www.militaar.net

Selline jutt siis

Oskab keegi midagi öelda selliste relvade efektiivsuse kohta? Miks neid ookeanil ei kasutata? Kõrge laine?

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Veel üks järjekordne NLiitu imerelva programm mille raames loodi sisuliselt uus relvatüüp, millel ei olnud mingit kasutusala. Vaatamata korduvatele katsetele sokutada sellele ühe või teise otstarve, reaalselt seda on väga raske kasutada.
Praegu tundub minule, et selle asemel et ehitada kõik need "perpendikulaarsed" vastused, nagu YAK-38, YAK-140, Ekranoplaanid, kvasilennukikandjad, Buran, tiibrakettidegaga tuumaallveelaevad jne võiks NLiit moderniseerida oma elektroonikatööstuse või investeerida muudesse kõrgete tehnoloogiatesse.

Dessantlaevaks oli see ideaalne, kiire ja üsna hea kandejõuga, ka rakettikandjana on tegu hea masinaga, kuid toodeti väga väikestes kogustes, mis muudab selle üsna mõtetuks masinaks.

Sakslased katsetasid ekraaniefekti tavalise vesilennukiga juba enne II MS. Põhimõte on selles, et lennuki tiib kallutab vastutuleva õhuvoolu alla, mille tagalärjel suureneb induktiivtakistus. Maapinna lähedal lennates ei lase maa õhuvoolul kalduda, seetõttu takistus on väiksem ja lennata saab ökonoomsemalt. Lisaks on madalal ja kiiresti liikuvat ekranoplaani avastada raskem kui lennukit. Laevadega võrreldes on jälle eeliseks suurem kiirus ja võimalus ületada madalikke, väikseid saari, miinitõkkeid jne. Tänapäeva kosmoseluuret ja relvasüsteeme arvestades pole eelised siiski märkimisväärsed. Seega on ekranoplaanide ehitamine jäänud harrastajate hobiks. Muuseas Lennundusseaduse järgi ei ole ekranoplaan õhusõiduk, seega sellega lendamiseks ei ole vaja piloodi kvalifikatsiooni.

Ilmselt sellise asjaga äkki mõnda ameeriklaste sõjalaeva rünnates võib asjal ehk edu olla. Nimelt ei oska esimese hooga välja tuua relva, millega seda siis lasta.

Õhk-õhk ja maa-õhk raketid on nii lähedal merepinnale ilmselt kasutud.

Laev-laev ja maa-maa raketid nii kiiret asja ilmselt ei taba.

Sellise kiirusega asja saab tabada ainult läheduses toimuva plahvatusega, kuid tiibraketid töötavad kontaktile ja vaevalt on mõeldud 500 kmh tunnis liikuva asja tabamiseks.

Torpeedod liiguvad vähemalt 3 meetri sügavuses ja suudavad tabada kuni 80 kmh liikuvaid laevu.

Aegis+Phoenix on piisavalt ohtlik sellise asja jaoks.

Kaspia mere ääres kus neid katsetati, on mõned vist siiani töökorras. mõne aasta taguses Tehnika Maailmas oli neist üsna arukas artikkel.

See laev on ehe vene sõjamasina kontseptsioon, kus põhirõhk pandi suurele kiirusele, mis kärbib vaenlase reaktsiooniaega ja muudab osad relvasüsteeemid kasutuks.

Näiteks laevavastaste tiibrakettide osas läksid USA ja NL täiesti eri teed. NL eelistas meeletut kiirust, väiksemat lennukaugust, võimsamat lõhkepead. Ameeriklased panustasid avastamise keerukusele ja tabamise täpsusele.

Samas on vara hõisata nii ühel kui teisel poolel, pole ju proovitud.

500 kmh laeva kiiruseks on ikka kaunis julm.

Kas lennukite vastu mõeldud raketi väike lõhkepea ning shrapnell sadu tonne kaaluvat laeva peatab, on kahtlane - laeva uputamiseks on ikkagi vaja rakett sisemusse saata - selleks peab olema kumulatiivne või HE tüüpi lõhkepea.

Kiiruse vastu võitlemine on lahendatud erinevalt ja erineva eduga. Näiteks 1970 Egiptuse kohal osutusid AIM-7 raketid Mig-25 vastu kasutuks, sest 1800 või 3000 kmh on kaunis suur kiiruse vahe ning mõlema kiirusega liikuvat objekti sama raketiga hävitada ei saa.

Lennukivastased raketid põhinevad lõikuval kursil lennuki ligidal lõhkemisele.

Kui 3000 kmh häälestatud rakett lõhkeb tavaliselt max 1800 kmh lendava lennuki juures, siis juhtub see liiga vara lennuki ees ja lennuk pääseb minema

Kui 1800 km/h lendava lennuki tabamiseks seatud rakett lõhkeb 3000 kmh lendava lennuki juures, siis on lennuk plahvatuskohast kaugel eemal.

3000 kmh on siiski pea kilomeeter sekundis, kuid shrapnelliga lennukivastase raketi kahjustustsoon on alla 50 meetri.

Sama asi on ka kunagi jahutud teooria X-22 võimalikust edust/ebaedust USA laevade ründamisel.

Kujutage elavalt ette rünnakut, kus tulevaid tiibrakette on rohkem kui laeval õhutõrjerakette ning Vulcani laskeulatuse läbib rakett umbes sekundiga??? Selle ajaga ei jõua isegi sihtida.

Kiirus on määrav asi siiski, sellega on võimalik võidelda, kuid see nõuab väga suurt tulejõudu ja äärmiselt arvutiseeritud tulejuhtimist.

Ükski ükskõik kui hea radar ei näe madalale lõpmatult.

Falklandil avastati ka Exocetid alles paari kilomeetri peal. Seejuures on tegu raketiga, mille kiirus on ehk 250 m/sek, mitte 1500 m/sek.

Seejuures on suure kiirusega tulev sodiks lastud raketirisu sellise kiirusega, et läbib enamiku tänapäeva soomustamata sõjalaevu pardast pardani.

Dessandi maandamisel on see eriti oluline, sest enamik maismaarelvi ei suuda võidelda nii kiiresti liikuvate märkidega. Katsu tankikahurist tabada sekundis 150 meetrit läbivat laeva...

Arvestades, kui mannetu oli inglaste reageerimine 2-3 eelhelikiirusega Exoceti tõrjumisel (laevad sõitsid üksteisele ette jne), siis sama rünnak sama madalalt tulevate X-22 rakettidega oleks nii nõrga ja koordineerimata kaitsega eskaadri ainsa rünnakuga merepõhja saatnud.

Kui sa ikka avastad raketi 1 sekund enne selle tabamist, siis võib sul olla ükskõik kui kõva elektroonika, sa ei jõua isegi appi karjuda.

Laeva peab uputama, üliväikesel kõrgusel lendava ekranoplaani hävitamiseks piisab tema trajektoori järsust muutmisest ning masin kas lõikub vette, mis kiirusel 500 km/h eriti pehme ei ole või paiskub üles, ekraaniefekt kaob ja masin kukub pöörisesse. Selline asi Kaspial tegelikult juhtus.
Suurest kiirusest veel. II MS ajal maksti Saksa jahilenduritele iga allatulistatud lennuki eest 1000 riigimarka. Erand oli Po-2, mille eest maksti 3000 marka. Relvastamata lennuk maksimaalse kiirusega 100 km/h, kuid ülihea manööverdusvõimega. Kui piloot nägi ründavat Messerit, siis keeras kõrvale ja Messer tuhises mööda. Samuti jäid Soome lahe kohal hävitajad I-16 hätta kui karjaga Eestis valmistatud väikest vaatluslennukit ründasid ja pärast kogu laskemoonakomplekti ärakulutamist häbiga koju lendasid.
Kui ekranoplaanid kujuneksid tõsiseks ohuks, leitaks ka vahendeid nendega võitlemiseks.

No seda lennutrajektoori ikka annab muuta... See KaspiiskiMonstr peaks Guinessi raamatus olema mainitud kui raskeim lennumasin.

Et miks neid ei kasutata? Pakun, et nende hind kuulub ikka lennuki kategooriasse, aga Tu22M on ilmselt ekranoplaanist oluliselt kiirem, universaalsem ja efektiivsem laevauputusriistapuu.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Kaldun arvama, et sellised raketikaatrid-dessantlaevad ei ole tänapäeva sõjas enam vajalikud.
Ekranoplaan loodi võitlemaks tehniliselt väga hästi varustatud tugeva vastase vastu. See oli "külma" sõja ajal aktuaalne - NL kontra USA...
Ajad on muutunud ja "suured" omavahel ilmselt kunagi sõdima ei hakka.

Tänapäeval praktiseeritakse rohkem sõdu halvasti varustatud kolmanda maailma riikide vastu - ja selleks aitab traditsioonilistest dessandivahenditest küll.

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST

Muuta annab kõike. Nõukogude õhutõrjes kordusõppustel üks tõesti kogenud ohvitser jutustas, kuidas Egiptuses sõjalise nõuandjana teenis. Parajasti käis Iisraeliga sõda. Juudipoisid, kavalpead, lendasid üle rinde piki mingit sügavat kanjonit või jõeorgu, kus raketid neid ei ohustanud. Venelased viitsisid vaeva näha ja vedasid ühe stardiseadme ehk "pushka" kanjoni põhja. Kui siis Taaveti tähtedega lennukid ilmusid, anti raketi (75. kompleks "Dvina") start. Ega see midagi tabanud poleks, kuid üllatusest ja ehmatusest pöörasid piloodid järsult kõrvale. Seal aga olid kaljud.
Siit moraal, et kui ekranoplaanid tõsist ohtu hakkaksid kujutama, leitaks ka vastuabinõusid.
Miks ekranoplaanid peale ühe mängust väljas on? Ka tavaline raketikandja saab madalal lendamisega hakkama, kusjuures suuremal kiirusel. Dessanti vedav transpordilennuk samuti, vaid vahetult enne langevarjurite väljaviskamist peab paarisaja meetri kõrgusele tõusma.
Peamine põhjus on vast siiski see, et tegemist on puhtalt ründeotstarblise masinaga, Venemaal on aga sisemisigi probleeme piisavalt ja kuigi lühike võidukas sõda tugevdaks juhtkonna positsioone, pole sobivat vastast võtta.

See on muidugi selge, et mingi silmapaistva tehnilise omaduse ärakasutamiseks peab olema vastav taktika. Taktika poolest pole aga sealsed relvajõud kunagi hiilanud.

Siiski, väidan, et praeguste tõrjevahendite puhul on ekranoplaani tabamise tõenäosus kordades väiksem kui nt raketikaatri oma.

Ja tegelikult ka väiksem kui Tu-22M tabamise oma. Miks? Sest nullilähedase lennukõrguse tõttu avastavad laeva radarid selle üsna hilja (nagu pealveelaeva).

Radar ei ole imeasi, mida kõrgemal lennata, seda kaugemalt sind avastatakse.

Paljud relvasüsteemid on katsetatud vaid teoorias ja õppustel. Tomahawki võime tabada 500 kmh liikuvat ja eeldatavalt manööverdavat märki on vait teooria, samuti õhk-õhk rakettide mõju 500 kmh lendavale ja sadu tonne kaaluvale masinale.

100-tonnise raketikaatri garanteeritud uputamiseks on vaja 250 kilo lõhkeainet ning laeva sisemusse tungimist.

Phoenixi efekt sellise asja vastu on ilmselt võrreldav kui visata lumepalliga 100 kmh liikuvat autot - viskad akna sisse, aga auto sellest seisma ei jää.

Käisin eelmine sügis NATO laevadel vanasadamas ja neid vaadates tekkis küll mõte (eriti kui vaadata saksa fregati lähimaakahureid, mis sisuliselt olid midagi EKJ 23 mm moodi - mismoodi nendega peatatakse huvitav nt X-22 rünnakut, mis läbib selle hernepüssi laskeulatuses oleva ala poole sekundiga???

Kiirusega on võimalik võidelda, kuid seda õigesti kasutades saab ka eeliseid.

Mis kiirusega võitlemist puudutab, siis ballistilise raketi (kiirus 5000 kmh)
tabamine on isegi täna veel üpris kaheldava tõenäosusega üritus.

Samuti meenutame kasvõi Mig-25R luurelende Lähis-Idas või SR-71 omi idabloki kohal - ega ikka ei tulista küll, kui aega on nii vähe.

Arvan et ekranoplaanil ründerelvana pole õieti mingeid eelisei ei tuumaalvelaeva ega TU-22M4 suhtes. Mitte miski ei sega TU-22M4 lennata paarikümne meetri kõrgusel. Ainult et selle kiirus on veel kolm korda suurem siis.

Falkland ja Exocet-britid teadsid kui lennuk õhku tõusis aga nad ei uskunud,et asi nii karmiks läheb ja ,et argentiinlased paugu ära panevad.
See polnud avastamise probleem vaid luure ja riski analüüsi aps.
Kuulnud seda paari Falklandi veterani käest, üks neist EW(electronic warfare )spets ja teine AAW(anti air warfare) käsi.