www.militaar.net

EOD kirjutas:Iseenesest Porro pakutud versioon lennuki äkilisest dehermetiseerumisest oli loogiline. 10 kilomeetri kõrgusel on õhk hingamiseks liiga hõre. Normide järgi peab üle 10000 jala (ca 3 km) kõrgusel mittehermeetilises lennukis olevad inimesed saama lisahapnikku. Praktiliselt kannatab keskmine inimene küll üle 4 km kõrgust ilma lisahapnikuta.
Lisaks järsk õhurõhu langus võib põhjustada gaasimulle veres. Sama nähtus, mis tuukrite puhul, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad.
Loogiline, et lennuki dehermetiseerumisel piloodid üritasid kiiresti laskuda ohutule kõrgusele. Võimalik, et läbi pilvede ja nullise nähtavusega. Seal aga olid Alpid...
Miks lennuki pardasüsteemid maa lähedusest ei hoiatanud või piloodid sellele hoiatusele ei reageerinud, selgub ilmselt pardasalvestitest.

Kreeka lennukiga juhtus kunagi õnnetus dehermetiseerumise tagajärjel, lendas niikaua ise, kuni kütust jätkus
http://en.wikipedia.org/wiki/Helios_Airways_Flight_522

Kaasaegsel lennukil saab ja suure tõenäosusega lülitatigi autopiloot sisse üsna varjases lennufaasis. Tänapäevast lennukit saab juhtida suuresti terve lennu, ilma juhtkangi puutumata.


On võimalik, et lennuk lendas lähtelennuväljast saati autopiloodil ja kõrgust ja kiirust muutis ja kurssi hoidis ainult autopiloot (nagu Helios Lend 522 (B737)). Aga erinevalt Helios 522, mis lendas ilma pilootideta autopiloodil suurema osa teest ja tiirutas isegi pikka aega Ateena lähedal holdingus, lülitus A320 autopiloot mingi põhjusel välja.


Üldiselt on Airbus viimasel ajal näidanud ennast äärmiselt õnnetuna. Vaadates internetis saada olevaid materjale nt http://aviation-safety.net/ , siis Airbuse kummitavad ikka üsna häirivad probleemid. Näiteks erinevate andurite rikked, mis on tekitanud ohtlikke olukordi või olnud lausa faktorid lennuõnnetustes. Viimastel aastatel on teinud mitu Airbusi hädamaandumise seoses kabiini tungivate aurudega/gaasidega.Viimase aasta jooksul on vähemalt kahe A320 kabiin dehermetiseerunud. AirAsiale sai esialgsetel andmetel suuresti saatuslikuks FAC'i rike.

On äärmiselt kummaline, et viimasel 6.aastal on Airbusiga juhtunud inimohvritega lennuõnnetustest ca 30%-40% saanud alguse reisilennukõrgusel (Cruise altitude). Viimase 50.aasta keskmisena saab reisilennukõrgusel alguse ca 10% õnnetustest, st tegu on ühe turvalisema lennufaasiga (ainult kõrguse võttmine peale starti on turvalisem).

Kabiinirõhu aeglane langemine iseenesest ei ole väga tõenäoline. Kuna selleks on lennukil hoiatussüsteem, mida täiendati peale Heliost.

Samas piloodid kiidavad A320 juhitavust. A320 on minuteada ainuke nii suur lennuk mida on õnnestunud ühestükkis vette maandada... Ja see on ülikõva saavutus sellise massiga aparaadi puhul, kange piloot see Sullenberger.
Usun pigem seda varianti selle Germanwingsi puhul, et pilootidega midagi pahasti juhtus seal.
Lennukid ei põruta selgel päevagal, hea nähtavusega, täiega vastu mäge. Isegi mitte siis kui elektroonika on peetis.

Kulibin kirjutas:Samas piloodid kiidavad A320 juhitavust. A320 on minuteada ainuke nii suur lennuk mida on õnnestunud ühestükkis vette maandada... Ja see on ülikõva saavutus sellise massiga aparaadi puhul, kange piloot see Sullenberger.
Usun pigem seda varianti selle Germanwingsi puhul, et pilootidega midagi pahasti juhtus seal.
Lennukid ei põruta selgel päevagal, hea nähtavusega, täiega vastu mäge. Isegi mitte siis kui elektroonika on peetis.

Esimese ja viimase täiesti õnnestunud (ei olnud vigastatuid, lennuk remonditi ja lendas 2001.aastani) vettemaandumise reaktiivreisilennukiga tegi 1968.aastal JAL-2 jaapanlasest piloot, A320'nest 30.tonni raskema DC-8'ga. Tegi ta seda küll kogemata, nimelt laskus ta liiga vara ja siis kui ta oma vea avastas, tegi ta ainuõige järelduse, et kõrgust ta enam võtta ei jõua ja sooritas süürepärase maandumise, eks see et ta oli sõjaajal vesilennukipiloot aitas kõvasti.Aga see-selleks.

Arvata on, et seal midagi kummalist oli, kui pardaarvuti viga oleks olnud, siis oleks piloodid saanud ikkagi suhelda raadioteel.

Lennukid ei põruta selgel päevagal, hea nähtavusega, täiega vastu mäge. Isegi mitte siis kui elektroonika on peetis.

Siiski, siiski...9 mai 2012. Ja veel kuidas põrutavad...

Lemet kirjutas:

Lennukid ei põruta selgel päevagal, hea nähtavusega, täiega vastu mäge. Isegi mitte siis kui elektroonika on peetis.

Siiski, siiski...9 mai 2012. Ja veel kuidas põrutavad...

Nojah, venkud tegid demolendu ja tuunisid pisut üle. Tahtsivad parimat, aga välja kukkus nagu alati. Rahu nende hingedele.

Controlled Flight Into Terrain ehk siis kontrollitud lend vastu maad.
Kõne alla tuleb ühe piloodi enesetapp (nagu näiteks Silkair 185 või EgyptAir 990 katastroofid) või terviserike. Igal juhul peab kokpitist väljunud piloodil olema võimalus väljastpoolt kokpiti ust avada. Vanasti, kui kokpiti ust ei lukustatud, selliseid probleeme ei esinenud, aga pärast 9/11 terrorirünnakuid sai lukustatud uks reegliks. Nüüd on see reegel põhjustanud uusi ohvreid.
Ja veel teooriaid:
http://www.naturalnews.com/049124_Germa ... er-up.html#

Videolõik, kuidas ukse avamine käib...https://www.youtube.com/watch?t=89&v=ixEHV7c3VXs

Lemet kirjutas:Videolõik, kuidas ukse avamine käib...https://www.youtube.com/watch?t=89&v=ixEHV7c3VXs

Videos vaatan, et seal on koodikonsool olemas. Peaks ju siis niivisi saama, et piloot saab koodiga väljast ukse avada mida ainult tema teab?

Olles erinevate lennuõnnetustega kokku puutunud kuni uurijate abistamiseni välja konkreetse lennukitüübi ja lennurežiimi temaatiliste materjalidega, olles ise osalenud kadunud lennuvahendi otsimisel ning olles ka erinevaid lennuõnnetuste raporteid mitmeid kordi lugenud (ka tuttavat puudutava õnnetuse kohta), ütleks järgmist:

1. Ma mõistan inimeste palavat soovi sellest mõistatusest (miks õnnetus juhtus) läbi närida
2. Ma ei mõista seda veebis kommenteerimist õnnetuste teemal eesmärgiga olla esimene, kes õige järelduseni jõuab
3. Ma tean, et suurte ja mõistatuslike lennuõnnetuste ümber hakkab kohe liikuma hulganisti spekulatsioone, mis muutuvad aeg-ajalt ("eksperdi" suust kuulduna) ajakirjanduslikuks tõeks. Tegelikult ei soostu ükski isik, kes ise on lennuõnnetuste uurimisega kunagi tegelenud, mitte iial avalikult spekuleerima põhjuste üle enne kui vähe rohkem infot on olemas, millele tugineda.
4. Ma tean, et lennuõnnetuste uurimine on niivõrd põhjalik töö, et nii keeruliste juhtumite puhul ei ole publikul tegelikult vähimatki šanssi jõuda põhjendataval moel õige järelduseni

Seepärast soovitan inimestel, kelle käes klaviatuur sügeleb, lihtsalt maha rahuneda ja oodata kuni uurimiskomisjon avaldab esialgse raporti või annab midagi täpsemalt teada pressikonverentsil. Enne seda ei ole mitte mingit mõtet teemal edasi targutada - see kõik on üks viljatu vaimne võimlemine. Eriti antud puhul, kus ei ole tegelikult mitte millestki praegu kinni hakata - ka see kokpitist lahkumise jutt lükati ümber.

John kirjutas:

Lemet kirjutas:Videolõik, kuidas ukse avamine käib...https://www.youtube.com/watch?t=89&v=ixEHV7c3VXs

Videos vaatan, et seal on koodikonsool olemas. Peaks ju siis niivisi saama, et piloot saab koodiga väljast ukse avada mida ainult tema teab?

Ma ei tea kas sain valesti aru Kolm varianti vist oli. 1. asend - Piloot avab nupust ukse sissesoovijale.
2. asend-väljast saab sisse vaid koodi sisestades. 3. asend- väljastpoolt ei saa sisse ka koodikonsooli kasutades ka piloot mitte.

Ma suurepäraselt mõistan asjassepuutuvate ekspertide soovi kõike salastada, vassida ja kinni mätsida ...
Kas selle lükkad ümber ?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=71105949

Ei lükka. Siis kui mina oma kommentaari kirjutasin, polnud ma seda veel lugenud. Õnnetuse põhjust me endiselt ei tea. Samuti seda, kas see prokuröri äärmiselt ebaproffessionaalne spekulatsioon ka mingit tõeväärtust evib. Samuti jääb mulle arusaamatuks, millise lausega ma promon salastamist, vassimist ja kinni mätsimist. Valigem sõnu, kaasfoorumlaste suhtes. Lennuõnnetuste uurijate suurim soov on selgitada välja, miks õnnetus juhtus. Alati.

Ei midagi isikliku, sorry kui nii asjast aru said.
Paraku avaldatakse täistõed vaid siis kui saab süüdistada üksikisikut. Suurkorporatsioon ostab endale meelepärase tõe.

Kulibin, ära oma spekulatsioonide ja vandenõuteooriatega üle pinguta.