www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Juul, 2019 15:15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 196 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 10, 11, 12, 13, 14  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 14:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Lihtsalt puidul on see halb omadus, et kui see märga saab, siis kipub vigastatud ala laienema aja jooksul. Plastikul on jälle omad osmoosi probleemid.


Said valesti aru, jutt on kerest, kus tugevust andvad elemendid on sisuliselt valatud klaasplasti sisse, mitte mitmekihilisest (sandwich) kerest. Taolisi asju vanasti ehitati, kui tootjate kael veel piisavalt ei kandnud, et kogu suur konstruktsioon klaasplastist ehitada. Nõuka kaatriehitajad suutsid päris mitmeid taolisi asju välja mõelda ja ühel hetkel, kui midagi suuremat katki oli (näiteks mootorit kandvad talad juba liikusid), oli prügimäe teema, sest selle asja remontimine tähendanuks umbes täpselt uue kere ehitamist, kõik see mäda puidust osa tulnuks käsitsli plastist välja raiuda, kuna see ühtlasi andis ka tugevuse, siis tulnuks kere kuidagi toestada ja siis ehitada uus puitkarkass ning valada see vaiguga paika.


Kogu see jutt viitab sellele, et laeva ei hooldatud korralikult. Tänapäeval tehaks selliseid remonditöid küll. Väga palju oleneb sellest kui kaua on niiskus saanud vaigukihtide vahelist puitu kahjustada ja mis puidust oli sisekiht valmistatud. Korraliku konstrueerimisega saab selliste probleemide esinemist ka vältida. Klaasplast-puit komposiit on siiani väikelaevaehituses kasutusel.

Ja ma ei saa täpselt aru, mida sa pead silmas "klaasplasti valamise" all. Esiteks klaasplasti ei valata. Seda lamineeritakse. Tulemuseks on igal juhul kihiline struktuur. Kui puit on selle sisu, siis on tegu klassikalise klaasplast/puit sandwich struktuuriga. Klaasplastiga tugevdatud puitkomposiite valmistati mitte selle pärast, et ei osatud vorme teha, vaid selle pärast, et vaigud ja kangad olid liiga kallid, et keegi jaksaks täisplastist laeva luua/osta. Alles polüestervaikude olulise odavnemisega tekkis võimalus, et hakataks looma täielikult klaasplastist paate. Epovaigud on siiani selleks liialt kallid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 14:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3190
Kapten Trumm kirjutas:
Kui me räägime miinitõketest, kus nt vastane paneb laevateele kümneid või isegi sadu miine, siis ühekaupa nende jahtimine tuukrite ja robotitega - no vaata meil toimunud operatsioone, likvideeriti nädala ajaga 20 miini....
Paistab et Hjalmar Nelk ei saanud täpselt näitest aru, seletan üle.

Nimelt pannakse kõik need sajad miinid täpselt laevateele tihedalt üksteise kõrvale (kohati ka mitmes kihis üksteise peale). Veeskab selle miinitõkke nähtamatult projekt 641 allveelaevadest koosnev "tõsine löögijõud", ühe-kahe ööga, tehes sadakond mineerimisretke.
Ja nüüd kui tulevad käparditest Eesti meremehed oma plastist seebikarbiga, mida millegipärast miinijahtijaks nimetatakse, seda miinitõket kõrvaldama, siis on 101% kindel, et nad kohe esimest miini kahjutuks tehes terve selle laevateel asuva miinivälja kohe õhku lasevad. Ja otse loomulikult on just sel hetkel kogu NATO abilaevastik sadade Leopard A7 tankide ja miljonite Javelin Block 1000 tankitõrjesüsteemidega just nimelt sel laevateel.
Sellest tuleneb, et Sandown on üks mõttetu laev :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 14:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26198
Tsiteeri:
Kogu see jutt viitab sellele, et laeva ei hooldatud korralikult. Tänapäeval tehaks selliseid remonditöid küll. Väga palju oleneb sellest kui kaua on niiskus saanud vaigukihtide vahelist puitu kahjustada ja mis puidust oli sisekiht valmistatud. Korraliku konstrueerimisega saab selliste probleemide esinemist ka vältida. Klaasplast-puit komposiit on siiani väikelaevaehituses kasutusel.


Nüüd sa üritad kole tarka juttu ajada, süüvimata asja sisusse.
Räägin juba kaks korda, et ei ole ei komposiit ega sandvich.
Klaasplastist kere sees istub puidust "raamistik", emapuu, kaared, stringerid.
Pardad ja põhi on klaasplastikust (ei mingit puitu).
Kõik see puust värk on plastiku sisse lamineeritud. Puit mis niiskusega paisub ja kuivades kokku tõmbab.
Materjali sees (klaasplast), mis pole päriselt hermeetiline.
Tänapäeval tehakse päris suuri keresid ilma sellise puust "konstruita".
Vanasti aga ei tehtud, olen ka taoliselt tehtud vanu lõbusõidupaate näinud - tehti ka läänes.

Tänapäeval tehakse teistmoodi, näiteks purjejaht Lennuk, mis ümber maailma sõitis, oli ehitatud komposiitpõhimõttel - klaasplast, balsapuu, klaasplast. Kuid mingit puust "raami" seal polnud, kere oli piisavalt tugev, et seda polnud enam vaja.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 15:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Kogu see jutt viitab sellele, et laeva ei hooldatud korralikult. Tänapäeval tehaks selliseid remonditöid küll. Väga palju oleneb sellest kui kaua on niiskus saanud vaigukihtide vahelist puitu kahjustada ja mis puidust oli sisekiht valmistatud. Korraliku konstrueerimisega saab selliste probleemide esinemist ka vältida. Klaasplast-puit komposiit on siiani väikelaevaehituses kasutusel.


Nüüd sa üritad kole tarka juttu ajada, süüvimata asja sisusse.
Räägin juba kaks korda, et ei ole ei komposiit ega sandvich.
Klaasplastist kere sees istub puidust "raamistik", emapuu, kaared, stringerid.
Pardad ja põhi on klaasplastikust (ei mingit puitu).
Kõik see puust värk on plastiku sisse lamineeritud. Puit mis niiskusega paisub ja kuivades kokku tõmbab.
Materjali sees (klaasplast), mis pole päriselt hermeetiline.
Tänapäeval tehakse päris suuri keresid ilma sellise puust "konstruita".
Vanasti aga ei tehtud, olen ka taoliselt tehtud vanu lõbusõidupaate näinud - tehti ka läänes.

Tänapäeval tehakse teistmoodi, näiteks purjejaht Lennuk, mis ümber maailma sõitis, oli ehitatud komposiitpõhimõttel - klaasplast, balsapuu, klaasplast. Kuid mingit puust "raami" seal polnud, kere oli piisavalt tugev, et seda polnud enam vaja.


Ok, nüüd ma sain aru, mis konstruktsioonist sa räägid. Aga mis puutub sellesse puidu paisumisse/kahanemisse - epoksüüdvaik peaks olema täiesti veekindel. Polüestervaik mitte. Seega epovaigu sisse lamineeritud puit ei tohiks lagunema hakata. Kus aga enamasti vigu tehti oli see, et jäeti laevasisesed läbiviigud, poldipesad, kruviaugud jms. üle lamineerimata. Sealt pääses niiskus ligi, hakkas puitu paisutama/kahandama, sealt tekkisid praod jne.

Aga pmst räägime samast asjast erinevate vaatenurkade alt. Moded võivad minu poolest selle viimase offtopicu jutu siit rahulikult eemaldada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 15:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26198
Tsiteeri:
Nimelt pannakse kõik need sajad miinid täpselt laevateele tihedalt üksteise kõrvale (kohati ka mitmes kihis üksteise peale). Veeskab selle miinitõkke nähtamatult projekt 641 allveelaevadest koosnev "tõsine löögijõud", ühe-kahe ööga, tehes sadakond mineerimisretke.


http://www.history.navy.mil/wars/dstorm/ds5.htm

Kokkuvõte:
-miinide hulk oli 1000+
-sõltumata USA miinitõrje pingutustest sõitis 2 laeva miini otsa (ristleja ja suur dessantlaev)
-ajakulu läbipääsude puhastamiseks oli nädalates
-USA-l vaatamata oma tohutule tehnoloogilisele eelisele polnud täpset ülevaadet, kuhu neid miine pandi, kuigi neid panid ainult pealveelaevad.
-kogu seda miinivärki Iraak sisuliselt julgestada ei suutnud liitlaste õhuülekaalu ja õhutõrje tõttu

Soon after the Iraqi invasion, it became clear that Iraq was laying mines in international waters. U.S. ships discovered and des'troyed six mines during December. The U.S. Mine Countermeasures Group (USMCMG) was established with the objective of cleanng a path to the beach for a possible amphibious landing and battleship gunflre support. The minesweepers USS Adroit (MSO 509), USS Impervious (MSO 449), and USS Leader (MSO 490) along with the newly commissioned mine countermeasures ship USS Avenger (MCM 1 ) arrived in the Gulf aboard the heavy-lift ship Super Servant III. More than 20 Navy Explosive Ordnance Disposal (EOD) teams were also deployed to support the mine countermeasures force. Allied minesweepers from Saudi Arabia, Great Britain and Kuwait, and the MH-53 Super Stallions of Mine Countermeasures Helicopter Squadron 14 joined the MCM effort. After months of training off Dubai, United Arab Emirates, USMCMG staff embarked in USS Tripoli (LPH 10) on 20 January, and proceeded to the northern Gulf waters to perform their mission. As flagship for the combined operation, Tripoli's flight deck was the base for the mine-sweeping helicopters. Six British minesweepers joined their U.S. counterparts, with British and U.S. warships providing air defense. USMCMG began its work 60 miles east of the Kuwaiti coastline, working initially to clear a 15-mile long, 1,000-yard wide path. The mine-clearing task force spent the flrst few weeks of DESERT STORM pushing 24 miles to "Point FOXTROT," a 10-mile by 3.5-mile box which became the battleship gunfire support area south of Faylaka Island. While sweeping further toward shore, the task group was targeted by Iraqi fire control radars associated with Silkworm missile sites inside Kuwait. Task force ships moved out of Silkworm range and worked to locate the radar site. During those maneuvers on 18 February, Iraqi mines found their mark. Within three hours of each other, Tripoli and USS Princeton (CG 59) were rocked by exploding mines. As damage control teams successfully overcame flres and flooding aboard Tripoli and Princeton, Impervious, Leader and Avenger searched for additional mines in the area. Adroit led the salvage tug USS Beaufort (ATS 2) toward Princeton to tow her to safety. Tripoli was able to continue her mission for several days before she was relieved by USS La Salle (AGF 3) and USS New Orleans (LPH 11) and proceeded to Bahrain for repairs. New Orleans provided the helicopter deck while the mine group staff moved aboard La Salle to coordinate the operation. Princeton restored her TLAM strike and AEGIS anti-air warfare defense capabilities within fifteen minutes of the mine strike, whereupon she reassumed duties as local anti-air warfare coordinator and remained on station, providing defense for the mine countermeasures group for an additional 30 hours, until relieved. Charts and intelligence captured from Iraq showed the mine field where Tripoli and Princeton were hit was one of six laid in a 150-mile arc from Faylaka Island to the Saudi-Kuwaiti border. Within that arc, there were four additional mine-lines --a total of more than 1,000 mines --laid over a five month period.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 15:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3190
Kapten Trumm kirjutas:
http://www.history.navy.mil/wars/dstorm/ds5.htm
Näide Eesti oludest mööda.
Vaevalt et midagi vastavat leiad, lase parem fantaasial lennata ja "konstrueeri" täpselt selline, nagu sulle vaja on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 15:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26198
Miks siis mööda, kullake?
Võtsime praktikast esimese näite, kui viimati miinisõda peeti - ja andrusele ei sobinudki.
Polnudki üksikuid kiiresti eemaldatavaid miine.
Mis kõige hullem, kasutati seal valdavalt traalimist, seda 1000 miini otsiks nad allveerobotitega tänaseni.

I-le pani täpi see lõik:
The Iraqis might have agreed to a ceasefire, but their mines have not yet surrendered," said RADM Raynor A. K. Taylor, USN, Middle East Force commander aboard La Salle. "There are lots of them out there." Further complicating the minesweeping operation was the huge oil slick Iraqi forces spilled into the Gulf, hampering mine-sighting efforts and complicating the work of EOD divers. By mid March, more than 220 mines had been destroyed by the coalition force.

Kokkuvõtvalt siis 1000+ miinist hävitati rohkem kui kuu ajaga 220+.
Tohutult kiire operatsioon.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 15:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3521
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Kokkuvõtvalt siis 1000+ miinist hävitati rohkem kui kuu ajaga 220+.
Tohutult kiire operatsioon.


Kus väideti miinide üldarvuks olevat 1000+..??
Minul jäi see lause tabamata.
Paluks tsitaati.
Veel..
Sõltumata sellest, kui suur miinide koguarv reaalselt ka oli, kui paljud neist olid sinna puistatud eelneva aastatepikkuse Iraagi-Iraani sõja ajal...(tankerite sõda)..??
Et näidet kuidagi meie oludesse üle tuua.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 15:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26198
Ei viitsi ise lugeda, "jäi lause tabamata". Ctr+F on otsing.
Aga see ei sega kohe kahtlusi õhku loopimast.

Iraani-Iraagi sõda ei puutu üldse asjasse, jutt on ekstra ameeriklaste "tarbeks" 5 kuuga pandud 1000+ miinist.

Tsiteeri:
Charts and intelligence captured from Iraq showed the mine field where Tripoli and Princeton were hit was one of six laid in a 150-mile arc from Faylaka Island to the Saudi-Kuwaiti border. Within that arc, there were four additional mine-lines --a total of more than 1,000 mines --laid over a five month period

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 16:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3521
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Charts and intelligence captured from Iraq showed the mine field where Tripoli and Princeton were hit was one of six laid in a 150-mile arc from Faylaka Island to the Saudi-Kuwaiti border. Within that arc, there were four additional mine-lines --a total of more than 1,000 mines --laid over a five month period


Ahaa.
See lause jäi mul tõesti kahe silma vahele.
Nüüd saab küsida, mil moel see näide meie olukorda puutub.?

Kes ja mil moel saaks eelnevalt(tõenäoliselt siis rahuajal)massiliselt mineerida meie sadamaid.? Või sinna sissesõiduteid.
Pigem tundub reaalsena ikka võimalus puistata siinsetele sõiduteedele teatavaid "üllatusi". Moodsamaid.
Saladuskatte all või ka mitte.
Ja just siin omavad jahtijad eeliseid.
Seega, on meie otsus jahtijate kasuks kindlasti õigem.

Muide, kas traalijaid saab kasutada ka põhjamiinide vastu??
Mille ohvriks üks jänkide alus(või mõlemad??) langes..

Kui aga kellegi süda nutab traalijate järele, siis leedukatel on kasutuses justnimelt brittide "Hunt" tüüpi alused.
Saab kokku korraliku, mitmeotstarbelise üksuse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 17:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26198
Tegelt vahet pole....
Teema algas sellest, et inimesed arvasid ekslikult, et miinijahtijate järel sõidetakse läbi miiniväljade käiku vähendamata.
Tegelikkuses on meremiinide likvideerimine väga aeganõudev pusimine, eriti kui kasutatakse kombineerituna põhja- ja ankrumiine ning ka kaitselaenguid demineerimise vastu.
Mida näitab ka vastavasisuline praktika. Ka siis, kui siia kogu liitlaste miinitõrjelaevastik kohale aetakse. Küsimus on ainult mineerimise põhjalikkuses.

Traalimine aitab ankrumiinide vastu. Põhjamiinide jaoks on vaja jahtijaid. Küsimus on aga sellles, et kui traaleri jaoks on puhastatav ala traali laius+käigu kiirus, siis samal alal põhjamiine otsiv jahtija kulutab seal kõvasti aega (ja seniks liiklus seisab).

Seda kõike (läbipääsude tegemise ohtlikkust ja suurt ajakulu) tasub silmas pidada just väikeriikidel, kellel on kasulik omada miinide paneku, mitte niipalju koristamise võimet. Kõige põnevam aga (sellele tasuks mõelda, kui jutt käib võimalustest meile siia miine panna) on see, et miinide panek ei nõua erinevalt koristamisest isegi spetsiaalseid laevu, vaid seda saab teha igalt laevalt, kus ahtris on sobilik koht veepinna ligidal, kust asjad vette lükata, kui miin on ratastel, siis pole isegi nn miinirelsse tarvis. Kui aga seda suudame meie, suudab seda teha ka meie vastane, kui viitsib natuke ajusid liigutada, Ukraina näitab, et VF on mõistnud leidlikkuse ja paindlikkuse tähendust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 17:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3190
Kapten Trumm kirjutas:
Teema algas sellest, et inimesed arvasid ekslikult, et miinijahtijate järel sõidetakse läbi miiniväljade käiku vähendamata.
Teema algas sellest, et Ukraina ujutas vanarauda ja mõnel oli vaja peale seda Eesti kohta vinguma hakata.

Tsiteeri:
Traalimine aitab ankrumiinide vastu. Põhjamiinide jaoks on vaja jahtijaid. Küsimus on aga sellles, et kui traaleri jaoks on puhastatav ala traali laius+käigu kiirus, siis samal alal põhjamiine otsiv jahtija kulutab seal kõvasti aega (ja seniks liiklus seisab).
Põhjamiine saab samuti traalida, kui mõni seda juhuslikult ei tea.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 17:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26198
Tsiteeri:
Põhjamiine saab samuti traalida, kui mõni seda juhuslikult ei tea.


Kui traalimiseks nimetada nt heliimitaatorite mööda põhja lohistamist, siis jah.
Traali mööda merepõhja lohistamine vajab üsna siledat ja takistustevaba põhja.
Loetakse tänapäeval vähetõhusaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2014 22:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Põhjamiine saab samuti traalida, kui mõni seda juhuslikult ei tea.


Kui traalimiseks nimetada nt heliimitaatorite mööda põhja lohistamist, siis jah.
Traali mööda merepõhja lohistamine vajab üsna siledat ja takistustevaba põhja.
Loetakse tänapäeval vähetõhusaks.

Akustiliste ja magnetiliste sütikutega põhjamiinide traalimist kasutati juba II MS. Ja traale ei lohistatud teps mitte mööda põhja. Hüdrodümaamiliste sütikutega miine traalida ei saanud.
Kasutati ka süvaveepomme teadaolevate põhjamiinidest miinitõkete ohutustamiseks.
Tänapäeva "targad" miinid reageerivad vaid selle laeva signatuurile, mille vastu nad on programmeeritud. Eks petta saab muidugi neidki, kuid mitte enam vanade vahenditega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ja laev läks merele ehk Ukraina ujutab vanarauda...
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2014 0:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1505
Kui Ukraina allveelaeva juurde tagasi tulla, siis tasuks selle üheainsa ära remonditud laeva puhul mõelda järgmistele asjadele. Esiteks, kelle või millise ohu vastu võitlemiseks see üksik allveelaev oli mõeldud? Arvestades seda, et laeva rekonstrueerimine võeti suure hurraaga ette Janukovitši ametiajal, mil Ukraina suhted Venemaaga olid väga head ja ilmselgelt ei peetud Venemaad Ukraina võimalikuks vastaseks (nt vastasel korral ei oleks pikendatud Krimmis asunud baaside rendilepingut, vaid oleks vähemalt üritatud neid lõpetada), ei saa tõsiseltvõetavaks pidada seda, et allveelaev oli mõeldud sõjaks Venemaaga ja Krimmis asunud Vene baaside äralõikamiseks või häirimiseks. Ja kui ka allveelaev ikka oleks selleks mõeldud, siis võiks retooriliselt küsida, et kui suurt rolli oleks see üksik alus suutnud mängida kogu Vene Musta mere laevastiku vastu; ja kui suurt rolli ta siis reaalselt 2014. aasta veebruaris-märtsis mängis? Kui laeva oleks soovitud kasutada mingi muu vastase vastu potentsiaalses konventsionaalses konfliktiks, siis oleks see ilmselt saanud olla mõni Musta mere äärne NATO riik – kellede selja taga oleks paratamatult seisnud USA 6. Laevastik, kelle jaoks üks 40 aastat vana diiselallveelaev ei mängi mingit rolli. Kui ettevõtmise eesmärgiks oleks olnud osalemine rahvusvahelistel missioonidel (a la piraatlusevastane võitlus Somaalia rannikul, millest Ukraina merevägi ka tegelikult osales), siis allveelaev on selleks ilmselt üks kallimaid ja tarbetumaid võimekusi.

Teiseks, vaadates seda, kuidas praegu, suhteliselt madala intensiivusega mittekonventsionaalses konfliktis ilmneb Ukraina armee kui tervikuna üsna kehv seis (välisriigid peavad tarnima toidupakke, et sõdurid nälga ei jääks, Ukraina armee pataljoniülem suhtleb kõrgemalseisva staabiga läbi facebooki jne), siis selles valguses osutus miljonite pumpamine ühe vana allveelaeva tuunimisse paratamatult kas sulaselgeks lolluseks või siis juba sihilikuks kahjurluseks ja kaitsevõime õõnestamiseks. Ning kolmandaks, nii palju kui mina meresõjandusest tean, omab allveelaevastik tõsiseltvõetavat sisulist ja heidutusefekti vaid siis, kui pidevalt suudetakse merel lahinguvalmiduses hoida mingi kindel hulk allveelaevu, kasvõi vähemalt üks. St iga parajasti merel oleva allveelaeva kohta peab tulema vähemalt kaks alust, mis on parajasti retke-järgses remondis (laeva remonditakse ja meeskond puhkab) ja teist alust, mis läbib parajasti retke-eelset väljaõpet ja teeb katsesõite. Üheainsa alusega ei vea see kuidagi välja, kuna 2/3 aastast on laev kas remondis, väljaõppes või teeb remondijärgseid proovisõite ja -sukeldumisi.

Reaalselt näitasid talvised Krimmi sündmused minu arvates, et selle ühe allveelaeva remontimine oli kokkuvõttes asjatu tegevus. Olenemata sellest, kas olid puudujäägid Ukraina poliitilise ja sõjalise juhtkonna otsustusvõimekuses, juhtimissüsteemi mittetoimimises, Ukraina laevastiku isikkoosseisu usaldusväärsuses ja võitlusmoraalis, laeva tehnilises korrasolekus või kõigi nende koosmõjus – Krimmi sündmustele ei avaldanud see allveelaev mingit mõju ning sellesse investeeritud miljonid osutusid mahavisatud rahaks, mida oleks saanud palju targemini ja efektiivsemalt kasutada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 196 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 10, 11, 12, 13, 14  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt