Peakaliiber 406 mm.
Peakaliiber 406 mm.
Peakaliiber 406 mm
See ta on- Nõukogude Liidu peakaliiber. Teadsime sellest vaid vanema põlvkonna jutustuste põhjal, aga ka Saksa OKH(Oberkommando des Heeres) teadetest. Nüüd lõpuks võib aga igaüks veenduda- tegu pole legendiga. Need torud eksisteerisid tegelikult.
Tagaplaanil on 305 mm suurtükk katsetamisalusel.
TÄHELEPANU!! Relv asub rangelt kaitstud territooriumil. Valve ei maga ja nimelt seetõttu ongi suurtükk sedavõrd hästi säilinud. Põhimõtteliselt on võimalik polügooni ülemustega kokku leppida. Kuid parem on siiski veidi oodata, koni siin lõpuks muuseumiväljak organiseeritakse.
1936 aastal käivitati NSVL-s nelja võimsa liinilaeva ehitusprogramm. Laevade peakaliibriks oli määratud 406 mm ning need pidi asuma kolmekaupa kolmes tornis. Laevade täielik veeväljasurve pidi olema 65 000 tonni („Tirpitzil“ oli see number projektijärgselt 45 474 tonni, „Hoodil“ 46 480 tonni ning „Yamotol“ 72 810 tonni-LEMET). Kiirus 28 sõlme. Samal, 1936 aastal kinnitati tehnilised nõudmised ka 16-tollistele suurtükiseadmetele.
1939 aastal valmistati tehases No. 221 (Tehas "Баррикада" Stalingradis) esimene 406 mm suurtükk, 1940.nda aasta algul ehitati aga Leningradis, tehases No. 371 suurtüki katsetuste jaoks seade МП-10, mille sees me praegu asumegi.
Vasakul on näha relva vertikaalse suunamise tugilaagri kate. See on täidetud konserveerimismäärdega, komplektne ja nähtavasti täies lahingukorras. Relva ja lahingumoona katsetused algasid 1940 aasta kuuendal juulil ning kestsid sama aasta teise oktoobrini.
Üldse tehti 173 lasku. Mürsk kaaluga 1108 kg lendas Laadoga järve suunas enam kui 46 km kaugusele, peale mida spetsmeeskond selle välja kaevas ning uurimiste tarbeks polügoonile tagasi taris.
Eriti tahaks ära märkida, et relva mehaaniline osa on märkimisväärses osas komplekteeritud (see tähendab et võib olla piisavalt kiiresti ja odavalt taastav). Põhiliselt on demonteeritud elektrivarustus- mootorid, trafod, juhtmestik, ajamid, valgustus.
Lülitushoob „laadimisnurk-piirnurgad“ asetseb vertikaalsuunamise juhtratta kõrval.
Lukk avaneb üles liikudes. Luku vasakul poolel on kiri:
"406 мм, 50 кал. №2, 1940. Вес ствола с казёнником и затвором - 129200 кг. Вес ствола - 126058 кг. Казённик №4. Втулка №4. Лейнера №2-1."
Tagumises osas vasakul pool suurtükki on mürskude etteandesüsteem. Tundub, et siiani kasutamiskõlvulik.
Demonteeritud elektrivarustuse jäänused rikuvad mõnevõrra väljanägemist, üldiselt on aga unikaalse eksponaadi olukord vägagi rahuldav. Pakun, et kuuajasest kosmeetilisest remondist piisaks täiesti, et viia selle majapidamise väljanägemine sõja-merelaevastikule sobivasse konditsiooni, peale mida sobiks seda vastava tasu eest demonstreerida erinevatele välismaistele külalistele Isamaa kuulsuseks.
Ahel"пробойникu" vaade. Tuleb tähendada, et selle relvasüsteemi kõik detailid on eranditult kodumaist päritolu.
Vaade suurtüki alla. Nagu fotol näha, on kõik katted paigas. Vaja vaid konserveerimismääre välja vahetada, elektrimootorid paigaldada…maailmamastaabis atraktsioon võiks olla. Vaat mida tähendab hästivalvatud sõjaväeobjekt!
... Aga kui õnnestuks veel organiseerida näidislaskmised, nagu soomlaste Kuivasaaril, kus suurtükki valatakse pool tonni vett efekti saavutamiseks. Kutsuks, vaadake, naabermaade, noh näiteks Soome, Eesti, Ukraina jne presidendid kohale, kataks neile laua ja põrutaks siis suurtükist niimoodi ootamatult, üllatuseks…loomulikult poollaenguga, et põrutust ei saaks…
Fotol on suruõhu balloonid toru läbipuhumiseks.
Vaade suurtüki lukult torni tagaossa.
1940 aasta oktoobris suleti valitsuse otsusega gigantsete liinilaevade ehitusprogramm. Suurtükki aga siiski ei demonteeritud. Sõja ajal võttis see patarei No. 1 koossweisus osa lahingutegevusest.
Otsevaade.
Sõjajärgselt töötati variandi kallal teha toru ümber tulistamaks tuumamoonaga, milleks plaaniti selle torru asetada uus sile sisu. Kuid paistab, et seda siiski ei tehtud.
Veel üks rariteet- 12.tolline Obuhhovi tehase suurtükk 1914 aastast „kure“ tüüpi katsestendil. Ei siin ega kogu maailmas pole midagi taolist säilinud, v.a. üks taoline relvapaar Örö saarel.
„Nõukogude Liidu Sõja-Merelaevastiku 406 mm suurtükiseade. See Punalipulise NIMAPi suurtükk võttis alates 1941 aasta 29 augustist kuni 1944 aasta 10 juuhihi aktiivselt osa Leningradi kaitsmisest ja vaenlase purustamisest. Täpse tulega lõhkus ta vaenlase võimsaid tugipunkte ja vastupanukoldeid, hävitas lahingutehnikat, vaenlase elavjõudu, toetas Leningradi rinde väeosasid ning Punalipulist Balti laevastikku Neeva, Kolpino, Uritsko-Puškinskoje, Krasnoselskoe ja Karjala suundadel“
Veelkord- Suurtükk asub suletud, tõkkega piiratud ja rangelt valvataval territooriumil. Et teha see kättesaadavaks ning organiseerida siin muuseumiväljak(aga selliseid plaane on), on hädavajalik kodanikuaktiivsus- kirjutage pöördumisi erinevatesse instantsidesse. Üks kiri mäge ei liiguta, , tuhanded aga võivad vabalt.
http://www.nortfort.ru/coastal/foto_4061.html
See ta on- Nõukogude Liidu peakaliiber. Teadsime sellest vaid vanema põlvkonna jutustuste põhjal, aga ka Saksa OKH(Oberkommando des Heeres) teadetest. Nüüd lõpuks võib aga igaüks veenduda- tegu pole legendiga. Need torud eksisteerisid tegelikult.
Tagaplaanil on 305 mm suurtükk katsetamisalusel.
TÄHELEPANU!! Relv asub rangelt kaitstud territooriumil. Valve ei maga ja nimelt seetõttu ongi suurtükk sedavõrd hästi säilinud. Põhimõtteliselt on võimalik polügooni ülemustega kokku leppida. Kuid parem on siiski veidi oodata, koni siin lõpuks muuseumiväljak organiseeritakse.
1936 aastal käivitati NSVL-s nelja võimsa liinilaeva ehitusprogramm. Laevade peakaliibriks oli määratud 406 mm ning need pidi asuma kolmekaupa kolmes tornis. Laevade täielik veeväljasurve pidi olema 65 000 tonni („Tirpitzil“ oli see number projektijärgselt 45 474 tonni, „Hoodil“ 46 480 tonni ning „Yamotol“ 72 810 tonni-LEMET). Kiirus 28 sõlme. Samal, 1936 aastal kinnitati tehnilised nõudmised ka 16-tollistele suurtükiseadmetele.
1939 aastal valmistati tehases No. 221 (Tehas "Баррикада" Stalingradis) esimene 406 mm suurtükk, 1940.nda aasta algul ehitati aga Leningradis, tehases No. 371 suurtüki katsetuste jaoks seade МП-10, mille sees me praegu asumegi.
Vasakul on näha relva vertikaalse suunamise tugilaagri kate. See on täidetud konserveerimismäärdega, komplektne ja nähtavasti täies lahingukorras. Relva ja lahingumoona katsetused algasid 1940 aasta kuuendal juulil ning kestsid sama aasta teise oktoobrini.
Üldse tehti 173 lasku. Mürsk kaaluga 1108 kg lendas Laadoga järve suunas enam kui 46 km kaugusele, peale mida spetsmeeskond selle välja kaevas ning uurimiste tarbeks polügoonile tagasi taris.
Eriti tahaks ära märkida, et relva mehaaniline osa on märkimisväärses osas komplekteeritud (see tähendab et võib olla piisavalt kiiresti ja odavalt taastav). Põhiliselt on demonteeritud elektrivarustus- mootorid, trafod, juhtmestik, ajamid, valgustus.
Lülitushoob „laadimisnurk-piirnurgad“ asetseb vertikaalsuunamise juhtratta kõrval.
Lukk avaneb üles liikudes. Luku vasakul poolel on kiri:
"406 мм, 50 кал. №2, 1940. Вес ствола с казёнником и затвором - 129200 кг. Вес ствола - 126058 кг. Казённик №4. Втулка №4. Лейнера №2-1."
Tagumises osas vasakul pool suurtükki on mürskude etteandesüsteem. Tundub, et siiani kasutamiskõlvulik.
Demonteeritud elektrivarustuse jäänused rikuvad mõnevõrra väljanägemist, üldiselt on aga unikaalse eksponaadi olukord vägagi rahuldav. Pakun, et kuuajasest kosmeetilisest remondist piisaks täiesti, et viia selle majapidamise väljanägemine sõja-merelaevastikule sobivasse konditsiooni, peale mida sobiks seda vastava tasu eest demonstreerida erinevatele välismaistele külalistele Isamaa kuulsuseks.
Ahel"пробойникu" vaade. Tuleb tähendada, et selle relvasüsteemi kõik detailid on eranditult kodumaist päritolu.
Vaade suurtüki alla. Nagu fotol näha, on kõik katted paigas. Vaja vaid konserveerimismääre välja vahetada, elektrimootorid paigaldada…maailmamastaabis atraktsioon võiks olla. Vaat mida tähendab hästivalvatud sõjaväeobjekt!
... Aga kui õnnestuks veel organiseerida näidislaskmised, nagu soomlaste Kuivasaaril, kus suurtükki valatakse pool tonni vett efekti saavutamiseks. Kutsuks, vaadake, naabermaade, noh näiteks Soome, Eesti, Ukraina jne presidendid kohale, kataks neile laua ja põrutaks siis suurtükist niimoodi ootamatult, üllatuseks…loomulikult poollaenguga, et põrutust ei saaks…
Fotol on suruõhu balloonid toru läbipuhumiseks.
Vaade suurtüki lukult torni tagaossa.
1940 aasta oktoobris suleti valitsuse otsusega gigantsete liinilaevade ehitusprogramm. Suurtükki aga siiski ei demonteeritud. Sõja ajal võttis see patarei No. 1 koossweisus osa lahingutegevusest.
Otsevaade.
Sõjajärgselt töötati variandi kallal teha toru ümber tulistamaks tuumamoonaga, milleks plaaniti selle torru asetada uus sile sisu. Kuid paistab, et seda siiski ei tehtud.
Veel üks rariteet- 12.tolline Obuhhovi tehase suurtükk 1914 aastast „kure“ tüüpi katsestendil. Ei siin ega kogu maailmas pole midagi taolist säilinud, v.a. üks taoline relvapaar Örö saarel.
„Nõukogude Liidu Sõja-Merelaevastiku 406 mm suurtükiseade. See Punalipulise NIMAPi suurtükk võttis alates 1941 aasta 29 augustist kuni 1944 aasta 10 juuhihi aktiivselt osa Leningradi kaitsmisest ja vaenlase purustamisest. Täpse tulega lõhkus ta vaenlase võimsaid tugipunkte ja vastupanukoldeid, hävitas lahingutehnikat, vaenlase elavjõudu, toetas Leningradi rinde väeosasid ning Punalipulist Balti laevastikku Neeva, Kolpino, Uritsko-Puškinskoje, Krasnoselskoe ja Karjala suundadel“
Veelkord- Suurtükk asub suletud, tõkkega piiratud ja rangelt valvataval territooriumil. Et teha see kättesaadavaks ning organiseerida siin muuseumiväljak(aga selliseid plaane on), on hädavajalik kodanikuaktiivsus- kirjutage pöördumisi erinevatesse instantsidesse. Üks kiri mäge ei liiguta, , tuhanded aga võivad vabalt.
http://www.nortfort.ru/coastal/foto_4061.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Peakaliiber 406 mm.
Rževka polügooni taheti 2008. aastal jupitada tee-ehituseks ja kinnisvaraarenduseks...ja neid suurtükke ähvardas oht minna vanarauaks...
http://www.melkon.lv/ru/artel/pismo/
http://www.melkon.lv/ru/artel/pismo/
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peakaliiber 406 mm.
Lahe lugu. Tänud Lemetile.
Huvitav, kui kogu see toru tegevuses oli, kui heas konditsioonis meeskond peale igat pliksu oli, seal sees võis lasu ajal ennast erieffekti osana vist tunda
Huvitav, kui kogu see toru tegevuses oli, kui heas konditsioonis meeskond peale igat pliksu oli, seal sees võis lasu ajal ennast erieffekti osana vist tunda
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Peakaliiber 406 mm.
Tallinna kandis võiks ka kuskilt selliste torudega konserveeritud patarei kuskilt välja ilmuda.
Vähemalt nagu 1991, BDK keset Tallinna lahte tulla ei julgeks.
Aga noh, meil tunnistataks see kohe eilse päeva vanarauaks.
Vähemalt nagu 1991, BDK keset Tallinna lahte tulla ei julgeks.
Aga noh, meil tunnistataks see kohe eilse päeva vanarauaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Peakaliiber 406 mm.
Kindlasti oleks sellised torud kõva heidutus mere suunal. Sellise mürsk teeks Mistraeli sisse kena augu. Aga ilma õhutõrjeta nad lahingutegevuse korral kaua ei kestaks. Huvitav, palju sellel kastil soomust on?
Re: Peakaliiber 406 mm.
Kastil pole mitte mingit soomust, see on katseseadeldis.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Peakaliiber 406 mm.
406 mm mürskude tule alla jäämine on ka maismaal piisavalt "meeldejääv" sündmus, et seda teist korda mitte soovida. Need mürsud tekitavad selliseid lehtreid, et pärast on maastik igasugusele tehnikale tükiks ajaks läbimatu. Selline tänapäeva alumiiniumplekist valmistatud ristleja - 1 pauk pihta ja aidaa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Standartenführer
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
- Kontakt:
Re: Peakaliiber 406 mm.
Teil on hea eeldus loota, et alati mustkunstnik kübarast jänese tõmbab.
Selliseid torusid peaks kogu meie rannik täis olema, enne kui see mingi heidutus üldse kellegile oleks. Liiga teises maailmasõjas olete, mis on saanud juba liiga põhiliseks kaitseväelaste juures. Tänapäeval pandaks selle pihta üks pauk ja kogu lugu, ta on ju aint koha peal seisev märklaud.
Tal peaks "rattad" all olema, et sellel üldse mingi point oleks ja ka siis on sinna vaja sitaks lisasid et sellest pauku teha.
Seal on ta lihtsalt ajaloolise väärtusega vaatamisväärsus. Relv ei ole ta enam ammu mitte.
Aga kapten trumm tulistaks ka hernepüssist peaasi et keegi näitaks käega suunda
Selliseid torusid peaks kogu meie rannik täis olema, enne kui see mingi heidutus üldse kellegile oleks. Liiga teises maailmasõjas olete, mis on saanud juba liiga põhiliseks kaitseväelaste juures. Tänapäeval pandaks selle pihta üks pauk ja kogu lugu, ta on ju aint koha peal seisev märklaud.
Tal peaks "rattad" all olema, et sellel üldse mingi point oleks ja ka siis on sinna vaja sitaks lisasid et sellest pauku teha.
Seal on ta lihtsalt ajaloolise väärtusega vaatamisväärsus. Relv ei ole ta enam ammu mitte.
Aga kapten trumm tulistaks ka hernepüssist peaasi et keegi näitaks käega suunda
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Peakaliiber 406 mm.
Ka hernepüssist tulistamise efekt on suurem kui tühi möla MRLS-ist ja sinna überkallist moonast, mida me osta ei jaksaks.
Helsinki lähedal on 305 mm patarei senini töökorras (ehitati 30ndatel).
Mitte et see nüüd mingi kaasaegne lahendus oleks - ja siiski parem kui kõvatamine mida kõike, peaks, saaks või võiks.
Helsinki lähedal on 305 mm patarei senini töökorras (ehitati 30ndatel).
Mitte et see nüüd mingi kaasaegne lahendus oleks - ja siiski parem kui kõvatamine mida kõike, peaks, saaks või võiks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Peakaliiber 406 mm.
Üks pauk ja laiali? Kindlasti kui seda pauku lihtne teha on. Kogu maismaa tehnikaga on nii ju. Mere omaga samuti, ilma õhutõrjeta suht null. And so what? Mõned lollakad riigid ostavad isegi tanke, mis on lennuki-kopteri poolt saadetud raketile oma soojusjäljega nigu juudi jõulupuu. Mina küll ei tea miks neid ostetakse Järsku see ühe paugu tegemine ikka nii väga mugav pole, kui kaitsejõud moodustavad terviku, mitte ei nähta mingit üksikut kasti, kama kõik kui suur toru talle külge pole kruvitud
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Peakaliiber 406 mm.
Mäletan, et Aegna 305 mm tornpatarei oli arvestatud vastu pidama 1000 kg lennukipommi otsetabamusele?
Kindlasti on selline suur püsirajatis tabatav - samas kui vaadata siinsamas Rootsi rannakaitsekindlustustega seonduvat, siis see niisama lihtne polegi, kui sul ühe hästi maskeeritud päristorni kohta on 2-3 hästi märgatavat pettetorni....
1991 augustimäsu ajal parkis end Tallinna reidile üks Balti laevastiku BDK, eks seal üks merejalaväepataljon sees istus.
Täna on aasta 2012, peagi saab sellest sündmusest 23 aastat, teeme vahekokkuvõtte, mis meil täna on paremini kui 1991, et mingid dessandimehed end reidile parkida ei saaks?
NATO heidutus ja sealsed vahendid? Ok, nõus.
Aga endal, oletame, et homme tuleb?
Sandowniga rammida?
Kindlasti on selline suur püsirajatis tabatav - samas kui vaadata siinsamas Rootsi rannakaitsekindlustustega seonduvat, siis see niisama lihtne polegi, kui sul ühe hästi maskeeritud päristorni kohta on 2-3 hästi märgatavat pettetorni....
1991 augustimäsu ajal parkis end Tallinna reidile üks Balti laevastiku BDK, eks seal üks merejalaväepataljon sees istus.
Täna on aasta 2012, peagi saab sellest sündmusest 23 aastat, teeme vahekokkuvõtte, mis meil täna on paremini kui 1991, et mingid dessandimehed end reidile parkida ei saaks?
NATO heidutus ja sealsed vahendid? Ok, nõus.
Aga endal, oletame, et homme tuleb?
Sandowniga rammida?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Peakaliiber 406 mm.
FH 70Kapten Trumm kirjutas:Täna on aasta 2012, peagi saab sellest sündmusest 23 aastat, teeme vahekokkuvõtte, mis meil täna on paremini kui 1991, et mingid dessandimehed end reidile parkida ei saaks?
Re: Peakaliiber 406 mm.
Tapalt Tallinnasse ainuüksi sõiduaega poolteist tundi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Peakaliiber 406 mm.
Kui sul on vaja probleem lahendada 3 tunni jooksul, siis FH-70 (ega muu raske meeskonnarelv) pole õige vastus.
Kõige esimene vastus küsimusele peitub ehk Soome rannikujäägrite relvastust uurides (mis vastab kõige paremini küsimustele "reageerimiskiirus", "märkamatus" jne).
Mäletatavasti on meil täna suurtükiväeüksused kadreeritud, st kohal on pidevalt üksnes kaaderkoosseis ja relvastus-varustus, sõdurid tuleb mobiliseerida alles.
Kui Tallinna laht on hommikuses uduhämus, siis on tulejuhtimise (visuaalne) kasutamine ka võimatu.
Kõige esimene vastus küsimusele peitub ehk Soome rannikujäägrite relvastust uurides (mis vastab kõige paremini küsimustele "reageerimiskiirus", "märkamatus" jne).
Mäletatavasti on meil täna suurtükiväeüksused kadreeritud, st kohal on pidevalt üksnes kaaderkoosseis ja relvastus-varustus, sõdurid tuleb mobiliseerida alles.
Kui Tallinna laht on hommikuses uduhämus, siis on tulejuhtimise (visuaalne) kasutamine ka võimatu.
Viimati muutis Kapten Trumm, 30 Juul, 2012 14:40, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Peakaliiber 406 mm.
Kroonlinnast või Baltiiskist Tallinna reidile sõidab kordades kauem kui Tapalt Tallinnasse.Lemet kirjutas:Tapalt Tallinnasse ainuüksi sõiduaega poolteist tundi...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist