www.militaar.net

Head vabariigi aastapäeva!

Seoses Arsenali soomusauto mudeli kallal nokitsemisega tekivad küsimused, millele ehk mõni foorumlane oskab vastata: sellel vene lehel: http://zonwar.ru/bronetexnika/first_armored/M1927.html väidetakse, et masinate tootmise lõpupoole (ilmselt siis teise seeria kere juures) vähenes kere laius 50 mm - kui usutav selline info võib olla?

Urmas.

Kas see on tõesti nii suur probleem?

Arvad, et ma lihtsalt niisama küsin? Et midagi pole nagu teha, siis viskan lolli küsimuse õhku?

Samas huvitab mind sellel lehel väidetav kaalu vähendamine - 200 kilo pole kerge soomusauto juures just liiga vähe - tehti küljesoomus alt lühem?

See on täiesti võimalik, kui vaadata pilte, siis on Arsenal-Crossleyst kaks erinevat verisiooni üks on nurgelisem, teine lihtsustatud

Kui sa vaatad seda vene saidil olevaid pilte külje profiilis siis tundub külje uste juures (umbes masina keskel) olevat väike nurk. Mida mõne teise masina juures ei ole näha. Aga see võib olla vabalt pildi viga.

Kindlasti on aga kaks erinevat esi ja taga soomuse varianti.

KVÜÕA muuseumis oli kunagi näitusel "originaal" EW aegne Arsenalis valmistatud metallist mudel. Pärines see ERM-i kogudest. Soovitan sealt üles otsida ja sellest lähtuda.
Läbi vitriini tehtud pildid on udused ja kehvad...

http://www.ra.ee/fotis/search.php?FO_si ... himik=koik


Kui pildid teineteise peale tõsta siis on üks mudel teisest (see tume pilt) ca 5cm lühem, torn on ca 7cm eespool, ja juhi soomusplaat koos vaatepiluga on ca 30cm eespool (sellevõrra on siis kapott lühem) Need arvud on eeldusel, et teljevahe on 3500mm ja ma valesti ei arvutanud.

Tagumine soomusplaat on teise kujuga, esimene plaat samuti, küljeplaadid on praktiliselt kõik erinevad. Torn on sama, küljekarbid (kui neid nii võib nimetada) on samad, samuti rattad ja kapott ning esiplaat kus on jahutusavad. Kerepoolest on tegu seega oluliselt erinevate masinatega. Kere laiuse kohta ei oska midagi õelda.

Ma lähtusin eeldusest, et telgede vahe oli 11 jalga ja 3 tolli, seega siis 3429 mm (http://www.crossley-motors.org.uk/histo ... /IGA1.html), kuid neid pilte fotodelt mõõtude märkimiseks kasutada ei saa, kuna need on üles võetud liiga ligidalt - "kalasilma" efekt tuleb sisse. Ja seda ma korrigeerida ei oska.
Toe Nõmme eskiisi kontrollimiseks/võrdlemiseks kasutasin seda pilti:



Pildil on teine masin piisaval kaugusel, et moonutused liiga suureks ei läheks. See on nn. esimese seeria masin.
Selle peal sain enamuse mõõtudest klappima, olen veendunud, et torni asukoht oli mõlemel kerel identne, mootorikatte laius /ristlõige samuti ühesugused. Esimest tüüpi kerel lähevad kere plaadid pealtvaates täiesti sirgelt kuni ukse tagumise servani. Teist tüüpi kerel lõpeb sirge joon ukse esimese serva juures. Võimalik, et siit tulebki see 5 cm suurune erinevus? Tuleb ilmselt graafika peal kontrollida.
Küljekarbid on tegelikult lauad, millede otsad on kaldu lõigatud ja plekiga üle löödud - ilmselt kraavide ületamiseks - analoogilised olid ka Vickers-Crossley soomusautol küljes, selle vahega, et neil oli lisaks porilaua funktsioon.
Üritan pilti selgemaks saada, tänan kaasa mõtlemast!

Jäi ette üks huvitav kiri, mille saatis auto-tanki divisjoni ülem Lutsar Ranna- ja Õhukaitse ülemale Untile. Kes selle omakorda Kindralstaapi edasi saatis.
Saaga ERA.496.4.60:526

Kiri siis saadetud peale esimese partii (5 autot) valmimist, aga enne nende üleandmist divisjonile, 1926. a. detsembri lõpus. Selle järgi läks esimene seeria ligemale 1 tonni võrra ülekaalu võrreldes esialgselt kavandatuga. Samuti pahandab Lutsar, et tema ettepanekuid masina konstrueerimisel ei arvestatud.

Ilmselt siis tehti 2. seeria ehitamisel konstruktsioonis muudatusi, et masina kaalu väiksemaks ja Lutsari vähe rõõmsamaks saada.

toomas tyrk kirjutas:Ilmselt siis tehti 2. seeria ehitamisel konstruktsioonis muudatusi, et masina kaalu väiksemaks ja Lutsari vähe rõõmsamaks saada.

Kas selline võimalus, et põhjendati ära, miks kaal suurenes ja teine seeria tehti samasugune, on välistatud?

Tänan, minu jaoks vägagi huvitav info. Pilte uurides võib enam-vähem kindlalt öelda, et teise seeria masinad tehti kergemaks küljesoomuse lühendamise arvelt. Esiosa plaatide pikkus jäi samaks, kuigi külgvaates kuju veidi muutus, samuti ka tagaosas. Põhjuseks siis mootori karteri ja esisilla kaitse, tagaosas bensupaak. Aga masina keskel lühendati soomusplaate kuni alusraami alumise servani.
Samas olen mitmel puhul juhtunud infole, et mingis saksa sõjaaegses kinokroonikas olevat kaadrid põlevast Arsenal-Crossley soomusautost, väidetavalt siis Paldiski kandis. Omal ajal kammisin kogu sel momendi kättesaadava materjali läbi, aga ise ei ole seda kroonikat näegema juhtunud. Samas on paar pilti, üks enne:


ja teine päras mahapõletamist - propagandaosakonna meeste kätetöö?



Kas keegi võib kinnitada/ümber lükata, et need kaadrid on sealtsamast kroonikast pärit?

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=141162 21.48 on see kaader millest jutt käib.

Tänan!

Selline ta siis on:


Esimese hooga tundub küll, et tegu ei ole sellesama masinaga, aga eks tuleb veel silmi pingutada...

fossiil kirjutas:Tänan!

Selline ta siis on:


Esimese hooga tundub küll, et tegu ei ole sellesama masinaga, aga eks tuleb veel silmi pingutada...

Sama masin ju, mis ühel eelmisel postitusel:

Jaa, hommikul vähe selgema pilguga tundub see täiesti võimalik. Mind häiris kõige rohkem, et kroonikakaadris oleval masinal tundus ninaosa soomuse alumine serv tugevalt sissepoole mõlkis, mida põlenud masinal ei tähelda - täiesti kindel, et seda poleks keegi enne pildistamist sirgeks taguma hakanud...
Tänan kaasa mõtlemast!