www.militaar.net

Komistasin sellise Ukraina propagandavideo otsa: http://www.youtube.com/watch?v=Xf9Dtwzv3oU
Kukkusin kaevama, et mis selline poole sajandi vanune süsteem siis ka on: http://www.ausairpower.net/APA-S-200VE- ... TocId43982
Kuid oskab keegi asjatundlikum maakeeli lahti seletada, kas need asjapulgad midagi veel toimetavad, just nimelt silmas pidades praegust olukorda Ukrainas...
Kui keegi võtab ka S-300`sid antud kontekstis kommenteerida, loen suure huviga

No Ukrainal on S-300 ka olemas ja see peaks vähemalt kirjade järgi päris kuri asi olema. Vandid tassisid Ukraina idapiirile selliseid ise ka 18 kompleksi. Iraan on seda S-200 moderniseerinud ja kiitnud, iseasi muidugi palju nende juttu uskuda saab. Õhutõrjeraketi puhul on määrav ikka sellega kaasasolev elektrooniline osa. Eks S-75 tooks ka iga lennuki alla, juhul kui ta selleni jõuda suudaks. Ukraina armee häda on totaalne bardakk.

Kompleks on mõeldud kasutamiseks vähemanööverdavate märkide vastu nagu luurelennukid ja pommitajad.
4. generatsiooni masin manööverdab selle raketi eest ära suurema probleemita, eeldusel, et piloot õigeaegselt märkab (mis raketi mõõte arvestades pole teab mis probleem).
Lisaks tuleb näiliselt suurte laskekauguste vaatamisel arvestada seda, et maakera on ümargune.
Näiteks maapinnal asuva radariga on 450 km kaugusel asuva lennuki usaldusväärne träkkimine võimalik siis, kui lennuk lendab 10+ km kõrgusel.
Sestap pakun, et see 250 km kaugusel asuv sihtmärk peab olema vähemasti 5-6 km kõrgusel, et teda üldse lasta saaks.

Kokku Ukrainal oli enne Krimmi konflikti 6-7 "elusat" S-300P/PS kompleksi, millest üks jäi Sevastopoli.
Ülejäänud umbes 25 kompleksi on sisuliselt, kasutuskõlbmatud ning pidid olema maha kantud 2013-4 ajal.

Rakettide kasutustähtajad on möödas, aga see ei pruugi neid veel kasutuskõlbmatuteks tegema.

Ilmselt, ka personaali ettevalmistus ei pruugi olla kõige kõrgemal tasemel.

Aga isegi 5-6 S-300 kompleksi oma potentsiaali poolest ületab mäekõrguselt näiteks Grusiinide õhutõrje 2008 konfliktis.

Siiski, tõe huvides, tuleb tunnistada, et ka Venemaa potentsiaal need komplekse hävitada on kasvanud kordades alates 2008 aastast (Iskander, Su-34 jne)

http://news.liga.net/video/politics/232 ... ligona.htm
Videos võib näha, kuidas vihmavesi hoogsalt laest tilgub. Ja otsejoones elektroonika peale

Võimalik, et see on praod soomuses.
BTR-3E kohta ei oska rääkida, aga näiteks BTR-4, mida Ukraina kasutab hetkel, need on Iraagi kontrakti masinad, millest Iraak loobunud soomuses asuvate pragude pärast. Laev pendeldas pika aega, kuna last oli maksmata. Peale seda olid need BTRid pika aega keset merd konserveerimata olekus, ning lõpuks jõudsid Odessasse. Kurjad keeled väidavad, et praod soomuses olid ettekaane, sellepärast et Ukraina pool "tõmmas läbi" USA-st vahendajaid, kes Iraagile käed väänasid, et need Ukrainast BTR-id ostaksid, aga ega see on kõik vene propa.

Kuskilt jäi kõrva, et BTR-4-l on kevlarist vooder?

gans kirjutas:http://news.liga.net/video/politics/232 ... ligona.htm
Videos võib näha, kuidas vihmavesi hoogsalt laest tilgub. Ja otsejoones elektroonika peale

Vale koostisega valu, selle tagajäjel võib mida iganes välja tulla, kui sellisele mingi mürsk pihta läheb siis lendab massin pilbasteks
nagu Titanic vastu jäämäge....

johnbull kirjutas:

gans kirjutas:http://news.liga.net/video/politics/232 ... ligona.htm
Videos võib näha, kuidas vihmavesi hoogsalt laest tilgub. Ja otsejoones elektroonika peale

Vale koostisega valu, selle tagajäjel võib mida iganes välja tulla, kui sellisele mingi mürsk pihta läheb siis lendab massin pilbasteks
nagu Titanic vastu jäämäge....

See pole ju valu vaid keevitatud leht. Ju siis keevitusrezhiimides on midagi nihu läinud või lehe tootmise termikas.

Mida kõvem teras, seda hapram on ta termiliste muudatuste suhtes. Kuumutamisel ja jahtumisel tekib karastumine, teras muutub hapraks ja hakkab pragunema.
Põhimõtteliselt, kui keevitada see karp kokku pehmest keevitatavast terasest (nt St37), siis on pragunemine sama hea kui välistatud. Samas pole selline teras kuigi tugev kuulide vastu (kuigi tema kaal on sama) ja sama kaitse saamiseks tuleb masin teha raskem. Sestap mängivad tootjad lubatud piiril, mida kõvem teras, seda õhema ja kergema saad teha või sama kaalu juures parema kaitsega. Teras on lihtsalt liiga plastne ja pehme, venib või läheb kummi. Taolised praod tekivad näiteks sedasi, et keevitamisel lasti konstruktsioon lubamatult tuliseks minna, kuumenedes teras paisub väga kenasti, keevitati asi kuumast peast paika ja lükati kuskile kütmata tsehhi jahtuma. Jahtumise käigus võis kuulda, kuidas asi "naks-naks" teeb.

Kunagi oli selline lugu, et multilift kastide tegemisel aeti laos latt-terase kangid segi ja võeti vale teras (tollal vene nimega vist Stal-45), selle kasti tõstmise "sanga" painutamiseks ajab sepp selle kangi punaseks ning pressi all painutatakse kuumalt ära. Pärast visati see harjumusest ka külma vette (tavaline Stal-3 ehk St-37 ei karastu seejuures, loputa palju tahad) ja pärast, kui seda kasti hakati auto peale venitama, oleks töölised äärepealt alla jäänud, kui see sang krõmpsti ära murdus.

wudu kirjutas:

oggymix kirjutas:Tere,

Peale meie tankitõrje-relvade Javelin ostu hakkasin uurima tankide kohta.
Leidsin sellise video:
https://www.youtube.com/watch?v=pfGP-dGjjnY
Tundub päris muljetavaldav masin.
Mis te arvate kas meil Javelin-dega on mingit lootust?
Ei tea kui palju ja kui kiiresti seda maailma parimat? taki Putini režiim toodab või toota jõuaks..

Sellega on lootust
https://www.youtube.com/watch?v=6gHOToPckCI

Esitluse järgi tundub see "Ukroboronprom" äge raud, tiba rohkem juttu võiks ainult olla.
T-90S-l on 125mm põhikahur, aga seda Ukroboronprom-i lubatakse ka "Bagira" kahuriga, mis on juba 140mm.
Imestama pani, et Ukraina tehnika, ju see mõni kohalik tark juut peab olema, kes selliseid keerulisi masinaid leiutab
Tänan video eest!

Esmalt on mõeldud just sõjalennukeid, kuid Ukraina tugevaim külg on ju transpordilennukid mida aga kasutatakse ka tsiviilis. Paigutan alustuseks siia ühe video AN-70st. Eks edaspidi tuleb lisa nii vanade kui ka uute lennukite kohta.

https://www.youtube.com/watch?v=2l92EbZijrk

Vot selline huvitav lennuvahend, AN-40 nimeks, mis tootmisse ei läinudki.

https://et.wikipedia.org/wiki/Antonov_A-40

See kord siis AN-12. Need lennukid baseerusid teatavasti ka Tartus. Meie vastas-korteris elas paar-kolm aastat vanemleitnant, kes oli sellise lennuki komandör. Mees teenis kuni erru minekuni Tartus ja lõpetas alampolkovnikuna. Ega ta Eestist lahkunud ka siis kui meie riik uuesti vaba oli vaid müüs Tartu lahtisel turul kirjandust, peamiselt vene oma. Nähtavasti vene pensiga ei vedanud välja. Postitan siia venekeelse väljavõtte wikist, ingliskeelse leiab kah sealt kuid on tunduvalt lühem.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BD-12