www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:TTA, aga mis segas grusiine korraldamast sobivas kohas lihtlabast varitsust näiteks tankirühma ja mõne ATGM teamiga? ATGM-id on muide BMP-del "põhivarustuses". Juhtimine ja side siin vaevalt põhjus on. Lihtsalt need skoorid oleks olnud lihtsalt ületatavad ka üheleainsale tankimeeskonnale, kes seab end sobivas kohas sisse.

Side? Grusiinid kasutasid Harrise jaamu ja kahtlen, kas nendes juutide tuunitud T-72des ka vene jaamad sisse jäeti. Meie sidekursustel kiidab iga istruktor, et Harris (ja laiemalt uuemad lääne jaamad) on segamise ja pealtkuulamise kindlad? Eks tegelikkuses on vast lollikindluses probleem. Kuidas meil selle sidega on? Samad Harrised? Kevadtormil kasutatakse endiselt vägede juhtimiseks mobiili. Eksasekantsleri jutu järgi tuleb vist 1942. a telefoniga kõvasti arvestada?

Kui dzigitt tahab plagada, ei aita teda ka M1A2 SEP tankid. Muide, samas ettekandes on täpselt samad probleemid toodud ka VF armee kohta. Mulle tundus, et VF armee oli edukas seepärast, et neil need külma sõja aegsed drillid veel toimisid, grusiinidel läks eri põhjusel lihtsalt asi käest. Trofeede arv ja iseloom ei anna põhjust arvata, et tegemist oli mingi organiseeritud eemaldumisega. Tankidel on päris suur käiguvaru ja teadupärast sõidab T-72 mootor enamvähem kõikide kergete vedelkütustega.

Mis grusiine alt vedas oli juhtimine ja side, mitte tehnika.

Minuarust vedas grusiine alt põhimõtte "suur tükk ajab suu lõhki" eiramine. Selmet kütta miljardeid soomusbrigaadidele, mida kael ei kanna, võinuks selle T-72 tuunimisraha eest osta näiteks Spike ER-e ja võin kihla vedada, et 3 tanki asemel oleks venelased 50 kaotanud. Ja äralastud raketivaruga ning rikutud laskeseadmega mingi secondhand G-mersu või Hummeri jätmine vastase kätte (ja sealt jalga laskmine) pole ka teab mis rahaline kaotus (erinevalt miljonite eest moderniseeritud tankist).

Minuarust me käsitleme sõjapidamist siin kui karate varivõitlust, kus punkte saab iga löögi tehnika eest. Korralik miinitõrjesalk - 5 punkti, toimiv soomuskomponent -12 punkti, jalaväekompanii A-stanis - 10 punkti, hurraa, MM tiitel omas kaalukategoorias ongi käes. Tegelikkuses on sõda aga ehe vabavõitlus, hullem kui MMA, ringi võid ka kirve või odaga minna, kaaluklasse pole ja miski pole keelatud. Võid ju teha 2 tehniliselt laitmatut lööki, aga kui vastane sind odaga läbi torkab, oled ikka kaotanud. Võidab last man standing. Mike Tysoni vastu pole 45 kg mehel mõtet poksima hakata, tuleb kohe oda võtta ja üritada talle see ribidesse torgata. Veel parem - tulistada ta MG-st juba enne matshi sõelapõhjajs.

Mind ka ei huvita, hävitame me konflikti korral 50 või 500 tanki.
Vaid, et lõpptulemus oleks mulle meelepärane...

Kõige vähem on sõda vastase hävitatud tehnikaühikutega masturbeerimine.
Kui grusiinid oleks oma riigi kaotanud, poleks neil suurt vahet, kas nad lasksid põlema 3 või 300 vastase sõjamasinat.
Mind ka ei huvita, hävitame me konflikti korral 50 või 500 tanki.
Vaid, et lõpptulemus oleks mulle meelepärane...
Mängides vaid ühele kaardile, saab olema seda raske saavutada...

Kapten Trumm kirjutas:Eks tanke on ka vaja, aga tehkem first things first.

The latest standard of MILAN is the MILAN ER, which has a 3 km range and a new tandem-warhead able to penetrate up to 1 m of RHA steel. However, as a system, MILAN is reaching the end of its development potential and MBDA unveiled the first of a family of missiles on the first day of the 2010 Eurosatory exhibition.

Kapten Trumm kirjutas:Mis mulle isiklikult tundub - see pole mingi tõde ega õigus - aga probleemiks oli see, et dzigitile tundus asi hapu ja naha turule viimine soovimatu tegevus, mille tulemusena läks lahti lihtsalt juhitamatu lagunemisprotsess. Sellele on näiteks iseloomulik suure koguse üksikmehe relvastuse langemine vastase kätte. Meenutab kangesti 1941. a suvesündmusi, kus Punaarmee kaotas peale tankide ka kolosaalsel arvul laskurrelvastust, põhjusel, et nõukogude inimene sai elus esimest korda hääletada ja seda tehtigi - jalgadega. Selllises olukorras võis sõjaline juhtkond ükskõik mis otsuseid teha, aga protsess ei olnud enam juhitav. Ka siis olid kasutada head sideseadmed (oma aja kohta) tohutus koguses ja õppustel toimis asi õlitatult.

Edasi on küsimus, mis meil oleks paremini. Natuke seda rohujuuretasandit teades (sh näiteks vabatahtlike osalusprotsente) tundub mulle, et analoogses olukorras ei ole meil asjad suurt teisiti. Meditsiinist ja selle mõjust moraalile on siin palju räägitud. Isegi rahuajal on "side sitt" ja GSM ruulib. Isegi kuudepikkuse etteteatamisega ei saada reservüksusi normaalselt rahuajal kokku ja inimesed pannakse lihtsalt tuimalt kastidesse paberil. Miks me arvame, et kui läheb kiireks, toimib kõik õlitatult? Kui pommid kukuvad, siis tuleb kogunemispunkti 70% asemel kokku maybe 18% isikkoosseisu. Loodetavasti tuleb ikka 70....

Minu prognoos - analoogses olukorras, isegi 1 vs 1 kontaktis juhtub täpselt sama, mis Gruusias ja vastane saab pärast teha trofee- Leopardide, Marderite ja tont teab mille näituse, vähemalt nädala kontrollib olukorda lahingus ning kannab umbes analoogseid episoodilisi kaotusi. Ja need mehed, kes saaksid lajatada, hakkavad seda ikkagi IED-dega, hapuks läinud kusti rakettidega ja alternatiivsidega tegema, sest kogu papp kanaliseeriti just miljardiprojektidesse. Selle asemel tuleks kanaliseerida märksa rohkem pappi neile, kes kindlasti pauku teevad ja piisavalt, et neil oleks relvastus, mis lubaks ka järgmisel päeval elus olla ja pauku teha. Mitte s****i me pole strateegilises plaanis A-stanist õppinud...

kaur3 kirjutas:TTA, kui grusiinidel oli häda juhtimise ja sidega, siis kuidas meil lood on? Ma ei taha siin riigisaladustesse nina toppida, kuid kuidas on meil mehitatud kasvõi tänasel päeval brigaadi, kaitseringkondade, väljaõppekeskuste staabid? Kas seoses läheneva sõjalise konfliktiga toimub kvalitatiivne hüpe?

kaur3 kirjutas:Tsiteerin artiklit "Changing their spots: anti-tank missiles tackle wider target sets" Jane's International Defence Review July 2010:

The latest standard of MILAN is the MILAN ER, which has a 3 km range and a new tandem-warhead able to penetrate up to 1 m of RHA steel. However, as a system, MILAN is reaching the end of its development potential and MBDA unveiled the first of a family of missiles on the first day of the 2010 Eurosatory exhibition.

Artikli mahust suurem osa on aga pühendatud TOW'ile, Javelinile ja Spikele. Spike puhul räägitakse ühe võimaliku raketi arengusuunana ka loitering funktsioonist. Javelini puhul aga kaalulangetamisest.

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Eks tanke on ka vaja, aga tehkem first things first.

Täpselt õige. Kuna meil oma 330 juhitavat raketti + kustid ja RPG-7-d on praegu olemas (first thing first), siis ongi praegu aeg asuda selle second thing asja kallale.
Tõsisemalt võttes - statistiliselt on 300 juhitavat raketti juba üsna oluline number ja selle baasi kõrvale soomusvägede ehitamiseks ongi imho üsna õige aeg.

kaur3 kirjutas:Kui õigesti mäletan, siis Laaneots nimetas esimese pataljoni soetuskuluks ja infra väljatöötamiseks 280 milj EUR'i. (1 Leopard 4 milj, 1 Abrams 4,5 milj). See on siis see esimene pataljon.

Igasugu vanadel rakettidel on komme lõhkeda suvaliselt, näiteks aktiveerimisel natuke peale laskeseadet (on juba juhtunud). Lihtne arvestada, rakettrelvastuse shelf life on 20-25 aastat, vaata valmistamisperioodi ja ongi asi selge.

Kapten Trumm kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Eks tanke on ka vaja, aga tehkem first things first.

Täpselt õige. Kuna meil oma 330 juhitavat raketti + kustid ja RPG-7-d on praegu olemas (first thing first), siis ongi praegu aeg asuda selle second thing asja kallale.
Tõsisemalt võttes - statistiliselt on 300 juhitavat raketti juba üsna oluline number ja selle baasi kõrvale soomusvägede ehitamiseks ongi imho üsna õige aeg.

Kui täpne olla, siis vast ikka 300 töökõlblikkuse tähtaja ületanud või kohe ületamas raketti. Sealt otsast on kulutatud ära ka mingi kogus väljaõppeks. Lisaks on avalike allikate andmetel tegemist Milan 2 mudeliga, mis on mõeldud kasutamiseks reaktiivsoomuseta tankide vastu (80ndate tehnika). Värskelt hangiti kusti moona (Balti ühishange). M-69 (RPG-7 kehv hiina koopia) parim enne saab ka peagi mööda. Mingi pisike kogus AT-4. B-300 moona pole Iisraelist avalikel andmetel hangitud. MAPATSit on mingi tühine kogus ja see 90ndate keskpaiga laskemoon on ka peagi parim enne möödas. Reaktiivsoomuse vastasest võimest saab vist ainult Kusti uuema moona puhul rääkida. Igasugu vanadel rakettidel on komme lõhkeda suvaliselt, näiteks aktiveerimisel natuke peale laskeseadet (on juba juhtunud). Lihtne arvestada, rakettrelvastuse shelf life on 20-25 aastat, vaata valmistamisperioodi ja ongi asi selge. Omaette küsimus on veel TT kahurid.

Niiet TT teemal on tõsised ostud nagunii ees ja tegelik elu pole nii ilus nagu Jane'si raamatus.

kaur3 kirjutas:tommy, julged Sa spekuleerida meie kaitse-eelarve tuleviku üle olukorras, kus majandus teeb igasuguseid veidraid käike, hard core isamaaliitlased on sunnitud oma MTÜ tegema, sotsiaaldemokraadid paistavad järjest popimaks muutuvat, Euroopa liitlased kärbivad oma kaitse-eelarveid, rahvastik vananeb, asümmeetrilised ohud on pingeridade eesotsas jne? Nagu Kilo Tangole sai küsimus visatud, siis kaua me siin vastuvoolu ujume?

Pole tegelik elu tõesti alati nii ilus, nagu Jane's-raamatutes, mida Kaur meile tihti tsiteerib...