120 mm MP Hummeri peal

[kaur3]

Elbit Systems unveiled today the Soltam SPEAR 120mm autonomous, soft recoil mortar system, designed for light wheeled platforms. The company has already tested the system on a modified HMMWV displayed at the  3rd. Fires and Artillery Conference in Zikhron Yaakov, Israel. The new design introduces a second-generation development of the combat proven CARDOM system developed by Soltam, which has been widely deployed with the US Army on Stryker wheeled APCs and Israel Defense

http://defense-update.com/20120522_spea ... -the-hmmwv

[setu]

Israel ostis ka sõbrahinnaga USA Iraagis kasutatud ja lisasoomustatuid Hummereid. Kodumaistel ettevõtetel on ligipääs militaarvaldkonnas tootearenduseks - ja seepärast tundub see iseenesest loomuliku sammuna Israelist.



Teisalt. Kui vaadata seda LCD ekraani (siis seal on integreeritud 2-3 lahendust. GPS kaardisüsteem, mille peal on MP-tulejuhtimisarvuti koos oma erinevate arvutusmudelitega (ei tea, palju neid sisendeid seal on, keas meteo ka on..). Kogu Hummeri lahendus on liialt ruumi sööv.

Eestis tuleks jätkuvalt mõelda Bandvagnite kasutamise peale 120 MP tarbeks. Arvuti võiks paikneda Bv esimese mooduli kabiinis. Mingit futu-automatiseeritud MPd poleks vaja. Ikka tavaline 120 MP nagu Soome Sisu NASUdel. Küsimus on, palju moona jaksaks vedada ja kas saab hr Kunnase poolt Iraagi konflikti aegset kevlarsoomust add-on lahendusena bandvagn'ile lisaks panna, et kui 30 meetri raadiuses kärakas käib - ka keegi bandvagnis ellu jääks. Pluss see väljakujunenud küsimus, kas vastav Bv206 peaks omama MG3, Ksp58 või M2 Browningut - elik kas õhutõrje seisukohast või kergema soomuse vastu on vaja lahendust või mitte (alati saab ju ühe CG ka kuuti kaasa anda).

tervit,

[tommy]

Taolist süsteemi toodab ka Šveitsi RuAG...
http://www.ruag.com/de/Space/Media/Land ... IGHORN.pdf

[allatah]

Setult küsiks, et kas neid Bandvageneid on meil piisavalt ja kas nende kasutamine veits kallis ei ole (100liitrit 100 kildi kohta)?
Bandvagenil on muidugi suurepärane läbitavus, aga kas mõni ratastel maastikusõiduk, näiteks Unimog, ei oleks oluliselt odavam ja võimaldaks seeläbi saavutada edu kvantiteedis? Või on küsimus vedrustuses?

[Kilo Tango]

Setult küsiks, et kas neid Bandvageneid on meil piisavalt ja kas nende kasutamine veits kallis ei ole (100liitrit 100 kildi kohta)?
Bandvagenil on muidugi suurepärane läbitavus, aga kas mõni ratastel maastikusõiduk, näiteks Unimog, ei oleks oluliselt odavam ja võimaldaks seeläbi saavutada edu kvantiteedis? Või on küsimus vedrustuses?

120mm miinipildujal on selline tagasilöök, et ükski praktikas kasutatav alusvanker ei püsi piisavalt stabiilsena. Olgu roomikutel või ratastel. Seeõttu ongi alati kusagil (põhja all, külgedel), mingid käpad, mis maha toetatakse.

[Kapten Trumm]

Pannvaagenid olidki Rootsis mõeldud ka 120 mm ja muude raskemate jalaväe relvade transportöörideks, et meie neid rootsi 120-seid Unimogi järgi veame, on meie endi leiutis. Masin on mõeldud minekuks sinna, kuhu muidu lähen ainult kergjalavägi jalgsi (talvel suuskadega), et raskem tuletoetus saaks sinna järgi, kuhu jala/suusamees läheb.

Kui on selline lumi nagu paar talve tagasi oli (Padaoru ajal), siis metsateedel muu peale pannvaageni ei liigugi, ilma suuskade/rätsadeta jalavägi on täiesti võimetu midagi üldse tegema, võib arvata, et idanaabri soomusega on sama jutt. Võibolla tank pressib läbi.

(100liitrit 100 kildi kohta)?

Ei midagi erilist, maastikul võib roomiksoomukil (mitte tank) veelgi suurem olla.
Bensiinimootoritega sadul-Ural'il oli kohe kulunorm 100l/100 km.

[setu]

Bandvagn'eid on Eestis koos Päästeametiga kokku 30ne ringis. Ideaalis võiks olla igal KL malevkonnal samapalju (st nad oleks piirkonniti juba hajutatud, nendega saaks esmast tuletoetust luua rannakaitsest alates kuni metsarikkal ja võsasel külmumata ja pehmel pinnasel kuskil Lõuna või Ida Eestis) - Hetkel on Bandvagnite "ametlik" poliitika selline, et neid jagatakse ajateenistuses peamiselt jalaväe väljaõppele, mitte teistele komponentidele - sealt ka nende piiratud kasutamine. Teiseks väljaõppe puhul tuleb pikki kilomeetreid läbida ennem kui jõuda piirkonda, kus väliõppuseid korraldatakse - sealt ka see kütuse teema ja tihti veetakse Bandvagn'eid treileritel vms aja ja kütuse kokkuhoiu egiidi all. Sealt ka see "avalik arvamus" Bandvagnite kohta.

Kui mõelda, et kogu KL on üles ehitatud Rootsi abile (väiksem kogus kergrelvi välja arvata: Galil ja MG3ed) siis oleks viimane aeg tõsta EKLis Bandvagn'ite kogust teiste sõbralike riikide (kus neid "palju vedelemas laoplatsidel") kaudu.

Bandvagn'id on sama oluline raudvara nagu kpt Trumm on rääkinud järelveetavate haubitsate hulgast Soomel Talve-ja Jätkusõja tingimustes. Seega saaks lihtsustades öelda, et Eesti esmase iseseisva kaitsevõime tagavad:

- 155 mm haubitsate kogus 150 ühiku ringis
- Bandvagnite (kastikad 120 MPdega) kogus 150-300 ühiku ringis.

Ülejäänud kaitsehanked kuuluvad väikese eelarvega Eesti kaitsmise seisukohalt kindlalt filosoofia valdkonda.

[Roamless]

Bandwagn-nitest on olemas ka diiselversioon, mida ka ohtralt vedelemas meie sõbralike riikide laoplatsidel. Inglismaal näiteks müüakse neid ka erakätesse. Samuti on erakätesse müüki antud vähesõitnud MAN-e, millest väidetavalt pidi ka meie Kaitsevägi puudust tundma. Probleemiks ainult autode varajane väljalaskeaasta, mõned isegi 70-ndatest. Seega võiksime praegu arvatavasti odavalt ja võibolla isegi peaaegu tasuta vähemalt Bandwagn-eid juurde hankida. Link on küll MAN-ist http://www.hommeles.com/trucks/man-32360vfaeg-8x8/

[setu]

Kui meie võitmatu tendipataljonidesse jagatud jalaväele väheste ressursside olemasolul öeldakse ainult üht: "Ainus trump on oskuslikult kasutada ära maastikku." - ka pioneeride väljaõpe takistuste valmistamine miiniväljaga omab usutavust samuti vaid väga raskesti ligipääsataval maastikul (loe: Bandvagn'i loomulik keskkond), siis see on koht kus tuleks mõelda sellele "miskile" logistikas usutava järjepidevuse loob. Kas see on valitud tee nö "kiiremate" kolonn-ummik Unimogide/DAFide baasil või see ikka nii ei ole?

Kui juba aastaid tagasi hr Kunnas piiritles Suur-Tallinna kaitset siis siinkohal tuleks mõelda nendele kõikidele Unimogidele ja DAFidele, mis kord väeosadest välja sõitsid ja kujutame ette nende kasutamist kuni Suur-Tallinnani... juba 1920ndatel tulid vaesemad mehed jalgsi Lõuna-Eestist jalgsi neli päeva Tallinnani. Kuid üldjuhul kahega, sest kasutati jalgrattaid.

Iseenesest tagaks kahe jalgratta paigutamine kasvõi kastika vasaku ja parema välisküljele esmasema teabe ja väiksema lüli erinevate ülesannete täitmisel, olgu tegemist Bandvagn'i või praegusel juhul Unimogiga.

[Kapten Trumm]

Need jalgrattad on ka ammu Rootsis ära leiutatud ja leiutatu ka Eestile tasuta antud. Paraku tassiti need jalgrattad vist laiali, otse Paldiskist sai kes tahtis.

[Roamless]

Muide, minu teada peaks Eestil ikkagi kokku tunduvalt üle 30-ne Bandwagn-i olema. Kunagi keegi kusagil pressis kirjutas poolkogemata nende kogusest Eestis, viidet kahjuks anda pole.