasid need vene tankidest läbi) ja seda on suhteliselt lihtne suurendada alakaliibrilise osa kaliibri vähendamise ja algkiiruse tõstmisega. Inimese juhitavaid TT rakette kolmekordse helikiirusega lendama panna ei ole aga reaalne, sest neid ei ole siis võimalik enam juhtida.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

WotS`ile

Tegelikult sain vastused juba minu poolt osutatud artiklist, lihtsalt jutt pikk, ei viitsinud tõlkida. Eks eelnev arusaamatus pärines jällegi
ülia(o)garalt ajakirjanikult. Distantsjuhitav on ainult tornile kinnitatav kuulipilduja, ülejäänud osas midagi eriliselt uut pole.
Meeskonnast: komandör ja sihtur asuvad endiselt tornis, st. nii nagu varem sihtur eespool ja komandör taga kõrgemal, ülejäänud ruumi täidavad seadmed. Juht-mehaanik ees niinimetud oma osakonnas.

Distantsjuhitav kuulipilduja oli kasutusel juba T-64'l hulk aastaid tagasi. T-72-l asendati see kokkuhoiu huvides tavalise, inimese poolt liigutatavaga. Niiet selles midagi seninägematut pole.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kui kinnitada rehavarre teise otsa kirves - siis vaevalt et mitu korda...

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST

noolmürske ei saa lõputult tuunida - ja nendega on probleeme olnud . Liiga pikk ja peenike nool muutub hapraks ja puruneb lasul. Ja see jutt et mürsk läheb läbi T-72 on tõsi küll aga need olid ka Tsehhi T-72 eksportmudelid, mitte aga need mudelid mille vastu näiteks Saksamaa 1990-date algul testis oma tollaseid noolmürske. Ja need ei läbinud T-72 soomust, vähemalt mitte realistlikel kaugustel. Sestap Saksamaa nii rõõmsalt võttiski ette Leo-2 A6 modifikatsiooni vana Leo-2 A4 asemel, mis on uue tulejuhtimisarvutiga ja pikema toruga. Ameeriklastel on muide ka sama süsteem, mis venelastel - egiptusesse müüdud Abramsid ei ole kaugeltki samast klassist soomusega, kui nende enda tankid. Ja oma ´silver bullet´ noolmürske nad kah kellelegi ei müü. [/b]

No muidugi peab nende soomuse ja muude tehniliste näitajate kohta märkima, et nende järgi on masinate reastamine pigem venelastele iseloomulik trikk, "metod analiza -sravnim h** s paltsem" . Moodsas armees on tank lihtsalt süsteemi üks komponent ja kui süsteem on mäda, ei päästa see soomus või tanki hüppamine mitte midagi. Näideks IDF tankistid on Shermanitega nuhelnud T-55-sid (asi mis tehniliselt peaks suht lootusetu olema). Olen üpris kindel, et kui peaks näiteks minema madinaks Lääne koalitsiooni ja T-90'd omava riigi vahel, siis lõpeb see ikkagi nagu lõppes lahesõda - isegi kui see tank on Abramsile ohtlik, siis lahendab süsteem asja teisiti - enne nuditakse need 90ned muude vahenditega (nt kopterite, kassettpommide vms) ära ka kui ükskord tankid kokku lähevad, on lahing juba ette ära otsustatud. Seda enam, et "lääne süsteem" on info kogumise ja selle vahetamise tehnoloogiates nendest nõuka-aegsetest inkarnatsioonidest vaat et valgusaasta eespool.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Aktiivkaitse ja reaktiivsoomuse vastu on lisaks noolmürskudele ju ülimalt efektiivsed ka Juhani Putkineni propageeritavad küljevastased miinid. Pealegi saab neid suunata tanki "ründama" ka ülalt või alt. Kui veel arvestada, mitu sellist miini saab ühe tankitõrjeraketi hinna eest, samuti võimalust raadio teel lõhkamine asendada vajadusel millegi primitiivsemaga...

Minumeelest pole siin midagi suurt propageerida, soomusevastased külgmiinid on ju EKV relvastuses. Ma ei oska siinkohal öelda, palju neid on ja mida nad teevad, aga nad on olemas. Samuti jalaväe vastased.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.