www.militaar.net

tommy kirjutas:Mis kurat puutuvad nende ukrainlaste tempude juurde meie miinijahtijad.
Kas enesepiitsutamiskiht on tõesti nii kõrge...?

Tegemist on 40(!!) aastat vana laevaga, mis tagatipuks on 20 aastat lihtsalt kai ääres kõdunenud. Ilma igasugu hooldeta.
Ja pealegi Foxtrot klass, sõjajärgne tehnoloogia.
Kui venelaste tehas lubab muigega huulil et, "no, kümme aastat ehk peaks sõitma"
Panna pea 10 milli lihtsalt selle peale et vaikse ilmaga oleks suuteline omal jõul väikest mereretke läbi viia.
Kui palju veel, et sukalduda suudaks, torpeedolasku sooritada.
Sonar tal üldse on peal või...??
Kui asi piirdub lihtsalt PR projektiga, siis ise teavad. Siit aga edasi minema hakata, oleks ikka suurema kaliibriga lollus.
Nojah, nende raha....


Meie miinijahtijad on vähemalt reaalselt toimiv üksus, parimal tasemel maailmas(Seafox, Remus)

Meil on maailmatasemel pedeklubid kah, palju sellest riigi kaitsmisel kasu on?

mx77 kirjutas:Meil on maailmatasemel pedeklubid kah, palju sellest riigi kaitsmisel kasu on?

Arvestades frustratsiooni ja kibestumise kogust, mida sa sinna uputada saad, siis midagi ikka...

tommy kirjutas:

mx77 kirjutas:Meil on maailmatasemel pedeklubid kah, palju sellest riigi kaitsmisel kasu on?

Arvestades frustratsiooni ja kibestumise kogust, mida sa sinna uputada saad, siis midagi ikka...

Siis peaks äkki linnadesse parema riigikaitse eesmärgil otse kaitseministeeriumile alluvad pedeklubid looma. Maapiirkondades hakkaks poe-, panga- ja puugibusside eeskujul korra nädalas käima pedebussid .
Tegelikult peaks foorumis küsitluse korraldama: kumb on rannakaitseks efektiivsem?
a) Üldse mitte midagi;
b) Vähemalt midagigi.

mx77 kirjutas:Meil on maailmatasemel pedeklubid kah, palju sellest riigi kaitsmisel kasu on?

Ma arvan, et see foorum ei ole koht, kus sa oma teadmistega pedeklubidest peaksid kiitlema.

andrus kirjutas:

mx77 kirjutas:Meil on maailmatasemel pedeklubid kah, palju sellest riigi kaitsmisel kasu on?

Ma arvan, et see foorum ei ole koht, kus sa oma teadmistega pedeklubidest peaksid kiitlema.

Kas tundsid et kiusatus läheb kole suureks või

mx77 kirjutas:Kas tundsid et kiusatus läheb kole suureks või

Ära üritagi mulle ligi ajada, ma olen normaalse sättumusega.
Aga tunnen kaasa, kui häda nii suur on, et juba militaarfoorumil ka kaaslast otsima pead.

Mul oli üks kolleeg, kes teenis 80ndate lõpus N. armees mingis rannakaitse väeosas Kaug-Idas. Sealne rannakaitse sektor oli relvastatud tornini maa sisse kaevatud muidu maha kirjutatud T-55 tankidega. Meeskond oli 3 meest, sihtur, laadur, komandör. Enamiku ajast olid need tankid konserveeritud olukorras, kust neid suurõppuste ajaks puhastati ja käima pandi. Tanki enda mootorit ei kasutatud, elektrit anti patarei diiselelektrijaamast maakaableid pidi.

Esialgu tundus see jutt mulle naljakana - et riik, kus relvastuses oli sadu lennuväepolke, sõjalaevu, kümneid tuhandeid rakette.

Hiljem enam naljakas polnud, randa aerutavate maabumisaluste vastu piisavalt tõhus ja täpne relv, ikka hulka parem kui pisikese tõhusa otsetule ulatusega D-30 haubitsate taga killu- ja kuulirahes (meie omadel pole isegi kilpi) asjatada.

andrus kirjutas:

mx77 kirjutas:Kas tundsid et kiusatus läheb kole suureks või

Ära üritagi mulle ligi ajada, ma olen normaalse sättumusega.
Aga tunnen kaasa, kui häda nii suur on, et juba militaarfoorumil ka kaaslast otsima pead.

Ok, nali naljaks, aga kui mingi mees hakkab väitma, et need puust ja plastkust ilma ühegi relvata kalapaadid omavad riigi kaitsmisel mingitki tähtsust, siis ma tõesti ei oska paremat võrdlust tuua.

mina olen teeninud alveelaeval, meie laev oli ehitatud samal ajal, moto resurs oli tõõtanud kaks korda rohkem kui oli vaja, kerel oli 10 paika peal.laeva korpus oli vist esmaspäeval valatud.1993 a reaktor võeti maha,aga korpus läks nõelte tegemiseks,parem materjal A50,ukrainlaste alveelaev on mustal merel sama siht märk, kui lasketiirus jooksev siga .sateliidid teavad kus ta asub.vahemerest ma ei taha ültse mõelta metal väsib ,ise olen proovinud pannud niiti ühest seinast teise sinna kirjaklampe ,kui suketud läheb niit longu.alveelaev ülesanne oli lasta välja oma relvastus, siis oli ta oma ülesande täitnud...muidugi on diislil oma eeldus kuid aatomilaevastik on nii palju arenenud,et diisel on kiviaeg

Ok, nali naljaks, aga kui mingi mees hakkab väitma, et need puust ja plastkust ilma ühegi relvata kalapaadid omavad riigi kaitsmisel mingitki tähtsust, siis ma tõesti ei oska paremat võrdlust tuua.

Kui täpne olla, siis täna pole need plastpaadid enam relvastuseta, Inglismaal kokkuhoiukaalutlustel eemaldatud originaalkahurite asemel on sinna monteeritud Sergeid. MG3-d lähikaitseks olid juba alguses.

Tõsi, sellest relvast on abi peamiselt ründavate väikelaevade vastu, vene sõjalaevad kõmmutaks oma 57 mm ja suurematest kahuritest selle suht vabalt põhja (laskekaugus lihtsalt palju suurem ja vene kahurid radarjuhitavad-lasta saab iga ilmaga) ning tüüpilise õhuvaenlase ehk tiibrakettidega merelennuväe vastu on sellest ka vähe abi. Lisaks ei paista seal kuskil korraliku 3D search radarit, sellega on laeva enesekaitsevõime piiratud hea ilmaga.

Kokkuvõtvalt - selline laevatüüp (sinna alla võib paigutada kogu mereväe) on sõjaolukorras elujõuline üksnes sõjalaevade ja lennuväe katte all - ehk tüüpiline NATO nishiprojekt, millel iseseisva kaitse seisukohast puudub tähtsus (piisab ühest sõjalaevast Tallinna madala all, et need sadamast väljuda ei saa).

Lembitu näide on lihtsalt üks pisut pilkav teooria. Vaevalt teostatav, aga kujundlik.
Samas 3 miinijahtija raha eest saanuks 2 saksa allveepaati. Räägitakse, et miinijahtijate ülalpidamiskulud olla väga suured. Vaevalt allveelaevade omad märkimisväärselt suuremad oleks olnud, aga neist oleks riigikaitseks ja heidutuseks lihtsalt enam kasu.

Väga huvitav ja hariv vestlus Teatavasti on Eesti Kaitseministeeriumi üheks 2012 aasta suurimaks kaitseotstarbeliseks investeeringuks 37 aastase EML Admiral Pitka renoveerimine ehk nn.kapremont.

Ressursside suunamine "moodsatelt miinijahtijatelt" ühe vana panni renoveerimiseks (ainuke laev mida saaks ka Atalantal kasutada) näitab ju mingit uut paindlikust ja julgeolekupoliitilist vaadet ning, et meie (loe eestlaste) peamine relv "artikkel 5" tingib ka meie poliitikute arsenali täiendamisvajaduse likviidsete ässetitega, milleks need miinijahtijad aga paraku ei osutunud.

Tark oleks need kiiremas korras mõnele järgmisele kolmanda maailma riigile maha müüa, kuna nagu ka Tommy kirjutas otsitakse tänapäeval miine hoopis autonoomsete Remustega, mitte 35 mehe ja 53 meetrise laevaga miiniväljal ukerdades ning meie Sandownide "silmad" ehk sonarid ja seonduvad juhtimissüsteemid on ju täielik antiik.

Kui terminoloogiliselt täpne olla, siis Sandown-klass on miinijahtijad (mine hunter, mitte miinitraalerid (mine sweeper). Miinijahtija on mõeldud "hõreda" miiniohu vastu (kus vastane puistas lihtsalt häirimiseks suurele alale nt 10 miini või sõjajärgseks laevateede puhastuseks). Nende allveerobotitega miinide kahjutuks tegemine on ülimalt aeglane tegevus ja kogu selle tegevuse jooksul on paigal seisev või aeglasel käigul ukerdav laev suurepärane sihtmärk mitmesugustele ründevahenditele.

Kui jutt läheb juba "miiniväljadele" (kus vastane paneb laevateele sadu miine), siis seal ei jõua nende Sandownidega kuskile, lihtsalt see miinide kahjutuks tegemise meetod on liiga aeglane ja tegelikult ka ohtlik (miinide kaitseks kasutatakse korralikus miiniväljas lõhkepoisid, mis on traalide, allveerobotite ja sukeldujate eemal hoidmiseks). Isegi 1930ndate sõjandusmõtte kohaselt olid miinid Soome lahe sulu üks komponent, lisaks julgestati miine mitte väikeste tulejõududega (305 mm).

Miiniväljadesse läbipääsude tegemiseks pruugitakse nii mehitatud kui mehitamata traalereid.
Näiteks: http://en.wikipedia.org/wiki/Ensdorf_class_minesweeper

Briti mereväes on olemas ka eraldi traaler/miinijahtija (lisaks Sandownidele).
http://www.naval-technology.com/projects/huntclass/
Või kasutatakse kopteritega veetavaid traale.

Sestap panevaid mind muigama siin nähtud väited, kuidas neid Sandowne vajatakse selleks, et hoida laevateed puhtad, et liitlaste laevakaravanid tulla saaks. Kui vastane võtab ikka tõsiselt selle miinisõja käsile, siis need laevad teevad oma aeglase töötempo tõttu sinna läbipääsu 2 nädalat sisse ja tuleb appi karjuda, et kähku traalerid siia saadetaks.

Väga huvitav ja hariv vestlus Teatavasti on Eesti Kaitseministeeriumi üheks 2012 aasta suurimaks kaitseotstarbeliseks investeeringuks 37 aastase EML Admiral Pitka renoveerimine ehk nn.kapremont.

NATO üksuse koosseisus peaks Pitkal oma roll siiski olema, kuna seal on ju opisaal ehk asi võib vabalt Punast Risti kanda. Samuti suudab koperdis pardale maanduda. Tugilaevana on ta omal kohal ju küll. Iseasi muidugi, et see tugilaev ongi meie laevastiku lipulaev...

Tundub, et oleks sobilik teemale uus pealikiri panna.

"Ja Admiral Pitka läks merele ehk Eesti ujutab vanarauda....".