www.militaar.net

Borja kirjutas:..et miski nädal tagasi oli ju juba info, et laineri kiirus mäge rammides oli ca 500km/h - millest te vaidlete üldse

Parandan iseennast - nüüd siis teatati (ilmselt teise leitud musta kasti abil) et Airbus rammis mäenõlva kiirusel 700km/h

Kuna kineetiline enrgia, mida liikuv keha omab, on võrdeline massi ja kiiruse ruudu korrutisega, siis nähtub, et võrreldes vaba langemise terminaalkiirusega, mis on ca 200 km / h, oli kokkupõrkehetkel selle lennuki energia ca 12 korda suurem.

Pole siis ime, et lennukitükid on sügaval maa sees ja inimestest pole järel rohkem kui luukillukesi sousti sees. .

tympsa kirjutas:Kuna kineetiline enrgia, mida liikuv keha omab, on võrdeline massi ja kiiruse ruudu korrutisega, siis nähtub, et võrreldes vaba langemise terminaalkiirusega, mis on ca 200 km / h, oli kokkupõrkehetkel selle lennuki energia ca 12 korda suurem.

Pole siis ime, et lennukitükid on sügaval maa sees ja inimestest pole järel rohkem kui luukillukesi sousti sees. .

Lisaks põhjustas kokkupõrge kiviprahi varinguid mis kõik veel sügavamale mattis.

Selle lennufirma hädad jätkuvad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=71171051

Stuttgardis oli tegu ettevaatusmaandumisega (Precautionary landing). See tähendab mitteplaneeritud maandumist tehniliste probleemide tõttu, mis ei kujuta hetkel otsest ohtu, kuid võivad edaspidi sellise ohu põhjustada, näiteks ülemäärase kütusekulu tõttu ei jõuaks lennuk planeeritud sihtkohta nõutava kütusevaruga. Samuti käib siia alla maandumine esimesel sobival lennuväljal reisija terviserikke tõttu kui see eeldab viivitamatut arstiabi. Väikelennukite puhul võidakse ettevaatusmaandumine sooritada ka sobivas kohas väljaspool lennuvälju. Piloodi väljaõppeprogrammi kuulub ettevaatusmaandumine instruktori poolt lennu ajal näidatud lennuväljal või lähenemine sobivale platsile kuni kõrguseni 500 jalga maapinnast. Mootoririket seejuures ei imiteerita, see käib hädamaandumise harjutuse juurde.
Vahetu ohu puhul sooritatakse hädamaandumine (Forced landing) kuhu iganes, lähtudes põhimõttest, et esimese prioriteedina püüda vältida ohtu inimestele ja teise prioriteedina - materiaalset kahju.

After consulting in my own spets...
Nonii, alustaks siis kirvest, täiesti olemas selline tööriist väljaspool piloodikokpiti.
Mõistetavatel kaalutlustel ei saa avaldada asukohta.
Davidsoni Harald unustab mõned asjaolud: Nimelt toimib sellisel kõrgusel suurepäraselt mobiilside. Millest järeldub, et oli võimalus konsulteerida asjatundjatega...
Ja herr Harald jätab targu kirjeldamata omapoolse reaktsiooni, oletades, et tegu turvaspetsiga.
Turvaspetsid ei saa mõistagi avaldada kogu neile tedaolevat. Mõningate ksf kilked pärast mida ? No ma isegi ei vabanda.
Ja vastuseks kusagil eelpoolküsijale, piloodikokpiti uks käib sellepärast pilootide poole lahti, et see tekkida võiv negatiivne õhurõhk ei rebiks neid istmest lahti...
Ja enne kui tulete turtsuma, paluks ikka lugeda seda silti selle emergency exit luugil.
Lugupidamisega Arvo

Kulibin kirjutas: Davidsoni Harald unustab mõned asjaolud: Nimelt toimib sellisel kõrgusel suurepäraselt mobiilside. Millest järeldub, et oli võimalus konsulteerida asjatundjatega...

Ma ei hakka midagi kommenteerima lennuki turva teemadel, millest mina ei tea mõhkugi, aga antud statement näitab, et isand Kulibin ei tea GSM mobiilsidest mitte mõhkugi.

Reisilennuki kiirusel liikuvast objektist on võimatu pidada püsivat mobiilsidet GSM tugijaamadega. Tee omale GSM sideprotokoll selgeks.

Jätame antud juhul täiesti kõrvale küsimused levist ning tugijaamade olemasolust Vahemere kohal üleüldse...

Lugupeetav !
Vaatamata erinevatele väidetele, et mobiilside häirivat avioonikat, olen järjekindlalt oma Tallinn-Frankfurth reisidel kasutanud mobiilside võimalusi ja isegi speedview rakendust ... Tavaliselt näitab see autoga sõites mingi 100 pluss, lennukis enamasti 800 pluss ja oli juhus Miamist tagasi tulles 1000 pluss ja siis tuli herr kapten lausa ütlema, et lendame jugavoolus ja jõuame varem kohale.

Nimelt toimib sellisel kõrgusel suurepäraselt mobiilside.

Isand Kulibin ajab jama. Totaalselt. Olen paaril korral mobiili puht uudishimust lennates sisse lülitanud ja mida pole, seda pole. Helistamiskõlbulikku levi nimelt. Ja isegi kui oleks, siis mida sellega sedavõrd piiratud ajavarus peale hakata

Vot toimib küll ja enamgi. Võibolla lugupeetav viitsib siinkohal oma väidet mittetoimimisest põhjendada.
ja sellega seoses üsna veider asjaolu: Nimelt kasutavad moodsad sõjardite radarisüsteemid (no ütleks pigem spy network) ära sedasama mobiilsidet. Asja nimi siis broadband triangulation ...

Ja Edit: Kes kurat üleüldse kasutab GSM igivana standartsidet ? Miinimum oleks mingine Gpluss ?

Jama on ka Kulibini väide, et Airbus 200-l peab olema kirves väljaspool piloodikabiini. Jah, teatud lennukitel peab küll kirves või raudkang lisaks piloodikabiinile veel ühes kohas olema, kuid mitte sel lennukitüübil. Millistel lennukitel ja kus täpsemalt, seda ma arusaadavatel põhjustel parem ei kommenteeri.

After consulting in my own spets...

See spets oli vist JAR-OPS lugenud/õppinud. Selle järgi võis isegi mitu kirvest reisijatesalongis olla, sõltuvalt lennuki istekohtade arvust. Aeg on aga edasi läinud ja kehtivad uued normatiivdokumendid.
Mobiiliga olen õhust küll rääkida saanud, kuid väikestel kõrgustel ja ka siis mitte alati. Kipub katkema. Masti antennide suunadiagramm vist on selline, et ülespoole eriti ei levi. Seda peaks kommenteerima vastava ala spets.

Kulibin kirjutas:isegi speedview rakendust

https://play.google.com/store/apps/deta ... free&hl=en
Rakenduse koduleht ütleb, et kiirus saadakse GPS signaali abil. Mobiilsidega pole sellel midagi pistmist.

Herr EOD !
Ma üleüldse ei väida, et sellel lennul see A oli nõuetekohaselt varustet. ja mobiilside on ikkagi nati moodsamaks läinud...
Ja pole erilist tuju vaielda sideteemadel. See on minu leib...

Ma lihtsalt pritsin siia ühe lingi, mis annab samuti eestikeelset lennundusmaailma sisekaemust. Palun lugeda TqHq foorumist seda teemat ning isand F1ERO positusi. See link viib teema viiendamale leheküljele, kus alt kolmandas postituse viimases lõigus on käsitletud teemat mobiilside + kõrgus. Enne seda, kui praktiseeriva piloodi väiteid valeks nimetada, sooviks teada väitja "auastet" ehk kellega on tegu, mille põhjal väidetakse, et praktiseeriv piloot valetab ning sooviks teada siis mis ja mille alusel õige on.

Tänan tähelepanu eest ja meeldivat reisi jätku!

Nojah, ma kulgen piki maanteed, Lambo Gallardo-ga kiirus siis reeglina 200pluss ja mobiilside toimib.
Te mehed mõtelge enne, kui tulete siia vätma, et lennukis ei toimi...