www.militaar.net

http://censor.net.ua/news/358910/egipet ... tso_chtoby
Egiptlased olla hakanud Vene lennukeid kontrollima ja panid järgmise,peale selle,kui avastasid selle tehnilise korratuse jõuga seisma...a la,kui lennuk tahtis välja ruleerida,siis teh.masinatega takistati.
Nii,et tundub mulle,et tegemist oli hea vana Vene bardakiga aga võib olla,et tänu selle ruubliku kukkumisega ei suuda lennufirmad enam teh.hooldeks juppe osta ja lastakse lennukeid ehku peale lennata.

Kaks näidet, et kui halvasti võib minna hiljem kui lennuki saba on valesti parandatud (saba on puudutanud asfalti maandumisel).

Hiinlased tegid parandust väga lohakalt ja hiljem käis pauk (China Airlines Flight 611): https://www.youtube.com/watch?v=omOljI6ZecE

Teine näide: https://www.youtube.com/watch?v=Z7-7cauFy3Y

Keda lennundus huvitab, soovitan vaadata neid kahte dokki hoolimata sellest, et kas haakub A321 katastroofiga või mitte.

Pilt liiga väike, et midagi väita. Lihtsalt selline info jäi näppu.
http://ura.ru/news/1052228838

Kulibin kirjutas:Pilt liiga väike, et midagi väita. Lihtsalt selline info jäi näppu.
http://ura.ru/news/1052228838

No kui selle tüüriga midagi juhtus, siis võis juhtuda nii nagu selles videos: https://www.youtube.com/watch?feature=p ... Vmk#t=2571

Selles videso oli probleem, et tüürijuhtimine oli liiga järsk suurtel kiirustel (puudus kompensatsioon) ja piloodi tegevuse tõttu see lennuk ka alla tuli.

Daily Maili väga põhjalik kajastus koos rohke pildimaterjaliga sündmuskohalt

http://www.dailymail.co.uk/news/article ... -bomb.html

Kõmulehe kohta väga hea töö, poleks uskunudki.

Ja-jah, väga hea ülevaade. Kõik seniteada asjaolud kokku võetud ja seda neutraalselt.
Pildimaterjal kah hea.
Väga raske on uskuda mingeid tehnilisi puudujääke. Usun, et tehnikud kes reisilennukeid hooldavad, annavad endast kõik, et lend oleks turvaline. Mind häiris üks pilt (väga kolepilt, ei pane seda siia), nimelt see kus suht ühes tükkis plaaneri osa. Kahtlaselt sirgelt nagu ... Kas Davidsoni Harald seletas mis selle külge käis ? See tükk on minuarust tagurpidi kah.

Kulibin kirjutas:Pilt liiga väike, et midagi väita. Lihtsalt selline info jäi näppu.
http://ura.ru/news/1052228838

Tegu ei ole mitte vigastusega vaid kleebiste kleepimise eripäraga.

Piltidelt on aga näha, et lennukil on kõrgustüürid ära rebitud koos osa kerega (seejuures on vertikaalstabilisaator rebitud pooleks).Tundub, et tagaosaga on midagi juhtunud.Näiteks videodelt on näha, et lennuki sabakoonus (APU koos korpusega) on eraldunud, pool vertikaaltüürist koos kõrgustüüridega on eraldunud.See aga ei pruugi olla põhjus, vaid tagajärg.

Siin võib olla, et purunes horisontaalstabilisaatori nurga muutmise kandur, mis viis tagatiivad asendisse mille takistus ületas kere talavuse ja mille tulemusel rebiti see küljest ära.



Sabakoonus (APU) näha minutil 1:38 https://www.youtube.com/watch?v=cV_2KF4KUrk


Kereosa koos pooliku vertikaalstabilisaatoriga.

Kas on võimalik, et horisontaal stabilisaator võib minna sellise nurga alla, et rebib saba küljest ? Selle Reguleerimisulatus on ju suht väike IMHO...
Ma lisan ühe joonisee siia, et oleks näha juhtpinnad.
Edit: Et siis horisontaalstabilisaatorid on rebenenud koos pöördtüüriga (rudder) ?

Niikaua kui ta on terve ei saa ta piisavalt liikuda.Purunenud kanduri puhul ei takista teda enam suurt miski.Juhul kui kanduri purunemise hetkel on veel kõrgustüürid kasutusel, siis on ikka üsna suured jõud mängus.Ehk siis piirajaks saaks lennuki kere.

Iseenesest, ma ei usu oma teooriat väga palju.Aga Iseenesest on see võimalik, ma ei kujuta ette mis muu võiks horisontaalstabilisaatorid koos kerega küljestrebida.

ma ei kujuta ette mis muu võiks horisontaalstabilisaatorid koos kerega küljestrebida.

Saba rada mööda lohisemise käigus tekkinud aegadetagune deformatsioon järsku...

vene meediast oli lugeda firmast tulema tulnud stjuuardessi juttu, et selle lennukiga olla olnud pidevad probleemid. Nagu terve firma endagagi. Palgad olla augustist saati maksmata.

USA satelliit fikseeris soojuskiirguse hüppelise tõusu A321 katastroofi momendil. See võib tähendada nii kütusepaakide plahvatust kui ka lõhkekeha detoneerimist pardal. Samas ei fikseeritud võimaliku raketi soojusjälge.
Postitasin Islamiriigi alla, sest sündmus toimus Daeshi Siinai vilajetis.

http://echo.msk.ru/news/1651604-echo.html

Kulla rahvas, arutluses on terminoloogia läinud segamini nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul.

Siin võib olla, et purunes horisontaalstabilisaatori nurga muutmise kandur, mis viis tagatiivad asendisse mille takistus ületas kere talavuse ja mille tulemusel rebiti see küljest ära.]

Võtame Kulibini pildi ja leiame sealsetele ingliskeelsetele vastavad eestikeelsed terminid.

Lennuki sabapinnad (ingl. empennage) jagunevad horisontaalsabaks - stabilisaatoriks koos kõrgustüüridega (ingl. horizontal stabilizer with elevators) ja vertikaalsabaks - kiil koos pöördetüüriga (ingl. vertical stabilizer (fin) with rudder). Stabilisaatori nurga muutmise mehhanism on alternatiiv kõrgustüüridel paiknevatele trimmeritele.
Tagatiivad (ingl. flaps) asuvad mitte sabas, vaid tiibade tagaservas, lähemal kerele.
Tagatiivad muudavad tiiva profiili ja pindala (viimast mitte kõik tagatiibade tüübid). Vajalikud stardi- ja maandumiskiiruse vähendamiseks, mis võimaldab maanduda lühemal rajal.
Horisontaalstabilisaator tekitab allapoole suunatud jõu, mis stabiliseerib tiiva destabiliseerivat momenti. Saba kaotanud lennuk teeb "kukerpalli". Selle käigus satuvad tiivad risti õhuvooluga ja tiivatalad võivad murduda. Seda üldjuhul. Eranditeks on "part"-skeemiga lennukid ja näiteks "Ilja Muromets", mil nii tiivad kui stabilisaator tekitasid tõstejõudu.

Aga senistest teooriatest tunduvad küll usutavad kas pardal olnud pomm või kunagise sabaga raja puudutamise tagajärjel tekkinud praod, mis viisid lõpuks kere rebenemiseni. Olulist rolli mängis mõlemal juhul ka kõrgus ehk rõhkude erinevus sees- ja väljaspool lennukit.

Vaadates, kui terve on vertikaalsaba võrreldes muu masinaga, tundub, et see oli maapinnaga kohtumisel lennuki küljes, kuid eraldus kokkupõrkel ja jäi seetõttu suhteliselt terveks, lennuk kukkus nina ees ja kere võttis põhilise paugu enda peale (ja põles maha ka). Sabas aga kütust pole, see murdus kokkupõrkel küljest ja jäi sinna ka vedelema.

Lennuki nina on täiesti terve.
http://www.metronews.ca/content/dam/the ... .promo.jpg

Seegi detail peaks pärinema kokpiti osast:
http://www.aljazeera.com/mritems/imagec ... 049_18.jpg

Osa kokpitistki, tundub et lagunes samuti juba õhus.

Esiteks pole täiesti terve, teiseks pole mitte lennuki "nina", vaid radari plastikkate ja kolmandaks- sealt prahihunnikust on kahtlemata võimalik hulgaliselt vigastamata detaile välja õngitseda- mida see siis küll tähendada võiks?