www.militaar.net

Selline uudis:
http://www.ohtuleht.ee/587189/fotod-pii ... muuseumile
siin üks lause ei andnud mulle rahu: "Valvas pidi algsete kavade järgi teenistuses olema kuni 2018. aastani, kuid uue laeva Kindral Kurvits valmimise järel on rahapuuduses politsei sunnitud vanematest alustest loobuma. Kurvitsa käitamiskulud on pea sama suured, kui kogu varasema laevastiku omad."

Kas ma nüüd saan õigesti aru - tuli uus laev, mistõttu tuleb nüüd vanu laevu anda ära. Laevu jääb vähemaks, aga kas uus laev täidab kõikide vanade laevade ülesandeid? Füüsiliselt ta ju ei suuda end jagada mitme ülesande vahel? Ehk siis, kas oli mõistlik vähendada operatiivsust?

Või on tal mingeid muid häid omadusi, mis kaalub üles vanadest laevadest loobumise?

Uudises tuuakse ka välja, et:
"Tänavu loobub politsei ka piirivalvelaevast PVL-107 Kõu."


Mis reaalsuses tähendab, et soojal talvel valvab meie merepiiri 2 alust (PVL-202 ja 101) ja külmal talvel ainult 101.
Ei tea, kas meie naabritele on ka juba teada antud, et me loodame nendepoolsele olukorra lahendamisele mereõnnetuse korral?

Aga.. on olnud jutte, et soovitakse ehitada uusi laevu asemele - ~30meetrised. (Vist jääklassita )

Welcome to õhuke riik.

Kurvitsa käitamiskulud on pea sama suured, kui kogu varasema laevastiku omad

Kummalise paradoksina leiad siit iga tehnikateema alt särgi rebimisi, kuidas vanema raua käigushoid ülemõistuse kallis on ning kuidas me suudame vaid ja ainult uut (või vähemalt ostuhinnaga sama raha eest valmistajatehases renoveeritut) endale lubada. Kuidas seda teooriat kinnitab Kurvitsa lugu, see peaks ju puhta tasuta sõitma - ja moderniseerimispakette ei vajagi. Tõde on tegelikult selles, et taolise ürgsema raua rohkearvulised pisitööd tehakse meeskonna või kaldabaasi mehhaanikute abiga ära, uuel asjal aga istudki tootjafirma nisa otsas (nagu nende Augustadega juba oli) ning arved, mida kirjutatakse selle eest, et sõita lennukiga siia et neli polti kinni keerata -on soolased.

Tegelikult on tehnika puhul (mistahes tehnika) puhul oluline ka kättesaadavus igas vajalikus kohas ja nagu eespool juba foorumlased arukalt ise taipasid, toob meil hüppersupperi taga ajamine vältimatult kaasa olematu kättesaadavuse - 2 tk võib meil olla patrull-lennukeid, mis lendavad 400 kmh, mitte laevu, mis sõidavad 30 kmh ja suudavad seetõttu reageerida alles paljude tundide pärast. Kurvitsa puhul on PV funktsioon juba teisejärguline, veelvähem roheliste mehikestega lahingu löömine. Puhas rahvusvaheliste kohustustega kaela võetud tsiviilvõimekuse projekt, mida moe pärast piirilvalvelaevaks nimetatakse.

Kapten Trumm kirjutas: Kummalise paradoksina leiad siit iga tehnikateema alt särgi rebimisi, kuidas vanema raua käigushoid ülemõistuse kallis on ning kuidas me suudame vaid ja ainult uut (või vähemalt ostuhinnaga sama raha eest valmistajatehases renoveeritut) endale lubada. Kuidas seda teooriat kinnitab Kurvitsa lugu, see peaks ju puhta tasuta sõitma - ja moderniseerimispakette ei vajagi. Tõde on tegelikult selles, et taolise ürgsema raua rohkearvulised pisitööd tehakse meeskonna või kaldabaasi mehhaanikute abiga ära, uuel asjal aga istudki tootjafirma nisa otsas (nagu nende Augustadega juba oli) ning arved, mida kirjutatakse selle eest, et sõita lennukiga siia et neli polti kinni keerata -on soolased.

See on ikka liiga vabakäeline joon uue ja vana võrdlemiseks tõmmatud. Juhtumisi on tegu suurima ja võimsaima laevaga PV laevastikus. Kujutad ette kütusekulu erinevust? Lisaks leiab wikipeediast olulise kulujoone, mida ei leia teiste PV ega MV laevade kohta - Klassifikatsiooniühing: Lloyd’s Register of Shipping

...suurima ja võimsaima laevaga PV laevastikus...

Dedveit siis 1373 tonni ja mootorite võimsus kokku 3200 kW. Võrdluseks- Baltic Queeni vastavad numbrid on 49 000 tonni ja 32 000 kW. Ja saarte vahel kasutatava kolme uue Ro-ro praamide dedveit peaks olema seal kuskil 950 tonni tuuris.

Mitte, et mõistaksin seda kW võrdlust aga ninanokkimise mõttes ikka mainima, et 3200kW asemel on 4100kW.

Vabandust,ma pidasin silmas peamasinate võimsust...

Mina ka.

Huvitav...wärtsila 8L20 sellel ju seisavad, nende võimsuseks annab tootja maksimaalselt 1600 kW. Ja ka avalik meedia näikse seda kinnitavat.

Minuarust puudub meil (mitte ainult PV laevastikus) tõsiseltvõetav strateegia sellisest puntrast välja rabelemiseks. Uus ja peen tehnika tähendab nagu eespool mainiti - vähest arvukust ja lakke tõusvaid opereerimiskulusid. Kehvemate TTA-dega asjasid aga osta/pidada ei kõlba. Surnud seis. Arvan, et umbsõlme lahendamiseks tuleb lihtsalt tõsiselt järgi mõelda, kas selline Kurvitsa-suurune laev on ikka hädavajadus ja kas sama tööd ei tee kaks poole väiksemat (mis saavad ühtlasi reostuse vahelisel ajal olla kahes eri kohas, kus üks laev ei saa). Täna minnakse üldjuhul Kunnase "poole rehkenduse ministeeriumi" teed, kus teeme natuke, aga hea. See ei pruugi konfliktis sugugi edukas olla. Ei puuduta ainult laevu, vaid tehnilist varustust laiemalt - ja ka teatud personaliküsimusi.

Lemet, Kurvitsal töötavad Wärtsilä-d ja Scaniad ühele vooluliinile. Seega puuduvad tal klassikalises mõttes abimasinad vaid on 4 peamasinat.

Trumm, tundub, et me astume ses mõttes Soomega ühte jalga - nad panid hakama 3 väiksemat laeva ning tõid nende asemele 96 meetrise (?!!) Turva

http://en.wikipedia.org/wiki/Turva

Selge, siis on tõepoolest 4100kW. Tänud informeerimast.

Ja üleüldse võiks mere PV minna üle mereväe alla ning MV saaks ka merel nende asjadega hakkama, mis PV täna teeb.

trafomees kirjutas:Ja üleüldse võiks mere PV minna üle mereväe alla ning MV saaks ka merel nende asjadega hakkama, mis PV täna teeb.

Äkitse teeks vastupidi? MV läheb PV alla sarnaselt Veeteede ameti laevastikuga ja lõppeks see jura ära, et igal "admiralil" on oma (tasku)laevastik.

Trumm, tundub, et me astume ses mõttes Soomega ühte jalga - nad panid hakama 3 väiksemat laeva ning tõid nende asemele 96 meetrise (?!!) Turva
http://en.wikipedia.org/wiki/Turva

No Soomel on ju territoriaalmerel toimuvasse sekkumiseks mereväel ja kaldavägedel päris adekvaatseid riistasid.
Sestap võib sealne mere-PV olla rahulikult rahuaja ülesannetega.
Sestap ongi küse, kas me ikka täielikult sama jalga astume.

Maismaal on ju samamoodi - me astume ühte jalga professionaalse igapäevase piiriteenistuse osas.
Samas koolitab Soome PV välja teatud kamba väikeüksuste ja sissisõja asjatundjaid ajateenijatest professionaalne komponendi tugevdamiseks, mida meil ei tehta.

Loomulikult, et loksuda merel rahuaja teenistusrutiinis nädal aega järjest, on suured laevad paremad, paremad teenistustingimused, loksutab vähem jne.
Lisaks seoses selle tankerite voorimisega Soome lahel õlitõrje võimalus - seda tuleb teha ka siis, kui laine kõrgus 3 m on.