152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Lemet »

Sina jälle oma agendaga. Ilmselt oli siiski põhjus pigem selles, et kuna 122mm purustusjõud jäi väikeseks, siis oli vaja kiiresti suuremat toru. Kaasneb unifitseeritud moona pluss. Lihtsalt võeti olemas olev lafett ja poogiti sinna jämedam toru külge.
Ilmselt see nii oligi, ja ka artiklis endas on seda täheldatud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas vk1 »

Kilo Tango kirjutas:
vk1 kirjutas:tõenäoliselt on vaimseks eeskujuks siin usa M777, mille põhipoint oli see, et oleks Black Hawk kopteri all riputatav. sestap ka kaal 4t. venelaste oma kaal on 4,3t. aga tundub,et see on ikka pigem ekspordinäljas tehtud aparaat, kuigi GRAU number on tal ka olemas :dont_know:
M777 on 14 aastat noorem. See teooria seega ei pela.
praeguse m777 projekt algas juba 80-date teises pooles ja mõlemad tollased kandidaadid olid laialdaselt tollases ajakirjanduses kajastatud. vähemalt 1991-1992 aastal olid ka prototüübid olemas, mõlemad brittide omad.

http://www.army-guide.com/eng/product1943.html
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Mind viis see jutt mõttele, et 90ndatel loodud haubits (kus lollimalegi konstruktorile peaks olema selge laskekauguse tähtsus ja liikurite paremus) loodi selge rõhuga lihtsusele, kergusele ja laskekaugusega ei punnitatud - et võibolla me instrumentaliseerime asju enda jaoks üle.

Et sellise asja tellija loll on, langeb vist ära ülalpool toodud põhjustel.
Huvitaval kombel ei suutnud ma internetist leida ühtegi märget (võibolla otsisin kehvasti) selle kohta, et see haubits oleks võetud Vene armee relvastusse või oleks seda tarnitud mõnele välisriigile (kuigi VF on üks suuremaid tavarelvastuse eksportööre). Ei leidnud ka ühtegi fotot sellest, kuidas vahva vene armee seda relva polügoonil laseks – kõik fotod olid tehtud mingitel relvamessidel või juba kuskil muuseumis.

Järelikult ma ei tormaks hõiskama, et relva lähteülesande mõtlesid välja kole targad, asjalikud ja pika artilleeria-kogemusega spetsialistid, või et tegemist on kole hea relvasüsteemiga. Kui keegi seda relva ei ole 20 aasta jooksul tellinud ja kasutama hakanud, siis võibolla mingit lähteülesannet ei olnudki, või kui oligi, siis koostasid selle äkki ebakompetentsed inimesed. Ja ilmselgelt ei mõeldud läbi ka selle relva ekspordipotentsiaali (või selle puudumist).

Pole küll mingi suurtükiväespetsialist, aga ülalmainitu põhjuseid pole ilmselt raske tuvastada. Relval on pea sama kaal, laskekaugus ning TTA plussid ja miinused, kui 122mm D-30-l, ainsaks erinevuseks aga vaid 30mm suurem mürsk, millega saavutab sihtmärgi peal suti parema efekti (ja millele ilmselt on võimalik ka tarka vm juhitavat laskemoona arendada). Seega, kui relva ainsaks eeliseks on pisut suurem „pauk“ sihtmärgi alal, siis ei olegi eriti ratsionaalne neid relvi kellelgi massiliselt tellida, kui praktiliselt sama töö teeb samade omadustega ära olemasolev tohutu hulk 122mm. Rääkimata sellest, üldiselt liigub kogu suurtükiväe valdkond juba mitu aastakümmet iseliikuvate, kergelt soomustatud, suurema laskekauguse ja -kiirusega süsteemide suunas. Selles mõttes on mulle küll pisut arusaamatu, kes ja miks sellise relvasüsteemi üldse 1980. aastate lõpus või 1990. aastate alguses tellis.

Ja õigesti märgiti, et ’kaasaegne’ ei pea tähendama tingimata LCD-ekraane ja peent elektroonikat. 152/155 torude „klassis“ on selle relva laskekaugus pea 10 km võrra väiksem, kui Vene enda teistel 152mm ja Lääne 155mm torudel. Ilmselt vaadati ka välisturgudel, et kui juba 152/155mm torusid osta, siis osta normaalse laskekaugusega pillid, sest suures plaanis pole enam erilist vahet, kas süsteem kaalub 4,5 või 7 tonni, nagu üldjuhul sellise kaliibri torud. Kuni 15km distantsidel saab hakkama vanade 122mm torudega või siis isegi Lääne 105mm torudega. Kelle jaoks on oluline kerge kaal (ja kelle jaoks raha pole probleem), ostab pigem tõesti USA M777, millel on enamvähem sama kaal, kuid 155mm toru jaoks normaalne laskekaugus.

Mõistlik oleks sellele relvale peale panna raud pikkusega umbes 40 kaliibrit – siis oleks tekkinud ka normaalne laskekaugus. Kuid sellega kaasnev lisakaal jm tehnilised probleemid oleksid selle muutnud ilmselt samasuguseks relvaks, kui tavaliselt, keskmiselt 7 tonni kaaluvad 155mm torud.

Nii et kokkuvõttes võib öelda, et järjekordne unikaalne ja maailmas analooge mitteomav relvasüsteem. Ainult et analooge pole tal mitte sellepärast, et mujal riikides lollakaid lähteülesandeid koostatakse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Relva juures on olulised näitajad ka lihtsus, töökindlus igasugustes oludes ning ümberõpetatavus. Maailmas on palju täpsemaid ja paremate TTA-dega automaate kui nt Galil. Ometi kasutame kõrbesõjas seda kogu aeg ja ilmselt ka tulevikus....

Piltlikult öeldes pole suuremat kasu PzH-2000 suurest laskekaugusest, kui pasun hüüab ja meeskondades on mobilisatsioonipäeval igal 2 meest puudu, kiirkorras neid ei õpeta ja D-30 meestest pole suuremat abi. Õpe on liiga pikaajaline ning sõda saab enne läbi. Jääbki see asjandus hoiuplatsile. Taolise lihtsa apastraadi meeskonnast 2/3 on võimalik võtta suvalised reservistid ja päevakese trenni järel panevad selle positsioonile püsti ja teevad pauku kah. Lisaks peab meeles pidama seda, et relv loodi "suure armee vaimus", kus ümberõppeks oleks olnud aega üsna vähe ja seetõttu pidid paljud asjad tuttavad olema. Täpselt sama käib ka relva liigutamise kohta, roomikutel liikurhaubitsa juhtimise õppimine on pikem üritus, taolise lihtsa ja kergekaalulise "konstrui" vedamiseks piisab veoautojuhi oskustest ja mehi saab võtta suva jalaväerühmast (ja veelgi enam - seda suudab tegelikult vedada iga sõjaväe veoauto, pole vaja miskeid harvaesinevaid 10-tonniseid 6x6 masinaid).

Järsku võib veel vaja olla relva otsetule andmiseks kasutada (kujutan ette, nt rannakaitses), on võimalik kiirelt laskesuunda muuta, väikese tõstega on tuleulatus 360 kraadi...ja lahingukomplektis on ka soomustläbistavad mürsud (kas 155-sel on üldse selline asi??).

Vot kuis võivad avalduda eelised, mida seksikates tehnilistes andmetes ei avaldata....laskekauguse kilomeetreid oskab lugeda igaüks, aga kas ka kujutada ette probleeme, mida tekib päeval H?

Jõuame uuesti ringiga tagasi nende haridusteemade juurde....kas see oli ikka tehniliselt läbimõtlemata (ok, marketingi teemad pole tehniliste instituutide pädevus nagunii ja marketingi fiasko on ilmne, kõige ehedam nõukaja inertsi projekt).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Xender »

Phz 2000 teeb enam vähem kõik elektroonika ära, sisesta kordinaadid ja toru keerab kuhu vaja ja palju vaja ning tulista. Mõõdab ära tuulekiiruse ja temperatuuri ja viib automaatselt sisse parandused jne. Ülesseadmine ja muu on kordades lihtsam, pmt tulista kust tahad.

Selle 2A61 või D30 puhul peab tegema maastikuluuret ( suht nõudlik maapinna suhtes ), et hea plats välja valida. Siis tuleb teha arvutused, keerata paika toru, jne. Sealjuures on oluline kiirus ja kätteharjutatud meeskonnatöö.

Suvalised reservistid on Phz 2000ga oluliselt täpsemad ja kiiremad. Kui võtta eelduseks, et viimati kasutati süsteemi mõned aastad tagasi.

Või noh, ma pole suurtükkiväelane, kuid mingitel Bundeswehri päevadel kus vastav aparaat oli väljas, sai natuke uuritud. Pmt kui on virtuaalne kaart ja GPS olemas ( st, saad suurtükki täpse asukoha ) võid ka hiirega klikkida ja kaardil ja valida asukoha mida tulistada tahad ( ülejäänud teeb ära automaatika ) Umbes nagu arvutimängus.

Jamaks läheb alles siis kui Phz 2000 mingi asi ei tööta nii nagu peaks. Kuid see on juba hoolduses ja abisüsteemide toimimises kinni. Kui need ei toimi on mõlemad aparaadid tavaline raud.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas TTA »

Kuulge mis te vaidlete. Olete te kunagi näinud et KT samas teemas oma arvamust tänu teiste jutule muudaks?
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Madis22 »

Ma vist ei oska hästi siinset otsingumootorit kasutada või miskit, aga ei suuda kuidagi leida ühtegi teemat, kus rõhuv enamus kommenteerijaist nõustuks, et miski on meie kaitsejõududele sobiv kasulik ja taskukohane. Ükskõik mis teema ka tõstatatakse on ikka ja jälle üsna samad nimed väitmas, et tegemist on viletsa, kasutuskõlbmatu, vana, kalli, suurte ülalpidamiskulutuste ja mis kõik veel probleemidega asjaga ja parem oleks hoopis see teine ja kolmas, mis on küll veel kallimad, aga mida ühe pataljoni jagu ostes oleks kõik ikka ülikõva. Teine seltskond on need, kes igal pool ümmargust mulli puhudes mingit vastuväidet saades hakkavad detaile nõudma - olgu olla kuupäev, nimi, arvulised väärtused, täpsete ja usaldusväärsete allikatega. Lisaks veel need eriti kompetentsed ja professionaalsed tüübid, kellede spetsialiteet on nii salajane, et nad ise mitte midagi asjalikku öelda ei tohi. Ainult seda tohivad nad avaldada, et teised kommenteerijad on ebapädevad. Tõsiselt tüütuks läheb. Konstruktiivsel kriitikal ja tühjal irisemisel on vahe ning viimasele keskenduvates vaielustes tõde ei selgu.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...
Piltlikult öeldes pole suuremat kasu PzH-2000 suurest laskekaugusest, kui pasun hüüab ja meeskondades on mobilisatsioonipäeval igal 2 meest puudu, kiirkorras neid ei õpeta ja D-30 meestest pole suuremat abi. ...
Mitte ühelegi raskemale relvaliigile ei õpetata välja ainult ühte komplekti reserviste. Ära kujuta ette, et sina üksi selle probleemi peale tulnud oled.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihtsalt üks küsimus - palju meil neid SHTF tüüpi õppekogunemisi tehtud kah on, et midagi järeldada?
Kus pasun hüüab ja kell hakkab tiksuma loetud tunde?
Olen mõned taolised üle elanud (kus kogunemiseks aega paar tundi), kohale tulev seltskond on kui Kinderi üllatusmuna.
Üldaladega on lihtne - laskureid tuleb alati, KP ja kusti vendadega on juba keerukam ning sidemehed ja parameedikud on juba probleem.
On mõningane kogemus taolistes oludes, mismoodi alustada ikkagi ülesande täitmist.
Seepärast mulle meeldivadki väga igasugu õlalt lastavad moekad raketiasjandused - need võivad taolistes oludes saada päästjaks.
Kiirelt õpitavad ja lihtsalt kasutatavad.
Tõde on selles, et enamik laskekaugusest ja tehnoloogiast vatravaid lauaülemaid taolist kogemust ei oma.
Niisama teoretiseerimine, pole omal naha tunda saanud.

Kordan igaks juhuks üle, et suur laskekaugus, täpsus ja tulekiirus on väga oluline ja peaks olema ka meil võtta.
Aga selle taga on ka mitmeid, arvuti taga igapäevaselt istuvale inimesele esmapilgul märkamatuid, kuid mitte vähem elulisemaid hädasid.
Seepärast ajabki mul karva turri selline asjade vildakas esitamine, ka taolised, paberandmete järgi alaväärsed relvad on tegelikult kasutatavad.
Võibolla SHTF tüüpi oludes pareminigi veel, kui moodsad, keda ei osata pruukida. :dont_know:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas TTA »

Trumm, nagu aru saan siis sinul on olnud kogemusi nii lasta kui ka olla sihtmärgiks suurtükiväele? Ehk oled vähemalt ise tuld juhtinud? Miinipilduja sihikukest kruttinud? Haubitsat suunanud? Kurat, loomulikult on lihtne relv parem kui keeruline. Kuid ma võin mürki võtta et täisautomaatse haubitsaga saavad rohelised mehed paremini hakkama kui nullist D-30 suunamise ning sihiku kalibreerimisega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sa paned nüüd sõnu suhu. Ma pole mingitest suurtükiväe kogemustest rääkinud.
Arvan, et sellised Kindermuna kogemused hakkavad ka KV kohta käima, kui puhuda pasunat ja anda aega tundides.
Lihtsalt tänaseni pole sellist asja korraldatud, ikka 120 päeva ette jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Lemet »

Kuid ma võin mürki võtta et täisautomaatse haubitsaga saavad rohelised mehed paremini hakkama kui nullist D-30 suunamise ning sihiku kalibreerimisega.
Kas D-30 erineb "Rapiriga" kaudtule andmisest kõvasti? Sest viimasega toimetamist sai Kloogal partisaniks olles õpitud, ka kaudtule andmist ja kujutan ette, et mingi paaritunnise utsitamise-meeldetuletamise järel oleksin suuteline asjaga ka täna hakkama saama. Loomulikult mitte liigutuste automatismi tasemel, aga hakkama saaks. Suhteliselt primitiivne tehnika oli.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Relva juures on olulised näitajad ka lihtsus, töökindlus igasugustes oludes ning ümberõpetatavus. Maailmas on palju täpsemaid ja paremate TTA-dega automaate kui nt Galil. Ometi kasutame kõrbesõjas seda kogu aeg ja ilmselt ka tulevikus....

Piltlikult öeldes pole suuremat kasu PzH-2000 suurest laskekaugusest, kui pasun hüüab ja meeskondades on mobilisatsioonipäeval igal 2 meest puudu, kiirkorras neid ei õpeta ja D-30 meestest pole suuremat abi. Õpe on liiga pikaajaline ning sõda saab enne läbi. Jääbki see asjandus hoiuplatsile. Taolise lihtsa apastraadi meeskonnast 2/3 on võimalik võtta suvalised reservistid ja päevakese trenni järel panevad selle positsioonile püsti ja teevad pauku kah. Lisaks peab meeles pidama seda, et relv loodi "suure armee vaimus", kus ümberõppeks oleks olnud aega üsna vähe ja seetõttu pidid paljud asjad tuttavad olema. Täpselt sama käib ka relva liigutamise kohta, roomikutel liikurhaubitsa juhtimise õppimine on pikem üritus, taolise lihtsa ja kergekaalulise "konstrui" vedamiseks piisab veoautojuhi oskustest ja mehi saab võtta suva jalaväerühmast (ja veelgi enam - seda suudab tegelikult vedada iga sõjaväe veoauto, pole vaja miskeid harvaesinevaid 10-tonniseid 6x6 masinaid).

Järsku võib veel vaja olla relva otsetule andmiseks kasutada (kujutan ette, nt rannakaitses), on võimalik kiirelt laskesuunda muuta, väikese tõstega on tuleulatus 360 kraadi...ja lahingukomplektis on ka soomustläbistavad mürsud (kas 155-sel on üldse selline asi??).

Vot kuis võivad avalduda eelised, mida seksikates tehnilistes andmetes ei avaldata....laskekauguse kilomeetreid oskab lugeda igaüks, aga kas ka kujutada ette probleeme, mida tekib päeval H?

Jõuame uuesti ringiga tagasi nende haridusteemade juurde....kas see oli ikka tehniliselt läbimõtlemata (ok, marketingi teemad pole tehniliste instituutide pädevus nagunii ja marketingi fiasko on ilmne, kõige ehedam nõukaja inertsi projekt).
Töökindlus ja lihtsus on kindlasti olulised näitajad, eriti reservväelastest koosneva armee puhul, aga iseküsimus on, kas need asjad on tõesti alati prioriteet number üks. Pakun, et nii Venemaal kui ka lääneriikides on suurtükiväe arendamise puhul prioriteediks laskekaugus-, kiirus ja mobiilsus. Kui ainsaks oluliseks kriteeriumiks oleks lihtsus ja töökindlus, siis miks üldse olid Nõukogude Armee ja tänase VF-i armee koosseisus ikkagi ka terve rida iseliikuvaid süsteemi? Sellist töökindluse ja lihtsuse loogikat jätkates võib välja jõuda ju selleni, et kõige mõistlikum on sõdurid varustada nuiade ja kividega, sest nende kasutamine ei eelda mitte mingit eelnevat väljaõpet, samuti on nende töökindlus igas olukorras 100%. Ja nagu öeldud, lihtsa, töökindla ja mitte-eletkroonilise haubitsa oleks saanud valmistada ka sellise, millel laskekaugust ikka ca 25 km.

Selles mõttes viidati teema alguses, et Pat-B töötati välja seoses sellega, et NATO riigid läksid üle 155mm kaliibrile, unustades mainimast, et NATO 155mm haubitsatel (nii järelveetavatel kui iseliikuvatel) oli laskekauguseks keskmiseks 24 km tavamoonaga ja reaktiivmoonaga juba umbes 30 ehk poole vähem kui Pat-B-l. Jah, Nõukogude nn polgusuurtükivägi (D-30 ja selle iseliikuv variant; Pat-B) olid eelkõige mõeldud pealetungivate motolaskurüksuste orgaaniliseks tuletoetuseks ja mitte vastusuurtükiväetuleks, kuid piltlikult öeldes tähendas see vahe Nõukogude ja NATO polgu/brigaadi tasandi suurtükiväe laskekaugustes, et põhimõtteliselt sai NATO suurtükivägi vajadusel teostada Vene polgusuurtükiväe vastu edukalt vastusuurtükiväetegevust, jäädes ise Vene polgutasandi torude tuleulatusest lihtlabaselt välja.

Kui Kapten Trumm tõi välja võrdluse lihtne ja töökindel Pat-B versus keeruline PzH-2000, siis tooks välja selle, et kui riik suudab investeerida väga kaalukaid summasid sellise väga võimeka süsteemi nagu PzH-2000 hankimisse, siis on loogiline investeerida ka hankekuludega võrreldes tühiseid summasid sellesse, et mobilisatsioonisüsteem korralikult töötaks, või siis koolitada igale PzH-2000-le igaks juhuks topeltkomplekt meeskondasid (mis PzH-2000 meeskonna väiksust arvestades pole probleem), et M-päeval kõik meeskonnad iga hinna eest komplekteeritud saaks, et PzH-2000 tulejõust, laskekaugusest ja paindlikkusest maksimum välja võtta.

Aga no kujutame siis korraks ette sellist SHTF-stsenaariumit, kus mobilisatsiooni korral on PzH-2000 tulerühma kahest masinast ühel on need müstilised LCD-ekraanid lõhki külmanud ning teisel masinal pole mobilisatsiooniga kohale ilmunud näiteks juht-mehaanik. Juht-mehaaniku saab leida esimese, rikkis masina meeskonna hulgast ning üksik PzH-2000 sõidab siiski põllule oma tööd tegema. Kui selle üksiku masina vastaseks (jah, ma tean, et reaalses elus ei tööta suurtükivägi pea kunagi üksikuna, vaid ideaalis ikka terve patareina) satub näiteks see supertöökindel, kuid suurtükiväeluure radarite poolt avastatud Pat-B-de patarei, siis saab üksik PzH-2000 tänu oma laskekaugusele-, kiirusele- ja täpsusele ühe lühikese tulelöögiga rivist välja viia terve selle patarei koos meeskondadega, kes ei suuda selle aja jooksul isegi oma haubitsate kinnitusvaiasid maast lahti kangutada. Ja saab seda tänu laskekaugusele teha täiesti ohutust kaugusest. Seega – mis kasu on sellises olukorras Pat-B vahvast töökindlusest, kui kogu patarei pärast esimest tulelööki väikese laskekauguse ja kehva positsioonilt lahkumise kiiruse tõttu sodiks lastakse?

Lisaks – ja see kehtib nii „lihtsate ja töökindlate“ järelveetavate kui ka kõrgtehnoloogiliste iseliikuvate puhul – ei suuda suurtükivägi normaalselt tegutseda, kui lisaks relvameeskondadele (kelle väljaõpe on tegelikult suhteliselt lihtne ja kiire) ei tule mobilisatsiooniga kokku neid spetsialiste, kelle asi on sihtmärgiandmeid välja arvutada, sidet korraldada, meteoluuret teha jne – ja neid spetsialiste enam poole päevaga tavalisest jalaväelasest ümber ei õpeta.

Mis puudutab marketingi, siis olen nõus, et relvatööstus pole päris tavaline majandusharu, kus maksab ainult hind-vs-kvaliteet näitajad, vaid riiklike tellimuste kohati ebaloomulik suhe kodumaise sõjatööstusega, lobi, poliitilised kokkulepped ja lõpuks ka suured altkäemaksud klientide seebitamiseks. Aga siiski ei suuda sinu poolt mainitud marketing päeva lõpuks tavaliselt maha müüa asja, millel on võibolla kaks teisejärgulist (kaal ja lihtsus-töökindlus), kuid mitte ühtegi primaarset eelist (laskekaugus, -kiirus, mobiilsus, kaitstus).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olen mõelnud, et meil võiks see KVTS muudatus ära teha, et inimest saab RÕKi teatud asjaoludel kutsuda ka 120 päeva ette teatamata.
Sellise asja tulemused ongi tegelikult tõe hetk, kui hästi asjade s**** minekuks valmis ollakse.
Seda, et mõni kuu ette saab asja õlitatuks, on suhteliselt lihtne saavutada ja seda ka saavutatakse (ja paljusid asju üldse õhtul kasutada suudetakse).
Nö meisterlikkuse tase on see, kui homme hommikul puhuda pasunat ja lugeda kokku, kes õhtuks relvil on. IDF tegi selle läbi 1973 (suht edukalt).
See puudutab seda valiku teemat, et kas konventsionaalse suurarmee moodi või midagi partisani moodi.
siis on loogiline investeerida ka hankekuludega võrreldes tühiseid summasid sellesse, et mobilisatsioonisüsteem korralikult töötaks
Siin ongi küsimus, et kas seda suudetakse teha.
Täna rahuaja RÕKe, kus antakse aega nt 48h kogunemiseks - palju läbi viidud on (kinnitamaks edukalt töötavat mobilisatsiooni kõikides oludes).
KL-s olid on ilmselt kogenud, kui antakse paar tundi aega, kui palju rahvast tuleb, kes tuleb ja mis nendega teha annaks.
Riik viis viimati läbi suurema teavituskampaania aprillimäsu ajal ja mina sain sõnumi, et lugupeetud kodanik, säilitage rahu - ca 48 tunni pärast alles. Sestap kujundan oma isikliku arvamuse omadest kogemustest. Hiljem ei tea, et oleks taolist värki tehtud meil. Loodetavasti on meil siis saladuskatte all olemas kõiki variante arvestavad punased ümbrikud ning kriisiajal kindlalt töötav mobiilside jne.
Proovige näiteks Tallinnas helistada mobiiliga vana-aasta õhtul kell 23.50 paiku, vot taoline koormus hakkab olema sides siis, kui asi pahaks läheb.
Viimati muutis Kapten Trumm, 07 Veebr, 2014 11:22, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: 152 mm pukseeritav haubits 2А61 "ПАТ-Б"

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Olen mõelnud, et meil võiks see KVTS muudatus ära teha, et inimest saab RÕKi teatud asjaoludel kutsuda ka 120 päeva ette teatamata.
Sellise asja tulemused ongi tegelikult tõe hetk, kui hästi asjade s**** minekuks valmis ollakse.
Seda, et mõni kuu ette saab asja õlitatuks, on suhteliselt lihtne saavutada ja seda ka saavutatakse (ja paljusid asju üldse õhtul kasutada suudetakse).
Nö meisterlikkuse tase on see, kui homme hommikul puhuda pasunat ja lugeda kokku, kes õhtuks relvil on. IDF tegi selle läbi 1973 (suht edukalt).
See puudutab seda valiku teemat, et kas konventsionaalse suurarmee moodi või midagi partisani moodi.
See ei näita mitte midagi. SHTF olukord on hoopis teine. Mehed, kes vbl. muidu karistuse hirmus kohale tulevad lasevad püksid täis ja ei ilmu. Teised, kellele oma riik kallis on tulevad nui neljaks kohale. Mis see olukord siis täpselt olema hakkab on suhteliselt prognoosimatu.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist