2. Ükski lääneriik ei tooda normaalses hinnaklassis 155 mm järelveetavat ( M777 eest käid välja ligi kahe tehaseuue K9 hinna ).
3. Meie rahalised võimalused on piisavalt palju suurenenud, et vaadata iseliikuvate suunas. 2013 vs 2014 kaitse eelarve oli suurem, kui maksaks pataljon Phz 2000
4. Soomustatud manööverüksus nõuab iseliikuvate olemasolu - selleks, et mitte demagoogitsema hakkata Iisraeli tankibrigaadidest kus neid pole - siis tankibrigaadid kuuluvad diviisi koosseisu, mille koosseisus on iseliikuvad haubitsad M109 näol täiesti olemas.
5. Lääne uuemad iseliikuvad haubitsad pakuks võrreldes VF kasutuses olevatega võrreldes oluliselt suuremat laskekaugust, tulekiirust ja MRSI võimekust. Koos suurtükiväeradaritega oleks võimalus anda efektiivset counter battery tuld, olles ise samal ajal vastase tuleulatusest väljas.
6. Kui ka kusagilt saada järelveetavaid, teha neile raua kappremont ( mis on võimalik, kuid kallis ), juurde soetada nii soomustatud veok, kui soomustatud laskemoonaveok + iga patarei peale tulejuhtimismasin, oleks asja komplekti hind arvatavasti suurem kui iseliikuva haubitsa hind. Sealjuures aga selle lahinguomadused kehvemad.
7. Järelveetavate väiksemad hoolduskulud sööb väga ruttu ära suurema personali ülalpidamis ( väljaõpetamisvajadus ) ja suurem masinapark.
8. Mis on vast kõige olulisem, Iseliikuvate laskekiirus, laskekaugus, kaitse ja positsioonilt lahkumiskiirus on oluliselt paremad. Mis tagab rohkem häda vaenlasele ja väiksemad kaotused meile.
Kogu selles jutus, mis sa siia tootsid, puudub üks, kuid kõige tähtsam punkt.
Sa Xender ei saa vist eriti hästi aru, et brigaadi ja SA armee vahel puudub võrdusmärk.
KV ja riigikaitse ei koosne 1. brigaadist. Brigaad ei võta enda alla isegi ühte maakonda 15-st.
Hääletaks kahe käega liikurite poolt, kui neid siia 4-5 pataljoni (miinimumvajadus) ostetaks ja need poolsajandi vanused rondid vanarauda saadetaks.
Päevapealt lõpetaks selle veetavate jutu....
Selle arvu piirab ära mitte mingi müütiline "struktuur", vaid õpetatud reservi hulk ja arvu tingib teisalt operatiivvajadus.
Paraku on realiteet selline, et osta on võimalik ainult 1 pataljon ja seegi paneb taolise suurusjärgu ostud "kinni" üsna tükiks ajaks.
Seega, mida siis teha? Soomlased ostsid veetavaid, sest liikureid poleks lihtsalt piisavat arvu saanud osta (90ndast alates oli ka vene liikureid turul kui palju ja NSVL ostuvõimalus oli neile juba varem lahti).
Taguda vastu rindu, et liikurid on igati paremad (kuid teades, et raha selleks pole) ja mitte midagi teha?
Lisaks selline vähetähtis detail, et enamik liikureid on roomikutel (st aeglasekäigulised) ja ei sobitu hästi kiirekäigulistel veoautodel liikuva motoriseeritud jalaväega.
Kogu kamp on sunnitud liikuma 30-40 kmh selle asemel, et 70-80 kmh liikuda. Jah, ka see eimidagitegemine on võimalus - kui ei tee midagi, pole ka võimalik "korrata teiste vigu".
Ahjaa, ma igaks juhuks lisaks dislaimeri, et jutt on mõeldud lahenduse puhul, kui armee tugineb jalaväebrigaadidele või jalaväepataljoni lahingugruppidele - paluks siia mingit kontektsivälist spike juttu tuua.
Need punktid kuuluvad arutellu, mitte arutlused selle üle, et paaniliselt põgenedes on D30 mahajätmine väiksem kaotus ja suurema laskekauguse realisseerimine eeldab ka natuke paremat side ja luurevõimekust. Mida meile oleks muuseas vaja ka sinu kaitseliitlaste jaoks Spikeidega. Selleks, et tegelased oleks õigeaegselt kohal, on vaja omada pilti vaenlase tagalast rohkem kui 10 - 15 km ulatuses. Vastasel juhul on T72 juba ammu läbipõrutanud, kui kaitseliitlane Arno jõuab Spikeiga kohale.
Ahjaa, Iraagis ja Afganistanis polnud mässuliste käsutuses Harriseid ja brigaadi sideautosid.
Omegiti näis, et sündmused läksid tihtipeale koalitsioonile kättesaamatus tempos eest ära.
Keegi rahva seast mobiiliga helistas.....kellelgi oli icom põues, tinakirste tuli tuhandetena.
Erinevalt 2002/2003 a sõjategevusest, mis läks koalitsioonile väga libedalt (nt suht hästivarustatud Saddami armee vastu).
Tasub esitada endale küsimus, kuida seal siis (tulevased) sõjavõitjad ilma Harrise ja UAV-ta toime tulid.
Umbes sama asja, nagu korraldas USA Iraagi soomusidiviisidele 2003, korraldas ju Venemaa 2008 Gruusiale (ok, väiksemas skaalas).
Kandes tühiseid kaotusi ja dikteerides täielikult olukorda lahinguväljal.
Ja kas katse maakaitseväest teha regulaararmeed (Eestis käib pikki aastaid) on kõige teravam idee.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.